Belau

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib riigist Okeaanias. Valla kohta Saksamaal vaata artiklit Belau vald.

Belau Vabariik
belau Beluu er a Belau
inglise Republic of Palau
Belau lipp Belau vapp
Belau lipp Belau vapp
Belau asendikaart
Riigihümn Belau loba klisiich er a kelulul
Pealinn Ngerulmud[1] või Melekeok [2]
Pindala 490 km²
Riigikeel(ed) belau ja inglise
Rahvaarv 21 500 (2006) [3]
Rahvastikutihedus 43 in/km²
Riigikord presidentaalne vabariik
President Tommy Remengesau
Iseseisvus 1. oktoober 1994
Rahaühik dollar (USD)
Usund katoliiklased (42%), protestandid (23%) [3]
Ajavöönd maailmaaeg +9
Tippdomeen .pw
ROK-i kood PLW
Telefonikood 680

Belau Vabariik on saareriik Vaikse ookeani lääneosas Mikroneesia regioonis, umbes 500 km Filipiinidest idas.

See on üks nooremaid riike, iseseisvus alles 1994. aastal.

Riigil on merepiir Indoneesia, Filipiinide ja Mikroneesia Liiduriikidega.

Riigi umbes 21 000 elanikku asustavad umbes 250 Karoliinide lääneossa kuuluvat saart. Suurima rahvaarvuga saar on Koror, mis on ka riigi majanduskeskuseks. Pealinn Ngerulmud paikneb lähedalasuval Babeldaobi saarel.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäeva Belau haldusalasse jäävatele saartele tulid esimesed asukad umbes 3000 aastat tagasi Filipiinidelt. Eurooplased jõudsid piirkonda 18. sajandi lõpus. 1885. aastal liideti saared Hispaania aladega Vaikses ookeanis. 1899. aastal müüdi saared Saksamaale. Esimese maailmasõja käigus hõivasid piirkonna jaapanlased. Teise maailmasõja järel läksid saared Ameerika Ühendriikide valitsuse alla. 1979. aastal otsustasid saared mitte ühineda Mikroneesia Liiduriikidega. 1994. aastal saavutati iseseisvus.

Eesti sõlmis Belauga diplomaatilised suhted 8. novembril 2013.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Halduslikult jaguneb 16 osariigiks:

Osariik Pindala
(km²)
Rahvaarv
(2005)
Aimeliik 52 270
Airai 44 2723
Angaur 8 320
Hatohobei 3 44
Kayangel 3 188
Koror 18 12 676
Melekeok 28 391
Ngaraard 36 581
Ngarchelong 10 488
Ngardmau 47 166
Ngaremlengui 65 317
Ngatpang 47 464
Ngchesar 41 254
Ngiwal 26 223
Peleliu 13 702
Sonsorol 4 100

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peamisteks majandusharudeks on turism, omatarbepõllumajandus ja kalandus. Palju saadakse välisabi. Valuutana kasutatakse USA dollarit.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. http://www.eki.ee/knab/mmaadpar.htm
  2. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ps.html
  3. 3,0 3,1 EE 15. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007, lk 78–79.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]