Kuuba
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel on riigist; saare kohta vaata artiklit Kuuba saar. |
| Kuuba Vabariik
hispaania República de Cuba
{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | La Bayamesa | ||||
| Pealinn | Havanna | ||||
| Pindala | 110 860 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | hispaania | ||||
| Rahvaarv | 11 263 400 (2003) | ||||
| Rahvastiku tihedus | 101,6 in/km² | ||||
| Riigikord | |||||
| President | Raúl Castro | ||||
| Peaminister | Raúl Castro | ||||
| Iseseisvus | 10. oktoober 1868 | ||||
| SKT | |||||
| elaniku kohta | |||||
| Rahaühik | peeso (CUP) ja Kuuba konverteeritav peeso (CUC) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg -5 | ||||
| Tippdomeen | .cu | ||||
| ROK-i kood | CUB | ||||
| Telefonikood | 53 | ||||
Kuuba on riik Ladina-Ameerikas. Hõlmab suurema osa Kuuba saarest ja seda ümbritsevad väiksemad saared.
[redigeeri] Ajalugu
Kuuba põliselanikud olid aravakkide hulka kuuluvad tainod ja Ciboney'd.
27. oktoobril 1492 avastas Christopher Kolumbus oma esimesel merereisil saared ja Kuubast sai Hispaania koloonia, mida valitses Hispaania Havanna kuberner. Kuuba põhilised põllumajandussaadused olid tubakas ja suhkur. 1762 kuulus see suurlinn ka põgusalt Inglismaale enne kui ta vahetusena Florida eest tagasi saadi. 1756–1763 aastatel toimunud Seitsmeaastase sõja tulemusel tõid britid kümne kuu jooksul Kuubasse tuhandeid orje Aafrikast. (Hispaanlastel ei olnud ligipääasu Aafrikast orjade toomisele, sellega tegelesid peamiselt inglased, prantslased ja hollandlased). Orje toodi veel ka hiljem ja tänu neile sai Kuubast üks tähtsamaid suhkrutootjaid 19. sajandil.
1868-1878 toimunud Kümneaastase sõja tulemusel purustati orjanduslik kord 1884 aastal ja Kuuba olid tagant poolt teine riik, mis seda tegi (viimane oli Brasiilia).
19. sajandil toimus mitmeid ülestõuse, mis kasvatasid pinget Hispaania ja USA vahel, mis lõppesid Hispaania-Ameerika sõjaga ja mille tulemusel sai Kuuba 1902 aastal iseseisvuse Hispaaniast kuid jäi USA mõjuvõimu alla ja ka Guantanamo laht jäi USAle. USA mõjuvõim tähendas, et USAl oli õigus Kuubal oma sõjaväge hoida, kolm neljandikku suhkrukasvandustest kuulus USA investoritele. Havannast ja Varaderost said turismikeskused koos hulga kasiinode ja stripiklubidega.
1902 valiti Kuuba presidendiks Tomás Estrada Palma ja ta valitses edukalt oma neli aastat ja kui ta soovis pikendada oma valitsusaega, järgnes sellele ülestõus, mis suruti maha, Palma astus tagasi ja USA kuberner Charles Magoon võttis Kuubas kontrolli üle kuni 1909 aastani. Kuuba järgmised valitud presidendid, kel erilist kohalikku võimu ei olnud, olid: José Miguel Gómez (1908-1912); Mario Garcia Menocal (1913-1920); Alfredo Zayas (1921-1925).
Esimesest maailmasõjast Kuuba sõdurid otseselt osa ei võtnud,kuid Kuuba deklareeris sõja Saksamaale üks päev peale USAd 7. aprill 1917.
1925. aastal valiti Kuuba presidendiks Gerardo Machado, kes oli tuntud oma natsionalistlike vaadete poolest ja kandis seepärast hüüdnime "troopika-Mussolini". Tema presidendikampaaniat toetasid rahaliselt tuntud ameerika miljonärid Rockefeller, Guggenheim ja Morgan. Esimesel valitsuspäeval lasi ta oma vastaskandidaadid kas mõrvata või eksiili saata, nende hulgas saatis ta USAsse eksiili ka oma eelkäija Mario Garcia Menocali. 1933 aastal astus Machado peale erinevaid ülestõuse tagasi.
Poole aasta pärast, septembris 1933, toimus Kuuba armees edukas vastuhakk, mille tulemusel sai ülemjuhatajaks Fulgencio Batista. Peale seda oli Kuubal küll mitmeid riigijuhte, aga tegelik võim oli Batistal.
Vaata artiklit Kuuba riigipeade loend
1940 aastal toimusid Kuubas presidendivalimised, mille võitis kommunistidega koalitsiooni moodustanud Fulgencio Batista Grau San Martíni vastu. 1944 võitis valimised Grau San Martín, kuna vastavalt põhiseadusele, ei saanud Batista uuesti kandideerida ja ta läks elama USAsse. 1948 aasta presidendivalimised võitis Carlos Prío Socarrás ja 1952 pidi toimuma uued valimised, mida Batista oleks soovinud uuesti võita, aga kuna uuringud ei näidanud talle selleks võimalust, otsustas ta Socarráse 10. märts 1952 võimult kõrvaldada, mis tal ka õnnestus. Ta moodustas presidendivalimiste nõukogu kõikide parteide esindajatest ning need valisid ta kolm kuud enne ametlikke valimisi teistkordselt presidendiks. Tänu Batista valitsemisele (koos kommunistidega) sai Kuuba poplaarseks turistimagnetiks. Havana oli maailma kolmas linn oma kalliduselt ja dünaamsuselt. Kuna kuubakad olid väsinud korrupeerunud valitsustest, siis toetasid nad Batistat, kes rajas infrastruktuure ja koolimaju. Hoolimata majanduslikust edukusest organiseerisid opositsiooniparteid nagu Orthodoxo ja Auténtico 1950ndatel, tudengite osavõtul erinevaid rahutusi lõhates pomme ja tappes tsiviilelanikke.
Kuna lõpuks leiti, et ka valitsus on korrupeerunud ja teeb koostööd maffiaga, tõusis Kuuba kesk- ja kõrgklassi vastuseis valitsusele.
Fidel Castro, kes kuulus parteisse Ortodoxo ja kuulus parlamenti, oli üks aktiivsemaid valitsusevastaseid ja levitas avaldusi, et Batista valitsus tagasi astuks, kuna tema valimisel rikuti valimisprotsessi. 26. juuli 1953 korraldas Castro ebaõnnestunud rünnaku Moncada sõjaväele Santiago de Kuubas ja paljud tema sõdurid hukkusid ning Castro määrati 15 aastaks vangi.
Havanna, mis oli USA maffiabossi Meyer Lansky võimu all, sai tuntuks kui rahvusvaheline narkootikumite sadam. Batista ja teised poliitikud nautisid kasumeid, mida nad said narkootikumidest ja kasiinodest. See aga ei meeldinud paljudele kuubakatele ja ameeriklastele. Selleks, et rahvast rahustada, kuulutas Batista 1954 aastal välja valimised, kus oli vaid üks ametlik kandidaat - tema ise.
1956 aastal kuulutas Batista valitsus välja amnestia paljudele poliitvangidele kaasa arvatud Castrole. Castro läks eksiili Mehhikosse, kus ta kohtus Ernesto Che Guevaraga, kus nad organiseerisid Batista valitsuse vastase "26. juuli Liikumise". Kui nad 80mehelise seltskonnaga laeval 1956 aasta detsembris Granma sadamasse maabusid, tapeti valitsusjõudude poolt enamik neist ning Castro põgenes Sierra Maestra mägedesse.
1956 aastal keeldus Batista valimiste korraldamisest ja valimised toimusid 1958, kui Batista pani ametisse presidendi, kel polnud Kuubal mingit võimu. Batista valitsus kaotas ka USA toetuse ja 1. jaanuar 1959, astus erinevate rühmituste survel Batista tagasi ning lahkus Dominikaani Vabariiki. Castrost sai Kuuba peaminister.
USA tunnustas koheselt Castro valitsust. Castro alustas riigis radikaalseid reforme ettevõtete ja põllumajanduse natsionaliseerimisel ja lõpetas USA domineerimise riigis. 3. jaanuar 1961 lõpetas Washington diplomaatilised suhted Kuubaga ja 16. aprill 1961 kuulutas Kuuba sotsialistlikuks riigiks. Järgmisel päeval saatis USA CIA poolt väljaõppe saanud sõdurid Sigade lahte. Castro valitsuse kukutamine ei õnnestunud ja veebruar 1962 kuulutas USA välja täieliku kaubandusembargo Kuuba vastu, mis kehtib siiani.
[redigeeri] Välislingid
| Ameerika maad |
|---|
|
Iseseisvad riigid: Ameerika Ühendriigid | Antigua ja Barbuda | Argentina | Bahama | Barbados | Belize | Boliivia | Brasiilia | Costa Rica | Dominica | Dominikaani Vabariik (Quisqueya) | Colombia | Ecuador | El Salvador | Grenada | Guatemala | Guyana | Haiti | Honduras | Jamaica | Kanada | Kuuba | Mehhiko | Nicaragua | Panama | Paraguay | Peruu | Saint Kitts ja Nevis | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiinid | Suriname | Trinidad ja Tobago | Tšiili | Uruguay | Venezuela |
| Sõltuvad alad: Anguilla | Aruba | Briti Neitsisaared | Falklandi saared | Gröönimaa | Guadeloupe | Hollandi Antillid | Kaimanisaared | Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared | Martinique | Montserrat | Navassa | Prantsuse Guajaana | Puerto Rico | Saint-Pierre ja Miquelon | Turks ja Caicos | USA Neitsisaared |
| Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad |
