Nicaragua

Allikas: Vikipeedia
Nicaragua Vabariik
hispaania República de Nicaragua
Nicaragua lipp Nicaragua vapp
Nicaragua lipp Nicaragua vapp
Nicaragua asendikaart
Riigihümn Salve a ti, Nicaragua!
Pealinn Managua
Pindala 130 373 km²
Riigikeel(ed) hispaania keel
Rahvaarv 5 891 200 (2009)
Rahvastikutihedus 42 in/km²
Riigikord presidentaalne vabariik
President Daniel Ortega
Iseseisvus 15. september 1821
SKT elaniku kohta 2485$ (2008)
Rahaühik córdoba (NIO)
Ajavöönd maailmaaeg -5
Tippdomeen .ni
ROK-i kood NCA
Telefonikood 505


Nicaragua on Kesk-Ameerika riik, mis piirneb põhjast Hondurase ja lõunast Costa Ricaga. Läänest uhuvad Nicaragua rannikut Vaikse ookeani lained ja idast Kariibi mere veed.

Riigi nimi on tuletatud rikka ja võimuka indiaanipealiku "Nicarao" nimest (kes viissada aastat tagasi hakkas hispaania vallutajatele ägedalt vastu) ja hispaania sõnast agua (vesi - maa lääneosa kahe suure järve, Managua järve ja Nicaragua järve järgi).

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nicaragua jaguneb 15 departemanguks ja 2 autonoomseks piirkonnaks (AP; sulgudes keskus):

NicaraguaDepartmentsNumbered.png
  1. Boaco (Boaco)
  2. Carazo (Jinotepe)
  3. Chinandega (Chinandega)
  4. Chontales (Juigalpa)
  5. Estelí (Estelí)
  6. Granada (Granada)
  7. Jinotega (Jinotega)
  8. León (León)
  9. Madriz (Somoto)
  10. Managua (Managua)
  11. Masaya (Masaya)
  12. Matagalpa (Matagalpa)
  13. Nueva Segovia (Ocotal)
  14. Rivas (Rivas)
  15. Río San Juan (San Carlos)
  16. Atlántico Norte (Bilwi) (AP)
  17. Atlántico Sur (Bluefields) (AP)

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimese eurooplasena jõudis Nicaragua rannikule 16. septembril 1502. aastal Christoph Kolumbus.

1979 aastal kukutati võimult rohkem kui 40 aastat Nicaraguat valitsenud Somoza perekond. Võimu haaras sandinistide juhitud valitsus, mis kukutati omakorda 1990. aastal.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Troopilises vööndis asuvas Nicaraguas vältab vihmaperiood maist oktoobrini. Mõnes paigas sajab rohkem kui 3100 mm aastas. Riigi idarannikut tabavad tihtipeale orkaanid. 1998. aastal võttis orkaan Mitch (mis tegi suurt laastamistööd ka El Salvadoris ja eriti Hondurases) 1800 nicaragualase elu ning hävitas lisaks sellele ka suurema osa riigi banaani-, suhkru- ja kohvisaagist. Riigi lääneosa kliima on idaosast kuivem ja seal laiuvad väheste metsade kõrval peamiselt savannid.

Mäed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Momotombo vulkaan

Lääne- ja idaosa eraldavad teineteisest kaks pikka mäeahelikku, kus leidub rohkem kui 40 vulkaani. Need tulemäed ongi Nicaraguat tabavate ohtrate maavärinate ühed põhjustajad. Näiteks jättis 1992. aastal toimunud maavärin peavarjuta 16 000 elanikku.

Kõrgeimad mäed on Montes Kilambe (1963m) ja Momotombo (1865m).

Madalikud ja Järved[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kariibi mere äärset Nicaragua idaosa kutsutakse Moskiitorannikuks. Tegemist on osaliselt vihmametsadega kaetud, ohtrate laguunide ja jõedeltadega palistatud rannikumadalikuga, mis ulatub kohati rohkem kui 70km kaugusele sisemaale.

Nicaragua lõunaosas domineerib hiiglaslik madalik, kus paiknevad Nicaragua ja Managua järved. Tegemist on Kesk-Ameerika suurimate järvedega. Suurem osa Nicaragua rahvast elab ja töötab Vaikse ookeani ranniku ja Nicaragua ning Managua järvede kallaste vahele jääval madalikul. Seal on väga viljakad mullad, kus kasvavad jõudsalt nii kodumaise kui ka välisturu jaoks mõledud puuvill, banaanid, mais, riis, ja oad. Järvi ühendab Tititapa jõgi.

Nicaragua järv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vulkaaniline saar Nicaragua järves

Nicaragua järv on 177 km pikkune ja kuni 58 km laiune. Selles asub rohkem kui 400 saart, mistõttu on järv populaarseks turismisihtkohaks. Tegemist on ainsa järvega maailmas, kus elab mitmesuguseid merekalu, muuhulgas mõõkkalu ja haisid. Uuringud on näidanud, et need on Kariibi merest pärinevad kalad, kes on ujunud järve San Juani jõge pidi. Lisaks sellele voolab järvest merre veel kolm suuremat jõge.

Jõed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nicaragua tähtsamad jõed on:

Taimestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taimestik on troopiline ja lähistroopiline. Lopsakust soodustavad Atlandi rannikul maist oktoobrini sadavad ohtrad vihmad. Palju kasvab tammi, mände, seedreid, palsami- ja mahagonipuid samuti ka igasuguseid viljapuid.

Loomastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nicaragua loomastik on ülikülluslik: ahvid, hirved, eksootilised linnud, sisalikud, muud roomajad jpt.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigi elanikkond on koondunud riigi lääneossa, Vaikse ookeani rannikule ja kahe suure järve ümber. Umbes 70% rahvastikust on segaverelised, umbes 17% valged. Atlandi rannikul asuv Zelaja piirkond (koosneb Atlántico Norte ja Atlántico Sur'i departemangudest) hõlmab peaaegu poole riigi pindalast, kuid seal elab vaevalt 10% riigi elanikkonnast, sest kliima pole kiita. Seda rannikulõiku tuntakse ajalooliselt Moskiitoranniku nime all (miskito indiaanihõimude järgi) ning selle hulka kuulub ka Río Plátano biosfäärikaitseala Hondurase idaosas. Kariibi mere ääres elab üsna palju põlisindiaanlasi ja mustanahalisi. 55% rahvastikust elab rannikulinnades.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eksport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nicaragua on peamiselt põllumajanduslik riik. Põllumajanduse osakaal ekspordist on 60%, mis teeb aastas ligi 300 miljonit USD. Nicraguast pärinev Flor de Caña rumm on üks Ladina Ameerika paremaid, ning hea maine on ka tubakal ja loomalihal. Nicaragua põllumajandus põhineb ajalooliselt banaani-, kohvi-, suhkru-, loomaliha- ja tubakaekspordil. Kergetööstus (maquila), turism, pangandus, kaevandamine, kalastamine ja üldkaubandus on laienemas. Suur osa Nicaragua majandusest sõltub suuresti välismaistest rahasaadetistest, mis tegid 2006. aastal kokku 655,5 miljonit USD.

Vaesus[muuda | redigeeri lähteteksti]

SKT elaniku kohta järgi on Nicaragua läänepoolkera teine väikseima majandusliku tegevusega riik. CIA Fact Booki andmetel oli inflatsioon 2000. ja 2006. aasta vahemikus keskmiselt 8,1%, aastal 2009 oli see 9,8%. Maailmapanga andmed näitavad keskmiselt 5% kasvu vahemikus 1995 kuni 2004. 2005. aastal kasvas majandus 4%, kusjuures SKT saavutas 4,91 miljardit USD. 2006. aastal kasvas majandus 3,7%, millega SKT saavutas 5,3 miljardit USD. 2008. aastaks jõudis see 6,5 miljardi USD-ni.

ÜRO andmetel elab 28% nicaragualastest allpool vaesuspiiri (2006. aasta hinnang), töötus on 3,9% ja 46,5% on alahõivatud (2008. aasta hinnang). Nagu mitmetes teistes arenguriikides, moodustavad Nicaraguas suure osa vaestest naised. Naiste osakaal perekonnapeana on üsna kõrge – 39% linnades ja 28% maal. ÜRO andmetel elab 80% põlisrahvast (kes moodustavad elanikkonnast 5%) vähem kui ühel dollariga päevas.

Hädade taga peituvad mitmed tegurid. Nicaragua on palju kannatanud mitmesuguste looduskatastroofide, peamiselt orkaanide ja maavärinate tagajärjel. Lisaks sellele toimusid riigis pikaajalised kodusõjad, kohalikud konfliktid ja muud rahutused. Aastaid kestnud ebastabiilsus on andnud suure löögi avalikele teenustele.

Taristu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1980. aastatel toimunud sõjas ameeriklaste poolt toetatud Contrade ja valitud valitsuse sandinistide vahel sai suur osa taristust kannatada või hävines. Inflatsioon püsis kaheksakümnendatel ligi 30% juures. Pärast Ameerika Ühendriikide kaubandusembargot 1985. aastal, mis kestis 5 aastat, suurenes Nicaragua inflatsioon tugevalt. 1985. aasta tempo oli 220%, kolmekordistus järgmisel aastal ja 1988. aastaks oli 13 000%. Majanduse arendamiseks on viimastel aastatel tugevasti tööstust arendatud.

2005. aastal teatas valitsus plaanist ehitada Atlandi ja Vaikset ookeani ühendav kanal, mis valmimise korral hakkaks konkureerima Panama kanaliga.

12.90416667-84.92194444