Brasiilia
Allikas: Vikipeedia
See artikkel on riigist Lõuna-Ameerikas. Teiste sarnase nimekujuga sõnade kohta vaata Brasiilia (täpsustus)
|
|||||
 |
|||||
| Keel | portugali | ||||
| Pealinn | Brasília | ||||
| President | Luís Inácio Lula da Silva | ||||
| Asepresident | José Alencar Gomes da Silva | ||||
| Pindala | 8 511 965 km² | ||||
| Rahvaarv (2007) Rahvastiku tihedus |
190 011 000 22 in./km² |
||||
| Iseseisvus | 7. september 1822 | ||||
| Rahaühik | riaal (BRL) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg –2 kuni –5 | ||||
| Riigihümn | Hino Nacional Brasileiro | ||||
| Üladomeen | .br | ||||
| Maakood | 55 | ||||
Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti viiendal kohal. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili.
Sisukord |
[redigeeri] Haldusjaotus
Brasiilias on 26 osariiki (estados, ainsus estado) ja 1 liiduringkond (distrito federal):
- Acre
- Alagoas
- Amapá
- Amazonase osariik
- Bahia
- Ceará
- Espírito Santo
- Goiás
- Liiduringkond
- Maranhão
- Mato Grosso
- Mato Grosso do Sul
- Minas Gerais
- Pará
- Paraíba
- Paraná osariik
- Pernambuco
- Piauí
- Rio de Janeiro osariik
- Rio Grande do Norte
- Rio Grande do Sul
- Rondônia
- Roraima
- Santa Catarina
- São Paulo osariik
- Sergipe
- Tocantinsi osariik
[redigeeri] Majandus
Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 10. kohal maailmas. Riigil on suured nafta- ja maagaasivarud. Brasiilia on naftatoodangult 15. riik maailmas. Samas on Brasiilia suurim etanoolitootja. Etanooli toodetakse suhkruroost ja kasutatakse autokütusena.
Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia. Itaipu HEJ on maailma suurim toimiv hüdroelektrijaam (14 GW). Brasiilia ainuke tuumaelektrijaam on kahe reaktoriga Angra TEJ, mis toodab 4% riigi elektrienergiast.
Brasiilia on Eesti järel maailmas teine põlevkivitoodangult.
[redigeeri] Väliskaubandus
Olulisemate ekspordiartiklitena veetakse Brasiiliast lennukiosi Ameerika Ühendriikidesse ning sojauba, suhkrut ja kohvi Hollandisse. Sisse veetakse toornaftat (Saudi Araabiast ja Nigeeriast), ravimeid Ameerika Ühendriikidest, mineraalväetisi Saksamaalt ja Kanadast.
[redigeeri] Vaata ka
| Ameerika maad |
|---|
|
Iseseisvad riigid: Ameerika Ühendriigid | Antigua ja Barbuda | Argentina | Bahama | Barbados | Belize | Boliivia | Brasiilia | Costa Rica | Dominica | Dominikaani Vabariik (Quisqueya) | Colombia | Ecuador | El Salvador | Grenada | Guatemala | Guyana | Haiti | Honduras | Jamaica | Kanada | Kuuba | Mehhiko | Nicaragua | Panama | Paraguay | Peruu | Saint Kitts ja Nevis | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiinid | Suriname | Trinidad ja Tobago | Tšiili | Uruguay | Venezuela |
| Sõltuvad alad: Anguilla | Aruba | Briti Neitsisaared | Falklandi saared | Gröönimaa | Guadeloupe | Hollandi Antillid | Kaimanisaared | Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared | Martinique | Montserrat | Navassa | Prantsuse Guajaana | Puerto Rico | Saint-Pierre ja Miquelon | Turks ja Caicos | USA Neitsisaared |
| Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad |
