Dominikaani Vabariik

Dominikaani Vabariik hispaania República Dominicana {{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}} {{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}} {{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}} {{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}} {{{10}}} {{{omakeelne_nimi_6}}} {{{11}}} {{{12}}} {{{omakeelne_nimi_7}}} {{{13}}} {{{14}}} {{{omakeelne_nimi_8}}} {{{15}}} {{{16}}} {{{omakeelne_nimi_9}}} {{{17}}} {{{18}}} {{{omakeelne_nimi_10}}} {{{19}}} {{{20}}} {{{omakeelne_nimi_11}}} {{{21}}} {{{22}}}
Dominikaani Vabariigi lipp Dominikaani Vabariigi vapp
Riigihümn	Quisqueyanos valientes
Pealinn	Santo Domingo
Pindala	48 730 km2
Riigikeel(ed)	hispaania
Rahvaarv	8 715 602 (2003)
Rahvastiku tihedus	178,9 in/km2
President	Leonel Fernández Reyna
Asepresident	Jaime David Fernández Mirabal
Iseseisvus	27. veebruaril 1844
Rahaühik	peeso (DOP)
Ajavöönd	maailmaaeg −4
Tippdomeen	.do
ROK-i kood	DOM
Telefonikood	1-809, 1-829

Dominikaani Vabariik on hispaaniakeelne riik Kariibi meres asuva Haiti saare lääneosas, mis läänest piirneb Haitiga.

Suure osa 20. sajandist oli Dominikaani Vabariik diktaatorite Rafael Leónidas Trujillo ja hiljem Joaquín Balagueri võimu all. 1978. aastast on demokraatia jalule seatud.

Riik

Pealinn

Pealinn on Santo Domingo.

Rahvastik

Linnad

Suurim linn on Santo Domingo. Suuruselt järgmine on Santiago de los Caballeros.

Majandus

Dominikaani Vabariigi majandus on suures sõltuvuses turismist.

Alates 1960. aastatest on majandusraskuste tõttu paljud dominikaanlased emigreerinud USA-sse, peamiselt idaranniku suurlinnadesse. New Yorgi linnaosas Washington Heightsis on dominikaanlased nii tihedalt koos, et seda mõnikord hüütakse Quisqueya Heights. Arvatakse, et Haiti saare põliselanikud aravakid kutsusid saare idaosa Quisqueya, kuigi mõned ajaloolased vaidlustavad seda. Praegu on dominikaanlased üks suuremaid latiinode rühmi USA-s.

Ajalugu

Dominikaani Vabariigi territoorium on olnud vaheldumisi Hispaania, Prantsusmaa, Haiti ja jälle Hispaania ning USA võimu all. Vahepeal on taotletud iseseisvust ja omavalitsust.

20. sajandil on USA korduvalt sekkunud riigi siseasjadesse. USA toetas Rafael Leónidas Trujillo diktatuuri (1930–1961). 1963. aastal kukutati parempoolse riigipöördega, mida toetas USA, vabariigi esimene demokraatlikult valitud president Juan Bosch. Ülestõus, mille eesmärgiks oli põhiseaduslik võim taastada, kujunes kodusõjaks. 1965. tungisid sisse USA väed. Algas Joaquín Balagueri diktatuur (1966–1978).

Kultuur

Muusika

Rahvusvaheliselt tuntud on merengue, mis on populaarne alates 19. sajandi keskpaigast.

Sport

Dominikaanlased on tuntud pesapallifännid. USA-s on peaaegu kõikides paremates pesapallimeeskondades mõni dominikaanlasest mängija.

Vaata ka:

Dominikaani Vabariigi riigipeade loend

Välislink

• Rafael Leónidas Trujillo Molina; hispaania keeles (hea pildimaterjaliga sait)

Ameerika maad

Iseseisvad riigid: Ameerika Ühendriigid | Antigua ja Barbuda | Argentina | Bahama | Barbados | Belize | Boliivia | Brasiilia | Costa Rica | Dominica | Dominikaani Vabariik (Quisqueya) | Colombia | Ecuador | El Salvador | Grenada | Guatemala | Guyana | Haiti | Honduras | Jamaica | Kanada | Kuuba | Mehhiko | Nicaragua | Panama | Paraguay | Peruu | Saint Kitts ja Nevis | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiinid | Suriname | Trinidad ja Tobago | Tšiili | Uruguay | Venezuela

 Sõltuvad alad: Anguilla | Aruba | Briti Neitsisaared | Falklandi saared | Gröönimaa | Guadeloupe | Hollandi Antillid | Kaimanisaared | Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared | Martinique | Montserrat | Navassa | Prantsuse Guajaana | Puerto Rico | Saint-Pierre ja Miquelon | Turks ja Caicos | USA Neitsisaared

 Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad