Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö

Allikas: Vikipeedia
APEC-i logo
APEC-i liikmed

Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö foorum (inglise keeles Asia-Pacific Economic Cooperation; lühend APEC) on Vaikse ookeaniga piirnevate maade – liikmesmajanduste - majandusliku koostöö organisatsioon, mille eesmärgiks on soodustada majanduskasvu, koostööd, kaubandust ja investeeringuid ning suurendada produktiivsust ja heaolu Aasia-Vaikse ookeani regioonis.[1]

APEC on mittesiduvate kohustuste, avatud dialoogi ja arvamuste võrdse kohtlemise põhimõttel toimuv valitsustevaheline organisatsioon. Erinevalt Maailma Kaubandusorganisatsioonist ja teistest rahvusvahelistest kaubandusorganisatsioonidest puuduvad APECi liikmetel lepingutest tulenevad kohustused. Kõik kohustused võetakse vabatahtlikkuse alusel ning kõik otsused võetakse vastu läbi konsensuse saavutamise.[1]

APEC-isse kuulub 21 riiki, mis võtavad enda alla ligikaudu 40% maailma populatsioonist, ~55% maailma SKP-st ja ~44% maailma kaubandusest.[1]

Organisatsioon asutati 1989. aastal Austraalia eestvedamisel ning selle loomisel osales 12 riiki.[1]

Iga-aastastel APEC-i liidrite kohtumistel osalevad kõikide liikmesmajanduste valitsusjuhid, välja arvatud Taiwan, keda esindab majandusliider. Kohtumised leiavad igal aastal aset erineva liikmesmajanduse territooriumil ning üheks kuulsaimaks traditsiooniks on kohtumisel osalevate riigipeade riietumine ühispildi tegemiseks võõrustajamaa rahvuskostüümi.[2][3]

Esimene APEC-i liidrite kohtumine leidis aset 1993 aastal USA-s, kui riigi president Bill Clinton kutsus organisatsiooni valitsusjuhid kohtumisele Blake saarele.[4]

2014. aasta liidrite kohtumine toimub Hiinas, Pekingis.[5]

Organisatsiooni peakontor asub Singapuris.[6]


Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

APEC-i rajamise ideed esitles esimesena 1989. aasta jaanuaris endine Austraalia peaminister Bob Hawke, kes tegi Lõuna-Koreas Soul-is peetud kõnes ettepaneku efektiivsemaks majandusliku koostöö saavutamiseks Vaikse ookeani rannikuriikide vahel. Sama aasta novembris toimus Austraalia pealinnas Canberras kohtumine, mille eesistujaks oli Austraalia välisminister Gareth Evans. Kohtumisest võtsid osa kaheteistkümne Aasia ja Vaikse ookeani riigi ministrid: Austraalia, Brunei, Indoneesia, Jaapan, Kanada, Korea Vabariik, Malaisia, Uus-Meremaa, Filipiini vabariik, Singapur, Tai ja USA. Kohtumise tulemusel moodustati Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö foorum (APEC) ning lepiti kokku järgnevate kohtumiste toimumised Singapuris ja Lõuna-Koreas.[3]

1991. aastal liitusid organisatsiooniga Hiina Taipei (Taiwan), Hong Kong ning Hiina Rahvavabariik, 1993. aastal lisandusid Mehhiko ja Paapua Uus-Guinea, 1994. aastal Tšiili ning 1998. aastal Peruu, Venemaa ning Vietnam. Aastatel 1989 kuni 1992 toimusid APEC’i kohtumised mitteametlikus vormis juhtivate ametnike ning ministrite tasandil. 1993. aastal kehtestas endine USA president Bill Clinton iga-aastase APEC majandusjuhtide kohtumise tava ehk riigipeade foorumi.[3]

Liikmesmajandused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hetkeseisuga kuulub APECi koosseisu enamik Vaikse ookani rannikuriikidest, kokku 21 liiget. Liikmesuse kriteeriumiks on eraldiseisev majandus, mitte riik. Seetõttu kasutab APEC oma liikmetele viidates terminit liikmesmajandus, mitte liikmesriik. Selle tulemusena kuulub organisatsiooni liikmete hulka ka näiteks Taiwan, mis kuulub ametlikult Hiina Rahvavabariigi alla ning osaleb APECis nime all Hiina Taipei, ning ka Hong Kong, mis ühines APECiga kui Briti koloonia kuid on praeguse seisuga Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkond.[7]

Lisaks liikmesmajandustele on APECil ka kolm ametlikku vaatlejat: Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon (ASEAN), Vaikse ookeani saarte foorum (SPF) ja Vaikse ookeani majanduskoostöö nõukogu (PECC).[7]

Liige Liitumise aasta
Flag of Australia.svg Austraalia November 1989
Flag of Brunei.svg Brunei November 1989
Flag of Canada.svg Kanada November 1989
Flag of Indonesia.svg Indoneesia November 1989
Flag of Japan.svg Jaapan November 1989
Flag of South Korea.svg Lõuna-Korea November 1989
Flag of Malaysia.svg Malaisia November 1989
Flag of New Zealand.svg Uus-Meremaa November 1989
Flag of the Philippines.svg Filipiinid November 1989
Flag of Singapore.svg Singapur November 1989
Flag of Thailand.svg Tai November 1989
Flag of the United States.svg Ameerika Ühendriigid November 1989
Flag of the Republic of China.svg Taiwan November 1991
Flag of Hong Kong.svg Hongkong November 1991
Flag of the People's Republic of China.svg Hiina November 1991
Flag of Mexico.svg Mehhiko November 1993
Flag of Papua New Guinea.svg Paapua Uus-Guinea November 1993
Flag of Chile.svg Tšiili November 1994
Flag of Peru.svg Peruu November 1998
Flag of Russia.svg Venemaa November 1998
Flag of Vietnam.svg Vietnam November 1998

Laienemisvõimalused[muuda | redigeeri lähteteksti]

APEC’iga liitumiseks on soovi avaldanud India[8][9], ning lisaks veel 11 riiki, kelle hulka kuuluvad – Bangladesh[8], Pakistan[8], Sri Lanka[8], Laos[8], Mongoolia[8], Macao[8], Costa Rica[8], Columbia[8], Ecuador[8], Kambodža[10] ja Panama.[11]

APECi kolm sammast[muuda | redigeeri lähteteksti]

1994.a Indoneesias Bogoris toimunud liidrite kogunemisel võtsid liikmed eesmärgiks saavutada vaba ja avatud kaubandus ning investeeringute liikumine aastaks 2010 arenenud tööstusriikide jaoks ning aastaks 2020 areneva majandusega riikide jaoks. Eesmärgiks võeti kaubandus- ja investeerimispiirangute vähendamine ning toodete, teenuste ja kapitali vaba liikumise edendamine. Kokku lepitud eesmärke hakati kutsuma „Bogor-i eesmärkideks“ ning need ilmestavad hästi APECi liikmete hulgas levinud veendumust, et vaba ja avatud kaubandus ning investeeringud on vajalikud regiooni kasvupotentsiaali hindamiseks ning majanduslike ja sotsiaalsete väljundite tugevdamiseks kõigis APECi liikmesmajandustes.[12]

APECi kolm sammast on:

  • Kaubanduse ja investeeringute liberaliseerumine – APECi asutamisaastal 1989 olid regiooni kaubandusbarjäärid 16.9%, kuid aastaks 2004 on need vähenenud 5.5%-ni. APEC asutati vastukaaluks piirkonna regionaliseerumisele ja Aasia-Vaikse ookeani regiooni majanduslikule sõltuvusele. Samad põhimõtted on jõus ka tänapäeval, kui Aasia-Vaikse ookeani regioon soovib arendada vabakaubandust ja saada osaliseks Maailma Kaubandusorganisatsioonis.[13]
  • Äritegevuse hõlbustamine – APEC on olnud eesrinnas saavutamaks reforme äritegevuse hõlbustamiseks. Äritehingute maksumus kahanes aastatel 2002 – 2006 6% ja seda tänu APECi Kaubanduse Hõlbustamise Tegevuskavale (Trade Facilitation Action Plan). APECi Ettevõtte Reisikaart (Business Travel Card ) on tasuta viisa, mis hõlbustab äritegevust, pakkudes ettevõtetele vaba liikumist regiooni piires.[13]
  • Majanduslik ja tehnoloogiline koostöö - Eesmärgiks on edendada jätkusuutlikku ja kaasavat arengut Aasia-Vaikse ookeani regioonis ning parandada üleüldist majanduslikku ja sotsiaalset heaolu kõigis APECi regioonides.[13]

APECi kriitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

APECit on aastaid kritiseeritud esialgselt eesmärgilt – vabakaubanduse edendamiselt – kõrvale kaldumises ning selles, et keskendutakse rohkem muudele teemadele, näiteks terrorism ja tervishoid. Lisaks on APECi tähtsust õõnestanud kahepoolsete kaubanduslepingute sõlmimine kannatamatute liikmesriikide vahel, kaubanduskonfliktid USA ning Hiina vahel ning poliitilised pinged mõningate võtmeriikide – Hiina, Jaapani ning Lõuna Korea vahel.[14]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "About APEC". Vaadatud 18 aprill 2014. 
  2. "APEC fashion hits and misses". Vaadatud 18 aprill 2014. 
  3. 3,0 3,1 3,2 "APEC History". Vaadatud 18 aprill 2014. 
  4. "President Clinton convenes APEC summit on Blake Island on November 20, 1993.". Vaadatud 18 aprill 2014. 
  5. "PHu announces China to host 2014 APEC economic leaders' meeting". Vaadatud 18 aprill 2014. 
  6. "APEC Secretariat". Vaadatud 18 aprill 2014. 
  7. 7,0 7,1 "Member Economies". Vaadatud 18 aprill 2014. 
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 8,6 8,7 8,8 8,9 "India Appeals for APEC Membership". Vaadatud 18 aprill 2014. 
  9. "India and APEC: time to move from observer to member". Vaadatud 17 aprill 2014. 
  10. "India will have to wait for APEC membership". Vaadatud 18 aprill 2014. 
  11. "Costa Rica Inches Toward Coveted APEC Membership". Vaadatud 18 aprill 2014. 
  12. "Assessment of Achievements of the Bogor Goals". Vaadatud 18 aprill 2014. 
  13. 13,0 13,1 13,2 "The Pillars of APEC". Vaadatud 18 aprill 2014. 
  14. "APEC's relevance is under scrutiny". Vaadatud 18 aprill 2014. 

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]