Honduras
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
| Hondurase Vabariik
hispaania República de Honduras |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | Tu bandera es un lampo de cielo | ||||
| Pealinn | Tegucigalpa | ||||
| Pindala | 112 492 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | hispaania | ||||
| Rahvaarv | 7 810 848 (2009) | ||||
| Rahvastiku tihedus | 69,4 in/km² | ||||
| President | Porfirio Lobo Sosa | ||||
| Iseseisvus | välja kuulutatud 1821, tunnustatud 1823 | ||||
| Rahaühik | Lempira (HNL) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg −6 | ||||
| Tippdomeen | .hn | ||||
| ROK-i kood | HON | ||||
| Telefonikood | 504 | ||||
Honduras on Kesk-Ameerika suuruselt kolmas riik. Hondurasel on maismaapiir Nicaragua, Guatemala ja El Salvadoriga. Põhjas piirab Hondurast Kariibi meri ning lõunas puudutab Honduras Vaikset ookeani. Honduras tähendab hispaania keeles süvikuid. Nimi on tulnud Bahía saari ümbritsevate süvikute järgi.
Sisukord |
Ajalugu [muuda]
Pealinna Tegucigalpa asutas põlisrahvas nimega tsingal, mis tähendab hõbedamäge. Linna lähikonnas asus suur hõbeda leiukoht. Kolmsada aastat oli maa pealinn Comayagua, 1880. aastal võttis Tegucigalpa pealinna kohustused enda kanda.
Geograafia [muuda]
Kariibi mere rannikule jäävad mitmed olulisemad sadamad, nagu näiteks La Ceiba. Kaldast veidi eemal paiknevad aga turistide seas populaarsed Bahía saared. Neil saartel, nagu ka mujal rannikualadel valitseb troopiline kliima ja vihma sajab palju. Enamik elanikkonnast elab parajama kliimaga mägismaal (kõrgus 600 kuni 2000m). Madalikud paiknevad peamiselt rannikualadel ja mägismaadel voolavate suurte jõgede orgudes. Suur osa Hondurasest on mägine. Kõige kõrgemad tipud asuvad riigi lääne- ja keskosas ning nende näol on tegemist vulkaanidega. Tähtsaimad jõed on Ulúa, Patuca ja Coco (piiriks Nicaraguaga), kõik suubuvad Kariibi merre. Kõrgeimad mäed on Paulayalas de Agalta (2590m) nign Pico Benito (2451m).
Taimestik [muuda]
Kuumadel ja niisketel madalikel laiuvad ulatuslikud vihmametsad. Mägipiirkonnas on valdavad igihaljad hispaania tamme- ja männimetsad. Rannikualadel on taimestik tüüpiliselt troopiline - palmisalud ja mangroovimetsad. Kariibi mere ja Nicaragua piiri ääres Mosquitas vohab lopsakas ürgmets. Rannikul laiuvad banaaniistandused.
Loomastik [muuda]
Hondurase loomastik on liigirikas. Üsna tavalised isendid on ahvid, karud, hirved, jaaguarid, hundid, koiotid, puumad, otselotid, ilvesed. Samuti esineb mitmeid liike roomajaid ning linnud.
Elanikkond [muuda]
Enne hispaanlaste saabumist oli maa üsna hõredalt asustatud ja kolooniaalajastul polnud see eriti tähtis piirkond. Põlisrahvas segunes hõlpsasti eurooplastega. Praegu on umbes 90% elanikest hispaania keelsed mestiitsid, enamasti katoliiklased. Kariibi mere rannikul elavad neegrid, kes räägivad kreooli pärast inglise keelt. Hajali üle kogu riigi on säilinud väikesi põlisrahvarühmi, kokku 4% rahvastikust. Elanikkond on koondunud mägismaale, eelkõige selle lõunaossa; umbes 40% rahvastikust elab linnades. Suurimad linnad on Tegucigalpa ja San Pedro Sula.
Majandus [muuda]
Honduras pole nii tööstuslik kui tema naaberriigid ning riigi elanikkond on läänemaailmas üks vaesemaid. Välisabi ja -investeeringud on võimaldanud ehitada tehaseid, kus töödeldakse põllumajandussaaduseid, valmistatakse rummi, toiduõli, tsementi, paberit. Mägedes leidub tohututes kogustes erinevaid metallimaake, eriti hõbedat, tsinki, pliid ja kulda. Maapõuevarade kättesaamiseks ja nende töötlemiseks on rajatud maa-aluseid kaevandused. Enamik honduralastest peab kas ise põldu või töötab mõnes suures istanduses, kasvatades banaane, kohvi, eksootilisi puuvilju ja lilli, mis kõik välismaale müüakse. Kunagi oli Honduras maailma juhtiv banaanitarnija ja praegugi moodustab see põllumajandussaadus peaaegu 14% riigi sissetulekust. Enamikus mägipiirkondades pole põllupidamiseks sobilikke maalappe, kuid sealsetele mägijõgedele rajatud hüdroelektriijaamades toodetakse 80% riigi elektrienergiast.
- Honduras impordib:
- Honduras ekspordib:
