Rinnavähk

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Mammograafilise uuringuga saadud kujutised tervest (vasakpoolne) ja kasvajaga (parempoolne, tähistatud nooltega) rinnast
Rinnavähist tingitud surmajuhtumite arv 100 000 elaniku kohta (2004)[1]
██ andmed puuduvad
██ <2
██ 2–4
██ 4–6
██ 6–8
██ 8–10
██ 10–12
██ 12–14
██ 14–16
██ 16–18
██ 18–20
██ 20–22
██ >22

Rinnavähk ehk rinnanäärmevähk ehk rinnakartsinoom (cancer mammae) on rinnanäärme pahaloomuline kasvaja, rinnakoest arenev vähktõve liik.[2]

Rinnavähk on paljude teadusdistsipliinide uurimisaines.

Rinnavähki esineb sagedamini arenenud riikides,[3] naistel üle 100 korra sagedamini kui meestel.[3][4]

Eestis diagnoositakse ligi 600 uut rinnavähijuhtu aastas. Neist üle 30% on avastamise ajal kaugelearenenud staadiumis. Eesti Vähiliit veab rinnavähi varajase avastamise projekti "Ära jää hiljaks!".

Rinnanäärmevähi täpseid tekkepõhjuseid, arengu ja taandarengu mehhanisme seni veel ei teata. Seetõttu võivad eri indiviididel erineda nii sümptomid, põhjused, kulg, diagnoosimine, vähitüübid (histoloogia), kirurgilise ravi ja onkoteraapia võimaluste olemasolu ja indiviidi vastuvõtlikkus sellele, geneetika, seisundi kestus, meditsiinisüsteemi ja rahaliste ressursside olemasolu, rinnavähi ravi lubamine ja ka suremus jpm.

Rinnanäärmevähi algmeks on tõenäoliselt üks vähirakk, mis saab "kasvueelise". Nagu enamiku pahaloomuliste kasvajate korral ei ole ka rinnavähirakkude kontrollimatu vohamine põhjustatud ainult üksikust protoonkogeeni kontrollimatust aktivatsioonist (punktmutatsioonid) või tuumori supressorgeeni inaktivatsioonist. Rinnavähi initsiatsioon ja teke erineb nahavähi omast, kuivõrd rinnanäärme rakukeskkond on hormoonsõltuv.

Rinnavähi tekkel mängivad olulist rolli ka geneetilised tegurid, nii on nüüdseks revideerimisel haiguse mittepärilikkus, kuna mitmete vähi eelsoodumusega pärilike sündroomide korral võib ka järglastel rinnavähki esineda.

Pikka aega on vaieldud selle üle kas rinnavähk on elundispetsiifiline või süsteemne krooniline patoloogiline seisund. Uuemad uurimused, kus rinnavähirakke on tuvastatud pärast rinnavähi ravi ka luuüdist, räägivad süsteemse kroonilise seisundi kasuks. Lisaks on metastaseerunud rinnavähirakkudel (ka eesnäärmevähirakkudel) tuvastatud "võime suhelda" primaarkasvaja rakkudega nii, et need jäävad "puhkeseisundisse" ("sleeping mode"), kuni need metastaatilised rinnavähirakud vastavate signaalide toimel eri elundeis aktiveeritakse. Arvatakse, et rinnavähirakud võivad kasvajakoldest liikuda vereringesse (olles siin kui ringlevad kasvajarakud) ja suubuvad kaugematesse elunditesse, nagu näiteks luuüdisse. Need luuüdisse ja muudesse elundeisse "majutunud kasvajarakud" (disseminated tumor cells) võivad rasked ajad, näiteks kiiritus-, keemilise ja bioloogilise ravi üle elada (aastaid) "puhkeseisundis" ("sleeping mode"). Need rakud toimivad metastaseerunud rinnavähirakkude "reservuaarina", nagu luuüdi mikrometastaasid (rinnavähi tüvirakkude fenotüüp), ja võivad metastaase anda. Nii püütakse seletada mittemetastaatilise rinnavähi patsientide (koguni 40% I–III astme kliiniliselt mitteväljendunud metastaasidega rinnavähi haigusjuhtudest) rinnavähi retsidiivi, ka pärast kasvajakolde täielikku kirugilist eemaldamist.

Rinnanäärme anatoomia[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rinnanääre.

Vaatamata rinnavähi tüvirakkude teooriale (molekulaartasand) ja riskiteguritele, mille kohaselt võib naisel rinnavähiteke alata, eri tegurite toimel, juba emakas kasvades, loetakse rinnavähi paikmeks inimestel rinnanääret (või ka rinnanäärmeid).

Rinnanääre ehk piimanääre (mamma, glandula mammaria) on paariline; asub suurel rinnalihasel 3.-4. roide kõrgusel. Rinnanäärme keskel on rinnanibu (papilla mammae) ja nibu ümber pigmenteerunud nibuväljake (areola mammae).

Piimanäärmed on arengulooliselt muutunud apokriinsed higinäärmed.[5]

Rinnanääre koosneb rasv-, side- ja näärmekoest. Näärmekude koosneb 15–20 näärmesagarast (lobi) (teistel andmetel 15–25 sagarast [6]), neist lähtuvad näärmejuhad ühinevad piimajuhadeks (ductus lactifer). Enne rinnanibusse jõudmist juhad laienevad, moodustades piimaurke (sinus lactifer); ahenevad uuesti ja tungivad rinnanibusse, kus lõpevad lehtrikujuliste avaustena.[7]

Rinnanääre on varustatud rikkaliku veresoonte- ja lümfivõrgustiku ning närvistusega (nagu 4.–6. roietevahenärv (nn. intercostales[8]). Verega varustavad rinnanääret sisemine rindkerearter (arteria thoracica interna), külgmine rindkerearter (arteria thoracica lateralis), rindkere-õlanukiarter (arteria thoraco-acromialis) ka tagumised roietevahearterid (arteriae intercostales posteriores). Rinnanäärme veenid vena axillaris, vena thoracica interna, vena subclavia, venae intercostales. Rinnanäärme lümfisõlmed: kaenlalümfisõlmed (nodi lymphatici axillares), parasternaalsed lümfisõlmed (nodi lymphatici parasternales), vahelihase-lümfisõlmed (nodi lymphatici phrenici).[9]

Rinnanäärme närvistus on vaidluse all, lahkamisuuringu aruannete kohaselt ei ole rinnanäärme närvistus kõikidel naistel standardne, esineb varieeruvusi.

Rinnanibu ja seda ümbritseva nibuväljakese nahk sisaldab naistel murdeeast alates, eriti aga raseduse ja imetamise ajal, rohkelt melaniini.[10]

Naiserinna läbilõike illustratsioon
1. rindkere • 2. suur rinnalihas • 3. näärmesagarad • 4. rinnanibu 5. nibuväljake • 6. piimajuha • 7. rasvkude • 8. nahk

Rinnanääre tervikuna liigitatakse 4 kvadrandiks: rinna ülemis-sisemine kvadrant, rinna alumis-sisemine kvadrant, rinna ülemis-välimine kvadrant (sellest kvadrandist arvatakse alguse saavat enamik rinnanäärmevähke[11]), rinna alumis-välimine kvadrant.

Rinnanäärmest rääkides peetakse sageli silmas naise rinda. Naiserind liigitatakse naise välissuguelundina kuse- suguelundkonda[12]. Rindade suurus ja vorm on naistel väga erinev.[13]

Tütarlastel (ja ka meestel) pole rinnanäärmes märkimisväärselt näärmerakke. Kui rinnad tütarlastel murdeaes arenema hakkavad, hakkavad näärmejuhade juurde tekkima alveoolid ja näärmekoe vahele kogunema rasva. Rinnanääremete arengut mõjutavad mitmed hormoonid, nagu östrogeen, progesteroon, glükokortikoidid, insuliin, kasvuhormoon, koorionmammotropiin jt.[14]

Ka meestel on paarilised piimanäärmed ja nende nimetuseks on meherind (mamma masculina).

Rinnanäärme patoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rinnanäärme patoloogia.

Rinnanäärme patoloogia all peetakse siin silmas mitmeid rinnanäärme arengu ja toimimisega tuvastatud anatoomilisi, füsioloogilisi, geneetilisi, histoloogilisi jm kaasasündinud või omandatud patoloogilisi seisundeid inimestel, mida käsitletakse mitme teadusdistsipliini lõikes kas normihälvetena või haiguslikena ja mis võivad põhjustada inimeste haigestumist või ka surma.

Olenevalt kõrvalekalde ja/või haiguse liigist tegeleb rinnanäärme patoloogia tuvastamise ja haigega kas perearst, naistearst, geneetik, kirurg, onkoloog, uroloog, endokrinoloog, radioloog või teised spetsialistid.

Rinnanäärme patoloogia hõlmab väga erinevaid hea- või ka pahaloomulisi protsesse, nagu rinnahüpertroofia, rinnanäärme duktaalne hüperplaasia, skleroseeriv adenoos, traumaatiline rasvnekroos, rinnanäärmeinfarkt, rinnanäärmepõletik, rinnanäärmeabstsess, kroonilised periduktaalsed mastiidid (plasmarakuline mastiit, tsüstiline mastiit, fibroosne mastiit, silikoonmastiit); lisaks annavad rinnanäärmetes leide ka süsteemsed haigused, nagu sarkoidoos, diabeet, kollagenoosid, vaskuliidid jt. Rinnanäärme patoloogia hulka arvatakse ka rinnanäärmekasvajad. Rinnanäärmekasvajad liigitatakse hea- ja pahaloomulisteks. Healoomulisteks rinnanäärmekasvajateks on epiteliaalsed healoomulised kasvajad, nagu fibroadenoom ja intraduktaalne papilloom.[15]

Rinnavähitekke riskitegurid naistel[muuda | muuda lähteteksti]

Rinnavähi täpseid tekkepõhjuseid, arengu ja taandarengu ning taastekke mehhanisme seni veel ei teata. Eri indiviididel võivad erineda riskitegurid ja tekkepõhjused.

Rinnavähitekke riskitegurite (vahel ka ohutegurite) all peetakse silmas eri mõjurite (nii uuritud kui ka uurimisel ja veel teadmata – põhinevad oletusel, et inimene on tänapäeval teadlik ja võimeline rinnavähiteket ennetama) kompleksi, mis võivad kuid ei pruugi muuta inimesi rinnavähitekkele vastuvõtlikumaks ja mida inimene võib saada kaasa sünnil, meditsiiniliste protseduuride või keskkonnaga seonduvalt.

Rinnavähitekke keskkondlike riskiteguritena vaadeldakse toiduvalikuid, liikumisharrastusi, elustiili, alkohoolsete jookide tarbimist, kehakaalu jpm. Rinnavähitekke keskkondlikeks riskiteguriteks võivad olla ka elukeskkonnast saadavad kahjulikud toimed, nagu elektromagnetkiirgus, tervisele ohtlikud kemikaalid (näiteks pestitsiidid) inimese toiduallikate ahelas, ksenoöstrogeenid.

Kirjanduses on ära märgitud mitmeid riskitegureid, millest enamikku leotakse mõõduka toimega (relatiivne riski suurenemine alla kahe korra) riskiteguriteks.

Rinnavähi enam-vähem muutumatud riskitegurid on naissugu ja vanus. Üldise eluaegse rinnavähitekke riskiteguriks on risk, mille kohaselt haigestub üldpopulatsioonis rinnavähki üks naine kümnest.

Riskitegur Riski oletatav määr, osakaal jvm Riskiteguri kategooria Rinnavähi tüüp in vivo ja/või in vitro jne allikad Viited Märkus
alkohoolsete jookide tarvitamine 45 grammi/päevas; 15–30 grammi päevas suurendas kuid rohke tarvitamine (rohkem või sama kui 30 gr) ei suurendanud 1,5 x ; 33%; suurendab ER+ (33%) popupatsiooniuuring (1508 uuritavat ja 1556 kontrollitavat) Riiklik vähiinstituut[16];

[17]; Padrik ja Ulp 2004

Uuringud on andnud vastakaid tulemusi ja seetõttu pole metaanalüüsideta võimalik alkohoolsete jookide ja rinnavähiriski positiivset seost kinnitada ega ümber lükata
kiirgusekspositsioon enne 40. eluaastat; radioaktiivne kiirgus kui kiiritust on saadud noores eas suurendab; selge mõju Kiisk jt, 6:2016[18]; Padrik ja Ulp, 2004
mittesünnitamine reproduktiivsed ja menstruaalfunktsiooni tegurid Kiisk jt, 6:2016
naissugu 99%
perekondlik anamnees[19], so rinnavähi esinemine 1. või 2. astme veresugulasel; esinemine emal ja õel ning nooremas eas 2–3kordne; 5–10kordne geneetilised tegurid Kiisk jt, 6:2016; Padrik ja Ulp 2004 vt. Rinnavähi eelsoodumusega pärilikud sündroomid
rasvumine (rasvtõbi) vähendab premenopausis ja suurendab postmenopausis naistel [20]Kiisk jt, 6:2016; Padrik ja Ulp 2004
rinnavähk anamneesis ja rinnavähieelsed seisundid suurendab Kiisk jt, 6:2016
sünnituste arvu suurenemine eluaegne rinnavähirisk alaneb reproduktiivsed ja menstruaalfunktsiooni tegurid Padrik ja Ulp, 2004 Peeter Padrik ja Sulev Ulp, Rinnavähi vältimise ja ravitulemuste parandamise võimalustest, Eesti Arst; 83 (6) 379–383
vanemas eas esmasünnitamine (pärast 40. eluaastat) 3 x reproduktiivsed ja menstruaalfunktsiooni tegurid
naise vanus, rohkem kui 80% rinnavähidiagnoosi saanutest on vanemad kui 50 eluaastat ealised iseärasused Kiisk jt, 6:2016;


varane murdeiga, hilinenud menopaus, hormoonasendusravi menopausi ajal 2 x reproduktiivsed ja menstruaalfunktsiooni tegurid Kiisk jt, 6:2016; Padrik ja Ulp, 2004

Väga kõrge riskiga on eksponeeritus östrogeenidele ja/või östrogeenide toimeid immiteerivatele sünteetilistele ja/või looduslikele keemilistele ainetele. Östrogeenid ehk folliikulihormoonid ehk östrogeensed hormoonid ehk emaslooma suguhormoonid ehk naissuguhormoonid on põhilised looduslikud naissuguhormoonid, mis reguleerivad naissoole omaseid bioloogilisi ja füsioloogilisi funktsioone, aga ka väliseid loomulikke anatoomilis-füsioloogilisi eripärasid. [21] Östrogeenid on ka geneeriline termin lipiidide rühma hulka kuuluvate steroidide rühma naissuguhormoonide klassi ja süsteetiliste hormoonpreparaatide kohta, mis jäljendavad looduslikke östrogeene.

Östrogeenid evivad organismides ka immunosupressoorset toimet, mõjutades näiteks B-rakke.

Östrogeenide mõju suurenemine organismis (sh varane murdeiga, hilinenud menopaus, hormoonasendusravi menopausi ajal jm on kõrgenenud ohutegur mitmete rinnavähiliikide, sh rinnavähi, tekkes.

Östrogeeniretseptoreid (nii α- kui ka β-) leidub eelkõige nais- ja meessuguelundite, aga ka luude, veresoonte, kuseteede, neerupealiste, maksa, südame, rindade, aju, naha jmt rakkudel.

Östrogeeniretseptoreid ekspresseerivad ka tümotsüüdid, tüümuse epiteelirakud ja küpsed perifeersed B- ja T-lümfotsüüdid.

Need retseptorid on vastuvõtlikud nii inimkehas komplekteeritud östrogeenidele kui ka eksogeensetele taimsetele ühenditele (nagu fütosteroidid – väljutatakse kehast mõne päeva jooksul) ja sünteetilistele östrogeenidele (nagu rasestumisvastased hormoonpreparaadid ja sünteetilised, väljutatakse kehast mitme kuu pärast aga osaliselt ka aastatega) aga ka keemilistele ainetele, mis muudavad östrogeeniretseptorite funktsioone ning olemust, põhjustades palju tervisele kahjulikke seisundeid ja ka pahaloomulisi kasvajaid. Sellisteks aineteks on nn ksenoöstrogeenid (nende hulka kuuluvad ka mõned sünteetilised rasestumisvastased jt hormoonpreparaadid, väljutatakse kehast aastakümnetega).

Pikka aega arvati, et sünteetiliste östrogeenide manustamine inimese toiduks olevatele loomadele, fertiilses eas ning rasedatele naistele ja meestele ei kahjusta nende organismi mitte kuidagi, nii näiteks reklaamiti 1960.–1970. aastatel mitmes riigis dietüülstilbestrooli kui imevahendit ka normaalse raseduse "turgutamiseks" ja "garanteerimiseks". Nüüdisajal on dietüülstilbestrool liigitatud kartsinogeenide hulka – aine tarvitamine indutseerib organismis vähkkasvajate teket.

Dietüülstilbestrool

Dietüülstilbestrooli tootmisega alustati 1938. aastal. Aastatel 1938–1971(5) kirjutasid arstid Ameerika Ühendriikides seda ainet rasedatele naistele, justkui vältimaks raseduse katkemist, enneaegset sündi ja/või muud rasedusega seonduvat. Sellise "arsti ja patsiendi koostöise tegevuse" tulemusena puutusid hinnanguliselt 5 kuni 10 miljonit rasedat naist ja nende veel sündimata beebit kokku dietüülstilbestrooliga.[22]

Prantsusmaal kirjutati ainet välja veel ka 1977. aastal. DES-i kirjutati välja rasedatele naistele nii Inglismaal, Taanis, Iirimaal, Hollandis, Saksamaal, Belgias, Hispaanias, Portugalis, Itaalias, Norras, Soomes, Austrias, Ungaris kui ka Nõukogude Liidus, Hiinas, Brasiilias, Mehhikos, Keenias, Ugandas, Indias jpt riikides. [23]

1970. aastate alguseni kasutati hormooni loomade kasvuregulaatorina – oli tavaks lihaveiseid ja kanu nuumata kas dietüülstilbestrooli sööda sisse lisades või ka DES-i implantaate loomale paigaldades.[24]

DES-i II. põlvkond

Dietüülstilbestrooli uuringud said hoo sisse arvatavasti siis kui DES-emade tütred (hilisem koondnimetus DES-tütred) soovisid rasestuda ja uuringute käigus hakati neil tuvastama rohkelt arenguhälbeid ja erinevaid vähivorme[25], mis hilisemate uuringute käigus seoti tõenditega loote emakasisele ekspositsioonile dietüülstilbestrooliga.

Hilisemad DES-uuringud on sel perioodil sündinud lastel tuvastanud tunduvalt rohkem eritus- ja suguelundite arenguhälbeid – poistel näiteks munandimanuse tsüste ja peitmunandilisust. Tüdrukutel aga on leitud varases täiskasvanueas väga harva esinevaid kasvajalisi moodustusi[26]. [27]

DES-i III põlvkond

DESi toimed nn DES-lapselastele ootavad uurimist, kuni DES-lapsed fertiilsesse ikka jõuavad.

Etünüülöstradiool (lüh EE)

Suukaudne hormonaalne kontratseptsioon on käesoleval ajal fertiilses eas tütarlaste ja naiste hormoonravi komponent.

Kõigis tänapäevastes madala hormoonisisaldusega kombineeritud rasestumisvastastes tablettides e pillides (kombineeritud kaht sünteetilist naissuguhormooni – östrogeeni ja progestiini) kasutatakse östrogeense komponendina etünüülöstradiooli (EE).

Rinnanäärmekoe kumulatiivne eksponeeritus nimetatud hormoonidele on väga suur riskitegur rinnavähi tekkeks.

Praegu kasutusel olevad preparaadid on kõik madaladoosilised, sisaldades EE-d kas 15, 20, 30 või 35 µg.[28]

Osades uuringutes on tuvastatud, et pillide pikaajaline kasutamine võib suurendada riski emakakaelavähi ja maksavähi tekkimiseks. Pillide kasutajatel võib ka rinnavähi tekke sagedus kergelt tõusnud olla võrreldes nendega kes pille ei kasuta. Pärast pillide kasutamise lõpetamist langeb suhteline risk umbes 10 aasta jooksul.[29]

Suukaudne hormonaalne kontratseptsioon hormoonravi osana on Ameerika Ühendriikides tavalisim raseduse vältimise meetod ja seda kasutavad ühe allika kohaselt 11,6 miljonit (19%) naist. Pillide turuletuleku järgselt on neid arsti ettekirjutusel manustanud ligi 80% ameerika naistest. [30]

Milline on olukord Eestis, ei teata, 2016. aasta ravimistatistika kohaselt on etünüülöstradiooli sisaldavaid hormonaalseid kontraseptiive fikseeritud kombinatsioonis müüdud rohkem kui 8 miljonit tükki.[31]

Elustiil
  • toitumine

Ravimid ja rinnavähitekke risk[muuda | muuda lähteteksti]

Digoksiin

Digoksiin (Digoxinum) on looduslikult villase sõrmkübara lehtedes leiduv aine. Villase sõrmkübara leht (Digitalis lanatae folium) avaldab inimorganismile surmavalt mürgist toimet – ühekordne täiskasvanut surmav annus on 2-3 g droogi, selle võivad anda juba 2-3 lehte.[32]

Lehtedest valmistatakse ravimit digoksiin, mis liigitatakse digitaalise glükosiidide hulka ja selle ATC-kood on C01AA05. Ravim toimib südamelihasesse ja seda kasutatakse nii humaanmeditsiinis kui veterinaarias südamepuudulikkuse jmt seisundite ravis.

Mitmed uuringud on leidnud digoksiini tarvitamise ja kõrgenenud rinnavähitekke riski vahelise seose. Friedman ja Haux on raporteerinud 20% ja 25% rinnavähi esinemissageduse tõusust. Hiljuti Taanis läbi viidud 2 uuringut on leidnud digoksiini tarbimise ja invasiivse rinnavähi esinemissageduse vahel positiivse seose. Esimese uuringu kohaselt oli digoksiini tarbijate rinnavähitekke risk suurenenud 30% võrreldes nendega kes digoksiini ei tarbinud.

Digoksiini aktuaalne tarbimine rohkem kui 4 aasta jooksul suurendas invasiivse rinnavähi esinemissagedust 46%, seos ER- rinnavähi vahel oli nõrgem.[33]

Arvatakse, et digoksiin on fütoöstrogeense toimega ja jäljendab inimkehas östrogeenide ringlust, sh seondudes östrogeeniretseptoritega.

Vähi eelsoodumusega pärilikud sündroomid[muuda | muuda lähteteksti]

Onkogeneetika

Vähi eelsoodumusega pärilike sündroomide korral võib mitme muu vähiliigi suurema haigestumisriski kõrval esineda ka suuremat rinnavähi haigestumisriski.

Rinnavähiriski ei suurenda või puudub piisav tõendusmaterjal[muuda | muuda lähteteksti]

Ühe originaaluurimuse kohaselt ei suurenda emaka stimulatsioon katseklaasiviljastamise protseduuridega seotult, nagu sünteetiline ovulatsiooni stimuleeriv aine klomifeen, võrrelduna üldpopulatsiooni statistikaga, rinnavähiriski.[34]

Pole teada, kas katseklaasiviljastamise ravis (IVF-ravi) ümber munasarjade ettevalmistamiseks manustatavad gonadotropiinide analoogid ja emakalimaskesta ettevalmistamiseks manustatavad sünteetilised östradiooli (E2) ja progesterooni (P4) preparaadid tõstavad rinnavähiriski.

Rinnavähk ja viirused[muuda | muuda lähteteksti]

Rinnavähi täpseid tekkepõhjuseid seni veel ei teata. Inimese viiruste onkogeenne potentsiaal (võime nakatunud inimeste hea- ja pahaloomuliste kasvajate tekkes osaleda) on üldiselt tunnustatud, nii seostatakse inimese T-lümfotsüüdi (retro)viirust täiskasvanu ägeda leukeemiaga; perekonda inimese papilloomiviirus emakakaelavähiga; inimese herpesviirus-8 Kaposi sarkoomi jne.

Viiruste hulka, kel potentsiaalne roll inimese neoplaasiates, loetakse ahviviirus 40 (aju- ja luuvähk jmt); BK-viirus (eesnäärmevähk); JC-viirus (JCV) (pahaloomuline ajukasvaja); inimese endogeensed retroviirused (germ cell tumors, rinnavähk, emakavähk ja melanoom; human mammary tumor virus (inimese piimanäärmekasvaja viirus) (HMTV) (rinnavähk) ja Torque teno virus (TTV) (seedeelundkonna vähkkasvaja, kopsuvähk, rinnavähk ja müeloom) [35] veise leukeemiaviirus (BLV) (nakatanud suurt osa lüpsilehmi)[36][37] jmt.

Rinnavähitekke viirusliku päritolu teooria ei ole laialdaselt levinud (Glaser jt, 2004; de Villiers jt, 2005; zur Hausen, 2009), kuid on leitud seoseid mitmete viiruste, kandidaatviirustena märgitakse ära Epsteini-Barri viirust ja kõrge riskiga inimese papilloomiviirusi (HPV-16, -18 ja 33), ja rinnavähitekke vahel.

Epsteini-Barri viirus

Epsteini-Barri viirus (EBV) on DNA-viirus, mis nakatab ja resideerub B-rakkudes ja epiteelirakkudes. Epsteini-Barri viiruse nakatumismäär on suurem kui 90% kogurahvastikust.

Lisaks nakkuslikule mononukleoosile seostatakse viirust ka mitme inimese vähiliigiga, nagu Burkitti lümfoomi, Hodgkini lümfoomi, ninaneelu pahaloomulise kasvaja, maovähi ja T-cell/natural killer cell lümfoomiga.[38]

Mitme allika kohaselt võib Epsteini-Barri viirus nakatunutel rinnavähki põhjustada.[39]

Rahvusvaheline Vähiuurimise Keskus on klassifitseerinud EBV I. klassi kantserogeenina.

Uuringute analüüsides esineb aga vastuolusid, esineb uuringuid (PCR-i põhised) milles tuvastatud positiivne korrelatsioon EBV ja rinnavähitekke vahel. EBV on tuvastatud halva elumusprognoosiga rinnavähipatsientide proovides, selle põhjuseks peetakse EBV bioloogilist agressiivsust.

Hiljutise uurimuse kohaselt tuvastas EBER-ISH EBV-d 47,5% juhtumeist. EBV oli kasvaja mikrokeskkonna TIL-rakkudes.[40]

Inimese papilloomiviirus

Inimese papilloomiviiruse nakkuse ja rinnavähi etioloogia vahelise positiivse seose kohta teatati juba 1992. aastal, mil Di Lonardo jt tuvastasid HPV 29%l uuritavatest rinnakartsinoomidest. Hilisemad uuringud on tuvastanud HPV-nakkuse kuni 60%-l rinnavähi koeproovidel. Kuid on avaldatud ka uurimusi, mille kohaselt ei ole HPV-sid rinnavähi korral tuvastatud ja on vähe tõenäoline, et need rinnavähki põhjustavad. Seega pole varasemate uuringute valguses selgusele jõutud, kas HPV-sid rinnakoes ja rinnavähikoes leidub või mitte. [41][42][43][44][45][46], viidanud Salman jt, 2017[47]

Kõrge riskiga inimese papilloomiviirused HPV-16, -18 ja 33

Varasemates uuringutes on tuvastatud kõrge riskiga inimese papilloomiviirusi HPV-16, -18 ja 33 erinevate riikide, nagu Itaalia, Norra, Hiina, Jaapan, USA, Austria, Brasiilia, Austraalia, Taiwan, Türgi, Kreeka, Korea, Mehhiko, Ungari ja Süüria (Lonardo jt, 1992; Hennig jt, 1999; Yu jt, 1999; Liu jt, 2001; Damin jt, 2004; Widschwendter jt, 2004; de Villiers jt, 2005; Kan jt, 2005; Tsai jt, 2005; Gumus jt, 2006; Kroupis jt, 2006; Lawson jt, 2006; Choi jt, 2007; Akil jt, 2008; Khan jt, 2008; Kulka jt, 2008; Mendizabal-Ruiz jt, 2009; viidanud Heng jt, 2009) rinnavähiga patsientide koeproovides. Ühe uuringu käigus, millega uuriti Austraalia naiste formaliinis säilitatavaid rinnavähikoeproove, tuvastas PCR-meetod HPV viiruse olemasolu rinnavähiraku tuumades.[48]

Inimese tsütomegaloviirus

Ka tsütomegaloviiruse-nakkusega, mille tekitajaks on inimese tsütomegaloviirus (ingl k HCMV), seostatakse inimeste haigestumist ja suremust. Viimasel aastakümnel on rohkelt raporteeritud HCMV-genoomi ja tsütomegaloviiruse vastaste IgG antikehade olemasolu mitmetes inimese vähkkasvajates, nagu maliigne glioom, naha- ja eesnäärmevähk, soolevähk ning süljenäärme pahaloomuline kasvaja.

Inimese tsütomegaloviirus võib nakatada inimkehas enamikku elundeid, kaasa arvatud peaaju, rinnanäärmed, veri, silmad, neerud, maks ja kopsud, tüümus jmt. (Herbein ja Kumar, 2014)

Inimese tsütomegaloviiruse-nakkuse oluline allikas inimestel on rinnapiim, kuid paljuneb see mitut tüüpi rakkudes, näiteks monotsüütides, makrofaagides jne. (Herbein ja Kumar, 2014)

Rinnavähi ja inimese tsütomegaloviiruse vahelisi seoseid ei tunta. On tuvastatud, et HCMV geenid mõjutavad rakutsüklit, inhibeerivad apoptoosi, aktiveerivad angiogeneesi ja suurendavad mutatsioonimäära. Samal ajal kasutades "strateegiaid" programmeerimaks immuunsüsteemi elemente nii, et need jätaksid vähirakud immuunjärelevalvele märkamatuks ja põhjustavad [49]i.[50]

Kokkuvõtvalt indikeerivad in vitro ja in vivo uuringud, et inimese tsütomegaloviirus võib osaleda rinnavähi initsiatsioonil või levikul.[51]

Rinnanäärmevähi diagnoosimine[muuda | muuda lähteteksti]

Rinnanäärmevähi liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Pahaloomuliste rinnanäärmekasvajate klassifikatsioon eri riikide teadus- ja ka meditsiiniasutustes pole eri põhjustel ühtlustatusele allutatud, kuna enamik infomaterjalidest elumuse ja rinnavähi ravi kohta põhineb väga väikestel valimitel ja vaheste rinnanäärmevähi haigusjuhtumite kirjeldustel. Puuduvad selged ravijuhendid. Üldiselt liigitatakse pahaloomuliste rinnanäärmekasvajate hulka mitmed väga erisuguste bioloogiliste, patoloogiliste ja kliiniliste näitajatega seisundid. Uuemate rinnavähiklasside liigitus on geeniekspressiooni põhised. WHO (2003) molekulaarklassifikatsioon liigitab rinnavähi raku morfoloogia, kasvu jt näitajate alusel 20 histoloogiliseks tüübiks ja 18 alatüübiks.

Immunohistokeemilise liigituse kohaselt koosneb rinnavähk mitmest rühmast ja need omakorda mitmest alarühmast, mis erinevad oma prognoosi ja ravivajaduste osas.

Vahepealne liigitus koosnes Luminal A, Luminal B,ER-/ PR-/HER2-(ehk kolmiknegatiivne) ja HER2+ tüübist. Liigutakse alljärgneva suunas:

  • hormoonretseptor-positiivne
  • HER2 -inimese epidermaalse kasvufaktori 2. tüüpi retseptori positiivne (ingl k human epidermal growth factor receptor-type 2)
  • kolmiknegatiivne (hormoonretseptor (HR)- ja HER2-negatiivne).
Pahaloomuliste rinnanäärmekasvajate liigitus (osaline)

Epiteliaalsed pahaloomulised kasvajaid ehk vähke peetakse enamjaolt adenokartsinoomi eri avaldumisvormideks, nagu:

Rinna duktaalse kartsinoomi ehk piimajuhakartsinoomi ehk juhatekkelise rinnavähi haigusvormi korral piirduvad maliigsed epiteelirakud enamasti rinnanäärme sagarate ja piimajuhadega ega ole liikunud ümbritsevatesse kudedesse. Arvatakse, et invasiivsele vormile eelneb DCIS ja olenevalt DCISi histoloogilisest vormist ja kolde mõõtmetest võib nimetatud haigusvormi ravi õnnestuda.

Rinnanäärme duktaalse kartsinoomi erivormiks peetakse põletikulist rinnavähki, mis avaldub rinnapõletikuna kui vähirakud sulgevad nii nahasisesed kui nahaalused lümfiteed.[52]

Rinna lobulaarse kartsinoomi mitteinvasiivse vormi korral paiknevad 'atüüpilised epiteelirakud' enamasti rinnanäärmesagarikes. Arvatakse, et LCISile järgneb invasiivne vorm, kuid harilikult kõrvalasuvas, ilma LCISta rinnanäärmes.[53][54]

Metastaseerunud rinnanäärmevähk on haigusliku seisundi koondnimetus, millele on on iseloomulik pahaloomuliste kasvajarakkude levik algkoldest, peamiselt vereringe ja lümfisõlmede ning lümfisüsteemi vahendusel, organismi teistesse kudedesse ja elunditesse ja siirete tekitamine. Kui rinnavähk metastaseerub kopsudesse, siis koosneb teisene kasvajakolle neoplastilistest rinnarakkudest, mitte neoplastilistest kopsurakkudest, ning kasvajat nimetatakse metastaatiliseks rinnavähiks.

"Lümfogeenne ränne" annab lümfiteede vahendusel siirdeid kaenlaalustesse, rangluualustesse ja rinnakuümbruse lümfisõlmedesse ja "hematogenne ränne" veresoonte vahendusel luudesse (M1OSS: luumetastaasid) , kopsu (M1PUL:kopsumetastaasid), maksa (M1HEP:maksametastaasid), ajju (M1BRA: ajumetastaasid). (Vaata ka TNM-klassifikatsioon).

Pageti rinnanäärmetõbi on rinnanäärmevähi vorm, millele on omane piimajuhatekkeline kasvaja nibuosa limaskestas ja ekseemitaolise lööbena levimine rinnanibul ja nibuväljakesel. [55]

Rinnanäärmevähi onkoteraapia[muuda | muuda lähteteksti]

Crystal Clear app virusblue.pngSiin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ning see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.

Fertiilses eas naiste rasedus tuleb mitmete ravimite manustamise eel kindlalt välistada. Vastavalt ravimite omaduste kokkuvõtetele, tuleb fertiilses eas naistel loobuda enne ravi alustamist rasestumisest ja vastavalt arsti korraldusele tugevdada rasestumisvastaseid meetmeid, see on vajalik seetõttu, et lisaks toimetele rinnanäärmetesse avaldavad mitmed allpool loetletud ravimid toimeid ka teistesse elundkondadesse, põhjustades südame, seedetrakti, maksa ja sapiteede, hingamiselundkonna, immuunsüsteemi, närvisüsteemi, vere- ja lümfisüsteemi häireid ning hea- ja pahaloomuliste kasvajate arengut jt; ravimite rasedusaegne manustamine on põhjustanud lootel tõsiseid väärarenguid (eriti kolju ja jäsemete väärarenguid) ja loote surma. Lisaks peavad annused olema väga täpselt reguleeritud, sest mõnede ravimite vale annustamine võib põhjustada tõsiseid, sh surmaga lõppevaid kõrvaltoimeid.

Farmakoterapeutiline rühm ATC-kood Toimeaine Ravimi geneeriline nimetus Ravimi tootenimetus FDA heakskiit Eesti Ravimiameti müügiluba Ravile
kasvajavastased ained, foolhappe analoogid L01BA01 metotreksaat erinevad Abitrexate Methotrexate Accord[56], Methotrexate Ebewe rinnanäärmevähi adjuvantravi, kaugelearenenud rinnanäärmevähk jt
taimsed alkaloidid ja teised looduslikud ained, taksaanid L01CD01 Nab paklitakseel Abraxane jahFDA Approval for Paclitaxel Albumin-stabilized Nanoparticle Formulation Abraxane, Paclitaxel-Teva, Paclitaxel “Ebewe”, Paclitaxel Accord, Paclitaxel Actavis, Paclitaxel Hospira, Paclitaxel Kabi Rinnanäärme kartsinoom, lümfisõlmedesse metastaseerunud rinnanäärme kartsinoomi adjuvantravi antratsükliin- ja tsüklofosfamiidravi (AC) järgselt.
kasvajavastased ained, teised kasvajavastased ained, monoklonaalsed antikehad L01XC14 trastusumaabemtansiin Kadcyla Kadcyla [57] HER2-positiivse, mitteresetseeritava lokaalselt kaugele arenenud või metastaatilise rinnanäärmevähi raviks täiskasvanud patsientidel, kes on eelnevalt saanud trastusumaabi ja taksaani kas eraldi või kombineeritult. Patsientidel peab eelnevat olema tekkinud haiguse retsidiiv adjuvantravi ajal või kuue kuu jooksul pärast selle lõppu.[58]
Kasvajavastased ained, teised kasvajavastased ained, proteiini kinaasi inhibiitorid (immunosupressant) L01XE10 everoliimus erinevad Afinitor[59] Afinitor, Certican, Everolimus Teva, Votubia

[60]

Kaugelearenenud hormoonretseptor-positiivse ja HER2/neu negatiivse rinnavähi raviks kombinatsioonis eksemestaaniga postmenopausis naistel, kellel ei esine pärast vähi taasteket või progresseerumist mittesteroidsete aromataasi inhibiitorite kasutamise järgselt arenenud sümptomaatilist vistseraalset haigust.[61]
ensüümide inhibiitorid L02BG03 anastrosool erinevad Anastrozole[62] Anastrozole Accord, Anastrozole Actavis, Anastrozole SanoSwiss, Anastrozole-Teva, Arimidex, Axastrol Kaugelearenenud rinnanäärmevähi ravi postmenopausis naistel. Östrogeenretseptor-negatiivse rinnanäärmevähiga patsientidel ei ole efektiivsus tõestatud. Varajase östrogeenretseptor-positiivse invasiivse rinnanäärmevähi adjuvantravi postmenopausis naistel ja naistel, kes on 2–3 aastat saanud adjuvantravi tamoksifeeniga.[63]
taimsed alkaloidid ja teised looduslikud ained L01CD01 paklitakseel erinevad Taxol Paklitakseeli kasutatakse koos muude ravimitega munasarja kartsinoomi, rinnanäärme kartsinoomi, kaugelearenenud mitteväikerakk-kopsuvähi, AIDS-iga seotud Kaposi sarkoomi ja pankreasevähi ravis. [64]

Rinnanäärmevähi taimravi[65][muuda | muuda lähteteksti]

Küüslauk (Allium sativum L.)

Küüslauk on laugu perekonda kuuluv mitmeaastane taime- ja köögiviljakultuuri liik, mida kasvatatakse harilikult kas ühe- või kaheaastasena.[66]

Droogina peetakse harilikult silmas küülauguküüsi (Allii sativi bulbus, Bulbus Allii Sativi), need on küüslaugusaadused, värsked või kuivatatud küüned, mida kasutatakse väga erinevatel eesmärkidel ja valmistusviisidel nii töönduslikult kui ka kodumajapidamises.[67][68][68]

Küüslaugusaaduste kui kasvajatevastase toimega taimesaaduse uurimisega tegelevad teadlased väga aktiivselt. Nii on Rahvusvahelise Vähiuuringute Instituudi kaudu võimalik tutvuda käimasolevate teaduslike uuringute ja kliiniliste katsete tulemustega.[69] Uuringute järgi aitavad küüslaugusaadused ja/või selle derivaadid ennetada ning ravida eelkõige rinna-, eesnäärme-, söögitoru-, kõhu-, pankrease- ja jämesoole pahaloomulisi kasvajaid.[69][70][71]

Rahvameditsiinis

Homeros on kirjeldanud küüslauku kui "lehkavat roosi". Hippokrates uskus, et küüslauguga saab ravida emaka pahaloomulisi kasvajaid ja indiaanlased kasutasid küüslauku mao pahaloomuliste kasvajate korral. Plinius Vanema teatel raviti küüslauguga kollatõve, epilepsiat, nahahaigusi, sügelisi, mandlitepõletikku, kõõma ja kasvajaid.

Looduslike ainete tõenduspõhised farmokoloogilised toimed rinnavähi korral[72][muuda | muuda lähteteksti]

Berberiin[muuda | muuda lähteteksti]

Lükopeen[muuda | muuda lähteteksti]

Kurkumiin[muuda | muuda lähteteksti]

Kurkumiin on kurkuminoidide hulka kuuluv värvaine, mida leidub rohkesti hariliku kollajuure juurikas.[73]. Kurkumiini sisaldab ka maitseaine kurkum, mis on Ajurveedas kasutusel juba 1900 eKr.

Ravimina kasutatakse kurkumiini mitmesuguste hingamisteede allergiliste ja põletikuliste seisundite korral aga ka maksa haiguslike seisundite, anoreksia, reumatismi korral ja haavade paranemise kiirendamiseks.

In vivo ja in vitro kurkumiiniuuringute kohaselt evib kurkumiin inimorganismides hulgaliselt farmakoloogilisi toimeid, nagu põletiku-, vähivastane, tsütokiinide vabastamine, antioksüdantsed ja immunomodulatoorsed, apoptootilisi protsesse kiirendav ja antiangiogeenne. Kurkumiin osaleb ka rakkude kemo- ja kiirgusresistentsuse tekkel.[74]

Rinnanäärmevähk meestel[muuda | muuda lähteteksti]

Vana-Egiptusest pärit Edwin Smithi papüüruses (dateering 1500 eKr) rinnahaiguse kirjeldust peetakse esimeseks kirjalikuks rinnavähi haigusjuhu kirjelduseks.

Rinnanäärmevähk transsoolistel[muuda | muuda lähteteksti]

Soovahetuse läbinute rinnad on vastuvõtlikud rinnanäärme patoloogiale, neil võib sarnaselt kaasasündinud "rinnaprofiiliga" esineda nii hea- kui ka pahaloomulisi seisundeid.

Rinnavähiuuringud[muuda | muuda lähteteksti]

Rinnavähi rakuliinide uuringud[muuda | muuda lähteteksti]

Rinnavähi rakuliinide uuringud on rinnavähiuuringute osa alates 1970. aastatest. Rinnavähi rakuliinid on vähirakud, mis on muudetud, erinevate lisandite toimel "surematuks" ja nemad elavad (kasvavad, paljunevad) peamiselt laborites.

Esimeseks uuritavaks rinnavähi rakuliiniks oli 1970. aastal eraldatud MCF-7, enne nimetatud rakuliini oli vähiuurijatel raskusi leidmaks imetaja rakuliini, mis "elaks" kauem kui mõned kuud. Rakuliin MCF-7 eraldati 67-aastase nunna Frances Malloni, kes suri 1970, rinnast.

MCF-7 on paljude rinnavähiuuringute allikaks.

Inimese rinnavähi rakuliinid (osaline)[muuda | muuda lähteteksti]

Hs 274.T, Hs 343.T, Hs 739.T, Hs 742.T, Hs 371.T, Hs 748.T, Hs 566(B).T, Hs 605.T, Hs 606, BT-20, UACC-812 jpt.[75]

Rinnavähi rakuliinid ja taimsed ühendid[muuda | muuda lähteteksti]

Hõlmikpuu ehk ginko (Ginkgo biloba L.) on hõlmikpuu perekonna heitlehine peamiselt kahekojaline pikaealine puu. Hõlmikpuu lehtedest valmistatakse mitmeid ekstrakte, nagu EGb 761 ka Ginkgo biloba ekstrakt 761 (extract of Ginkgo biloba 761). Hõlmikpuulehtede standardiseeritud ekstraktil on mõnedele organismidele bioaktiivne toime.

EGb 761 on in vitro ja in vivo katsetes avaldanud mõnele inimese rinnavähi rakuliini rakkudele inhibeerivat toimet.[76]

Ühe uuringu kohaselt inhibeerisid hõlmikpuulehtedest ja hõlmikpuuseemnete vesiekstrakt inimese rinnavähi rakuliinide MDA-MB-231 ja MCF-7 rakkude paljunemisele inghibeerivat toimet.[77]

Rinnavähi mammograafiline sõeluuring[muuda | muuda lähteteksti]

Nüüdseks on selgeks saanud, et tervete isikute mammograafiliste sõeluuringutega käib paratamatult kaasas ülediagnoosimine ja üleravimine. Rinnavähi ülediagnoosimise ja üleravimise all peetakse silmas sõeluuringutes leitavaid ja vastavalt ravitavaid "vähijuhtumeid".

Ühe allika kohaselt on randomiseeritud kliinilised uuringud ja epidemioloogilised jälgimisuuringud kinnitanud, et ühe ärahoitud rinnavähisurma kohta tekib sõeluuringu käigus kuni kolm ülediagnoositud rinnakasvaja juhtu, mida vastavalt ravitakse, kuid mis tegelikult ravi ei vaja.[78]

Kiirguse indutseeritud rinnavähk[muuda | muuda lähteteksti]

Kiirguse indutseeritud rinnavähi tekkega seostatakse enim mammograafiliste uuringute käigus seaduslike patsiendidooside toimel tekkinud ebanormaalseid muutusi rinnakoes.

Teise märkimisväärse kiirguse indutseeritud rinnavähi põdejateks on rinnavähi üleelanud, kelle rinnavähiravi on sisaldanud kiiritusravi.

Kolmanda kiirguse indutseeritud rinnavähi rühma moodustavad patsiendid, kes on lapseeas põetud erinevate haiguslike seisundite ajal saanud kiiritusravi, näiteks lapseea leukeemia, aga ka mitteonkoloogilistes haigusseisundites (vt Kiiritusravi Eesti Vabariigis#bakteriaalse päritoluga läkaköha ravi kiiritusega).

Ioniseeriv kiirgus võib indutseerida kiirgusest põhjustatud vähi teket, mille täpsed toimemehhanismid pole seni veel selged. Arvatakse, et kiirgusdoosid kumuleeruvad ja toimivad kantserogeenina algatades ja/või kiirendades kasvajalisi protsesse ja soodustades kasvajaliste vohangute üleminekut vähiks.

2D mammograafilise uuringu suurimaks riskiks peetaksegi ioniseerivat kiirgust. 2010. aastal tehtud uuringu kohaselt seostatakse 40–80-aastaste naiste iga-aastast mammograafilist sõeluuringut (nii analoog- kui ka digitaalmammograafia korral) 20–25 kiirgusest indutseeritud fataalse rinnavähi haigusjuhuga 100 000 naise kohta.[79]

Teiste ekspertide meelest võib kiirgusest indutseeritud vähk välja areneda kolmel kuni kuuel naisel 10 000 skriinitud naisest.[80]</ref>

Patsiendidoosina mõeldakse mammograafia ajal edastatud naha sisenddoosi (ESD). Euroopa patsientide referentsdoosid täiskasvanute röntgenuuringutel (ESD/mGy):

  • mammograafia MLO (hajukiirtefiltriga) 10 (5 cm komprimeeritud rind)
  • mammograafia CC (hajukiirtefiltriga) 10 (5 cm komprimeeritud rind);

Patsiendidoosina mõeldakse ka keskmistatud näärmedoosi (AGD), mille saamine oleneb rinna paksusest[81], aga ka mammograafilist (aastatel 1991–2000 on AGD olnud varieeruv: 1,28–1,46 mGy).

Alati on olemas risk, et kiiritus ise põhjustab vähki. Osadele naistele täpsest ja õigest diagnoosist tulenev kasu loetakse kaaluvat üles teistele naistele tekitatud kahju ja tekkida võiva vähiriski.

Ühe riskianalüüsi kohaselt on iga-aastase rinnavähi mammograafilise uuringu ja diagnostiliste kiirgusseadmete protseduuride toime 100 000 naisele vanuses 40–74 (35 sõeluuringut naise kohta) indutseerib keskmiselt 125 naisel kiirgusliku rinnavähi ja 16 kiirgusest indutseeritud rinnavähisurma. Ohustatud on "kaaluvama rinnapartiiga" naised.[82]

Rinnavähi aja- ja uurimislugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rinnavähi aja- ja uurimislugu on selle hüpoteeside, iga anatoomiline, tehniline ehk nn inimesepoolne uudis-avastus sai aluseks järjest uutele rinnavähi teooriatele, ja kirjalike allikate lühikokkuvõte see ei kirjelda rinnavähiga patsientide läbielamisi, täpseid tekkepõhjuseid, arengu ja taandarengu mehhanisme sümptomaatikat, diagnoosimist, vähitüüpe (histoloogiat ja geene, retseptoreid -molekulaartasand), kirurgilist ravi ja onkoteraapia suremusr, statistikat ning uurimise rahamaid ega anna hinnanguid olnule, see on haiguse lühikronoloogia. Rinnavähi terminoloogia pole kaasaegse terminoloogiaga mitte alati ühildatav, nii ei sooritatud sajandeid tagasi mitte masektoomiat, vaid vastava ajastu kirurgid, arstid käisid rinnaamputatsioone läbi viimas rinnavähihaigete kodudes – valuvaigistust ei tuntud ja nii seoti pikka aega vähihaigel, nende nõusolekul, käed selja taha, keegi pereliikmetest hoidis neid kinni ja lõigati rinda, rebiti kätega haiguskolle välja – selleks võis kuluda 2–10 minutit.

Rinnaeemaldus ei olnud lubatud mitte kõikides riikides, nii keelustas Council of Tours 1162 kirurgilise rinnavähioperatsiooni kui “barbarous practice”.

Levinud oli ka vereta rinnavähi ravi, nii tunti 6. sajandil Euroopas Asklepiose kultuse praktiseerijaid, kelle "doktor papp" tegi visiite mao või koera saatel ja lasi rinnavähi ravi mõttes, loomadel haiget elundit lakkuda.[83]

Vana-Egiptusest pärit Edwin Smithi papüüruses (dateering 1500 eKr) on kirjeldatud 8 rinnahaigusjuhtu, nende seas haigusjuht 45 (Case 45) “bulging tumors” rinnas (haavandiline rinnavähk). (Donegan, 2:2006) Seda kirjeldust peetakse esimeseks kirjalikuks rinnavähi haigusjuhu kirjelduseks. Raviotsus oli selge: "There is no treatment."[84]

Herodotus olevat jutustanud (kirjutanud), et vanakreeka arst Demokedes oli see, kes ravis Pärsia kuninga Darius I (Pärsia kuningas, 550–486 eKr) kaasa, kuninganna Atossa, rinnavähist terveks (haavandiline rinnavähk).[85] [86]

Hippokrates Kosilt (umbes 460 – umbes 370 eKr) oli Vana-Kreeka arst (Sokratese ja Platoni kaasaegne) kelle arvates põhines patoloogia (rinnavähi humoraalteooria) kehavedelike tasakaalutusel, mis omakorda baseerus Empedoklese kontseptsioonil. Hippokrates kirjeldas Abdera nimelise naise rinnakartsinoomi haigusjuhtu, mille sümptomiks oli verine eritis rinnanibust (Donegan, 2:2006). Tema rinnavähi leviku etappide kirjeldusi vaadeldakse rinnavähitekke varase hüpoteesina.

Vana-Rooma entsüklopedist ja meditsiinikirjanik Aulus Cornelius Celsus (u 25 eKr – u 50 pKr), kes kirjutas ka teose "De Medicina", tegi vahet kaasaja mõistetes primaar- ja sekundaarkasvajal ja opereeritavatel ja mitteopereeritavatel kasvaja tüüpidel. Rinnakartsinoomil eristas ta nelja astet: cacoethes, sellest järgmisena kartsinoom nahahaavandumiseta, kartsinoom haavandumisega ka viimaks “thymium,” vahel veritsev kolle, mille kuju meenutas talle tüümianiõisi. Celsus oli usutavasti esimene, kes rinnakatrsinoomi ka opereeris kuid soovitas seda üksnes esimese staadiumi korral. (Donegan, 3:2006)

Archigenes Apameast ('Αρχιγένης), sündis Süürias, elas 1. ja 2. sajandil) praktiseeris arstina Roomas, Vana-Rooma keisri Traianuse (18. september 539. august 117) valitsemise ajal. Archigenest teatakse teiste teadussaavutuste hulgas, temale omistatakse publikatsioonid neerude, munandite, rinna ja maksatsirkulatsiooni ning närvisüsteemi anatoomiast, ta asutas düsenteeria korral oopiumi, ka selle poolest, et opereeris rinna- ja emakavähijuhtumeid.[87] Ühe allika kohaselt on tema meetodeid kirjeldanud arst Oribasius (Ὀρειβάσιος) u 325 Pergamon403).

Archigenes soovitas "rinnavähi kirurgilist ravi" vaid patsientidel kes on tugevad ja on võimelised operatsiooni tolereerima; tol ajal ei tehtud anesteesiat ega manustatud antibiootikume.[88]

Vana-Rooma arst ja anatoom Galenos (umbes 129 – umbes 200 pKr) arvas rinnavähi põhjuseks "musta sapi kuhjumise verre" (melancholia carcinogenica) neil kellel põrn ei puhasta verd ja jäägid kujuvad maksas ning veenides. Ta järeldas, et haigus on süsteemne (Donegan, 3:2006) ja võib avalduda pea igas elundis, kuid sagedamini naistel, kel menstruatsioon kas irregulaarne või puudus, rindades. Kui need kasvajad haavanduvad, siis on nende eritis tumepunakas ja lõhnab imelikult, järelikult on vähi põhjuseks "must sapp".[89]

Vana-Kreeka arsti Leonidest Aleksandriast (kreeka keel: Λεωνίδης) (elas arvatavasti 2. ja 3. sajandi paiku) peeti oskuslikuks kirurgiks, kuid tema kohta ei ole palju säilinud, mõned fragmendid Aëtius[90] ja Paul Aíginalt[91]. Leonides oli esimene, kes pööras tähelepanu rinnakartsinoomi sümptomile sissetõmbunud rinnanibule. Leonides eiras Hippokratese lõikuskeeldu ja kirjeldas rinnalõikuse läbiviimise meetodit. Tema arvates esines rinnakartsinoomi peamiselt naistel, harvemini meestel. (Papavramidou jt, 2010)

Gregorius Nyssast غريغوريوس النيصي (Άγιος Γρηγόριος Νύσσης) (u 335 – pärast 394) oli kristlik piiskop ja pühak, väga austatud isik nii õigeusu kirikus kui ka katoliikluses olevat väga püüdnud suhestuda oma õe Macrina (sündinud ca 327 pKr[92]) rinnavähist põhjustatud kannatustega vasakus rinnas. Gregorius Nyssast rääkis oma õe tervenemisest järgmist, kui Macrina avastas endal vasakus rinnas haavandunud kasvaja, keeldus ta meesdoktoril oma rinda vaatamast, puutumast ja opereerimast (sel ajal tähendas kirurgiline operatsioon enamiku patsientide surma) lasta ja palus emal teha ristimärgi peaaegu gangreenis rinnale. Gregoriuse järgi ravitses Jumal ta terveks, jättes järele väikese nõelakujulise armi. Macrina suri 19. juulil 378, 51-aastasena.[93]

Kreeka arst Paul Aíginalt (625–690 Kr) kirjutas rinnavähi teemal meditsiinientsüklopeedias "Epitome Medicae". Pauli arvates oli vähk naiserinnas üsna sage ja formeerunud "musta sapi" toimel.[94]

Cancer is an uneven swelling, rough, unseemly, darkish, painful, and sometimes without ulceration...and if operated upon, it becomes worse...and spreads by erosion;forming in most parts of the body, but more especially in the female uterus and breasts. It has the veins stretched on all sides as the animal the crab (cancer) has its feet, whence it derives its name.

Paul Aíginalt.

Paul uskus, et emakaoperatsioon on võimatu ja väga ohtlik, kuid välisosade puhul, nagu rinnad, peaks vähiravis kirurgiliselt sekkuma. (Papavramidou jt, 2010)

Avicenna (umbes 980 Afshana, Buhhaara lähistel (praegune Usbekistan) – juuni 1037 Hamadan, Iraan) oli türgi arst. Oma meditsiinileksikonis "Arstiteaduse kaanon" kirjeldas ta metastaatilise rinnanäärmevähiga patsiendi haigusjuhtu, kes oli eelnevalt läbi teinud mastektoomia ja nüüd avastati vähk teises rinnas. Avicenna toonitas, et vähki tuleks diagnoosida ja püüda ravida varakult; ta märkas ka vähikolde ümber tekkivat mõningast "soonestumist". Avicenna meelest oli vähk "musta sapi pais(tetus)".[95]

Henri de Mondeville (u 1260–1320) pooldas mõningselt Galenose musta sapi teooriat, kuid tema arvates oli rinnakartsinoom haavandunud ja sellele oli iseloomulik "offensive odor". (Donegan, 5:2006)

Flaami anatoomil ja arstil Andreas Vesaliusel 31. detsember 1514 Brüssel15. oktoober 1564 Zákynthose saar) ei õnnestunud 1543. aastaks surmajärgse kirurgiline laibauuringutel leida kinnitust "musta sapi" olemasolu kohta; seega ei leidnud kinnitust vähki põhjustava atrabilis'e olemasolu ("De humani corporis fabrica libri septem"); ravisuunal soovitas ta mastektoomiat.

Mitmete Prantsuse kuningate, Henry II, Francis II, Charles IX ja Henry III, kirurgi (barber surgeon) ja anatoom Ambroise Paré (u 1510 – 20. detsember 1590) rinnakartsinoomi kliinilised kirjeldused pärinevad Aëtiuselt. Patsiendi meelerahu ja hirmude ennetamiseks soovitas ta teiste naisterahvastega mitte "lobiseda". Mõne allika kohaselt nimetas Paré kõiki vähke "Noli me tangere" ("Ära puutu mind"), pidas neid pea universaalselt ravimatuks ning arvas, et kui opereerida, siis paranevad need kehvalt.

Itaalia kirurgi Giovanni da Vigo (u 1450 – u 1525) kirjelduste kohaselt kasutas Paré rinnaravis elavhõbedasalvi, haavandunud vähivormi korral aga soovitanud ta muude vahendite kõrval ka koera- või kassipoja pikuti pooleks lõikamist ja haavandunud kohale asetamist, kui kassipoja surnukeha on jahtunud, siis tuli ta värskega asendada. (de Moulin, 18:1983)

Itaalia anatoomi ja kirurgi Gabriele Falloppio (ladinakeelselt Fallopius) (1523 Modena9. oktoober 1562Padua[96]) arvates põhjustas vähki halb toit, nagu liha, ning soolased ja kibedad toidud. Arvatakse, et tema kirjeldas ka kliiniliselt, milline vahe on hea ja pahaloomulisel kasvajal. Vähiravi suunal soovitas ta ettevaatlikkust: "Quiescente cancro, medicum quiescentrum" (If a cancer doesn't bother, leave it alone; "Kuniks vähk häda ei tee, rahule jätta"). Rinnaeemaldust soovitas ta haavandunud rinnavähijuhtumite korral, ja siis tuli operatsioonid läbi viia Leonidese meetodil. Pealepanemiseks aga merikrabisid, kas tuhaks põletada või piimas keeta. (de Moulin, 20:1983)

1590. aastal pakkus Prantsuse kirurg Barthélémy Cabrol (1529 Técou – 1603 Gaillac) hilises staadiumis rinnavähi raviks mastektoomiat koos lihaste, rinnanäärmete ja kudede eemaldusega (hilisem radikaalne mastektoomia)[97], neid juhiseid järgiti mitu head aastakümmet, kuid tulemused ei vastanud ootustele.

Itaalia arst Gaspare Aselli (u 1581 – 14. aprill 1626) uuris lümfisüsteemi ja pakkus, et vähi esmaseks põhjuseks on lümfisüsteem.

Prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane René Descartes (31. märts 1596 La Haye en Touraine – 11. veebruar 1650 Stockholm) töötas 1652. aastaks välja uue vähi tekke teooria (lümfiteooria), mille kohaselt põhjustab vähki "sour lump" (lümfi kõvastumus).

Napolis anatoomia ja kirurgiaprofessorina töötanud Marco Aurelio Severino (november 1580 – 12. juuli 1656) olevat rinnavähi korral operatsioonil eemaldanud esmalt suurenenud nodi lymphoidei axillares.

17. sajandil hakkas ringlema vähi nakkusteooria. Nii raporteeris hollandi kirurg ja Amsterdami linnapea Nicolaes Tulp (9. oktoober 159312. september 1674), kogus tuntust ausa kodanikuna ning keda oli kujutatud Rembrandti maalil "Doktor Tulpi anatoomialoeng", rinnavähki ka rinnavähiga patsientide kaaslastel (nii meestel kui naistel).[98] [99]

Saksa kirurg Johann Schultes (ladinapäraselt Johannes Scultetus) 12. oktoober 1595 Ulm – 1. detsember 1645 Stuttgart) kirjutas raamatu „ Armamentarium-Chirurgicum“, kus kirjeldati mitmeid kirurgiariistu ja protseduure, nende hulgas ka rinnavähikirurgia omi.

18. sajandil ilmus Sir Astley Paston Cooperi teos "The anatomy and diseases of the breast". (Philadelphia: Lea and Blanchard; 1845.)

Šoti kirurg John Hunter (13. veebruar 172816. oktoober 1793) aga pani ette, et rinnakartsinoomi "vähisõlmi" (tükk rinnas) põhjustab "musta sapi" asemel "koaguleerunud lümf" (rinnavähi lümfiteooria).

Prantsuse kirurg Henri François Le Dran (13. oktoober 1685 – 17. oktoober 1770) võis pooldada rinnavähi lümfiteooriat, tema meelest oli rinnavähk algfaasis paikne, kuid levis hiljem lümfiteid pidi lümfisõlmedesse. (Pervan jt, 7:1995)

1773. aastal soovitas Prantsuse kirurg Bernard Peyrilhe (1737–1804) rinnavähi kirurgilises ravis eemaldada patsiendi rindadest suured rinnalihased, Nodi lymphoidei axillares.[100]

19. sajandil (1838. aasta paiku) hakkas Saksa füsioloog Theodor Schwann propageerima rakuteooriat. Umbes samal ajal (1838) lükkas Saksa füsioloog ja anatoom[101] Johannes Peter Müller (14. juuli 1801 Koblenz, – 28. aprill 1858 Berliin) rinnavähi humoraalteooria kõrvale ja kuulutas, et "vähirakkude kogumid" (blastos) koosnevad elusrakkudest (mikroskoopiline patoloogia; rinnavähi rakuteooria[102]) [103] ja ilmselt on metastaaside põhjuseks nende rakkude levimine lümfiteede kaudu lümfisõlmedesse. Tema teooriat tuntakse seminum morbi all.

Arvatakse, et siit sai alguse "blastoma theory of cancer" (Pervon jt, 8:1995), mille edasiarendajaks sai ka Julius Vogel (1845), kes arvas, et igal koel on oma blastos.

Mülleri õpilane saksa arstiteadlane ja antropoloog Rudolf Virchow (13. oktoober 1821 Schivelbein (praegu Świdwin, Poola) – 5. september 1902 Berliin) avaldas oma vähiteooria omnis cellula e cellula ("Cellular pathology". Virchow kohaselt toimub vähiteke embrüolaadsetest rakkudest ja vähimetastaaside levik teatud vedelike diffusiooni teel ja sel vedelikul on võime kutsuda esile nakkus. (Pervan jt, 8:1995) (tänapäeval arvatakse "vähiolluse" levik toimuvat hemato- ja lümfogeenselt).(Pervon jt, 8:1995)

Teooriat arendasid 19. sajandil (1874) edasi Francesco Durante (1844 – 2. oktoober 1934) ja Virchow õpilane Julius Friedrich Cohnheim (1839–1884), kes pakkusid, et vähid kasvavad "rakujääkide massidest", kes on embrüonaalses arengujärgus "migratsiooniradadel eksinud" ja pesastuvad võõrkoes ja "ärritavad pidevalt" – embryonic rest hypothesis of cancer development – tol ajal ei kasutatud kasvaja tüvirakkude mõistet. (Pervon jt, 9:1995)

Mõnede allikate kohaselt kasutasid paljud kirurgid 19. sajandil rinnavähi operatsioonide korral piiratud sisselõiget ja see garanteeris lokaalse levikuga rinnavähi taastekke. Aleksander Monro (1773–1859) uurinud enda sooritatud 60 lõikuse patsienti leidis, et üksnes 4. vähipatsienti olid pärast teist aastat haigusvabad, kuid hiljem ilmus neil varjatud vähk taas.[104]

Šoti kirurg professor James Syme (7. november 179926. juuni 1870), James Paget, Robert Liston (1794–1847) avaldasid kirjutisi, milles kahtlesid kas kirurgilsied manipulatsioonid suudavad rinnavähile midagi teha või ka mitte. Sir Paget opereeris 235 patsienti. 1853. aastal kirjutas ta: ’In deciding for or against the removal of a cancerous growth, in any single case, we may, I think, dismiss all hope that the operation will be a final remedy for the disease’.[105]

16. oktoobril 1846 demonstreeris Ameerika hambaarst William Thomas Green Morton (9. august 181915. juuli 1868), et sissehingatav dietüüleeter toimib kirurgias anesteetikumina.[106]

1894. aastal leiutasid Ameerika kirurgid William Stewart Halsted ja W. Meyer radikaalse mastektoomia.

Saksa patoloogiaprofessor (Moritz Wilhelm) Hugo Ribbert (1. märts 1855 Hohenlimburg6. november 1920 Bonn) kirjeldas 1881. aastal konverentsil esmakordselt tsütomegaloviirusega nakatunud rakke ja pakkus 1905. aastal vähitekke põhjaks embrüonaalse päritolu (Cohnheim-Ribbert theory of cancer).

Inglise kirurg ja patoloog Sir James Paget (11. jaanuar 181430. detsember 1899), keda tuntakse mitme temanimelise haiguse järgi nagu Paget' luuhaigus[107] ja Paget' tõbi (rinnahaigus) (kassajal rinnanäärmevähi harva esinev vorm, mille puhul esineb rinnanibul ekseemitaoline lööve) arvas sarnaselt Virschow'ga, et vähk levib vedelikega.

Rinnakirurgia

St. Leonides Aleksandriast

Saksa kirurgia isaks peetavat Wilhelm Fabry ( William Fabry, Guilelmus Fabricius Hildanus, või Fabricius von Hilden) (25. juuni 156015. veebruar 1634) loetakse esimeseks kirurgiks, kes sooritas rinnakartsioomi lõikusel aksillaarsete lümfisõlmede eemalduse. (Pervan jt, 8:1995)

Hildeni arvates põhjustas rinnavähitekke rinnapiimatilgake rinnas. (de Moulin, 18:1983)

Kuni 20. sajandini oli rinnavähiravi peamiseks meetodiks rinna/rindade kirurgiline eemaldamine – mastektoomia.

Raadiosageduslik ablatsioon rinnavähiravis
  • ClinicalTrials.gov: kliinilised uuringud;
  • Tiffany Nguyen, Eleanor Hattery, ja Vijay P. Khatri,

Radiofrequency ablation and breast cancer: a review, Gland Surg. mai 2014 ; 3(2): 128–135, doi: 10.3978/j.issn.2227-684X.2014.03.05, PMCID: PMC4115759

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "WHO Disease and injury country estimates". Maailma Terviseorganisatsioon. 2009. Vaadatud 11. novembril 2009. 
  2. "Breast Cancer" [Rinnavähk]. www.cancer.gov. NCI. Vaadatud 29. juunil 2014. 
  3. 3,0 3,1 World Cancer Report 2014. Maailma Terviseorganisatsioon. 2014. pp. Chapter 5.2. ISBN 92-832-0429-8. 
  4. "Male Breast Cancer Treatment" [Meeste rinnavähi ravi]. NCI. 2014. Vaadatud 29. juunil 2014. 
  5. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", 478:2011
  6. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", 478:2011
  7. Meeli Roosalu, lk 135, 2010
  8. Märkus: rinnanäärme närvistus vaidluse all: N.S.Sarhadi, J. Shaw Dunn, F.D.Lee jt, British Journal of Plastic Surgery, 49. väljaanne, nr 3, 1996, lk 156-164, An anatomical study of the nerve supply of the breast, including the nipple and areola
  9. University of Connecticut Health Center, Anatomy of the Breast, veebiversioon (vaadatud 14.09.2017) inglise keeles
  10. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", 478:2011
  11. Dr. Roger A. Dashner, Ohio Ülikool, Clinical Anatomy Clinical Anatomy of the Breast of the Breast, lk 10, veebiversioon (vaadatud 14.09.2017) inglise keeles
  12. Meeli Roosalu, lk 135, 2010
  13. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", 478:2011
  14. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", 478:2011
  15. Ingrid Mesila, Enn Jõeste, Mari-Ann Reintam, Hannes Tamm, Živile Riispere, Maret Murde, Retlav Roosipuu, "Patoanatoomia. Õpik kõrgkoolile", lk 448-460, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4
  16. Alcohol and Cancer Risk, veebiversioon (vaadatud 4.09.2017) inglise keeles
  17. Terry MB, Zhang FF, Kabat G, Britton JA, Teitelbaum SL, Neugut AI, Gammon MD., Lifetime alcohol intake and breast cancer risk., Ann Epidemiol. 2006 märts;16(3):230-40. Epub 17. oktoober 2005, Lühikokkuvõtte veebiversioon (vaadatud 5.09.2017) inglise keeles
  18. Kiisk E, Petersen M, Kuusemäe K, Padrik P, Kiivet R-A. Tervishoiu toimetised, Rinnavähi mammograafiline sõeluuring, Tervisetehnoloogia hindamise raport TTH22, Tartu: Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut; lk 6, 2016. ISBN 978-9985-4-0977-0 (pdf), veebiversioon (vaadatud 2.09.2017)
  19. Kiisk jt, 6:2016
  20. rasvumine
  21. Meditsiinisõnastik, 859:2004
  22. Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus, DES History, veebiversioon (vaadatud 5.09.2017) inglise keeles
  23. DES timeline, veebiversioon (vaadatud 5.09.2017) inglise keeles
  24. Encyclopaedia Britannica, Diethylstilbestrol (DES), veebiversioon (vaadatud 5.09.2017) inglise keeles
  25. DES Exposure: Questions and Answers, veebiversioon (vaadatud 5.09.2017) inglise keeles
  26. SARINA SCHRAGER, M.D., ja BETH E. POTTER, M.D., Diethylstilbestrol Exposure, University of Wisconsin Medical School, Madison, Wisconsinm Am Fam Physician. 2004 May 15;69(10):2395-2400. veebiversioon (vaadatud 5.09.2017) inglise keeles
  27. Katrin Sak, Head ja halvad suguhormoonid, 5/2006, veebiversioon (vaadatud 5.09.2017)
  28. Kai Haldre, Helle Karro, Suukaudne hormonaalne kontratseptsioon JUHEND PEREARSTILE, lk 9, 2003, veebiversioon (vaadatud 6.09.2017)
  29. TRI-REGOL kaetud tablettide pakendi infoleht:teave kasutajale, veebiversioon (vaadatud 6.09.2017)
  30. Chrisandra L. Shufelt, M.D., M.S. and C. Noel Bairey Merz, M.D., F.A.C.C., Contraceptive Hormone Use and Cardiovascular Disease, J Am Coll Cardiol. J Am Coll Cardiol. 20. jaanuar 2009 ; 53(3): 221–231, doi: 10.1016/j.jacc.2008.09.042, PMCID: PMC2660203, NIHMSID: NIHMS88514, veebiversioon (vaadatud 6.09.2017) inglise keeles
  31. Eesti Ravimiamet, Eesti Ravimistatistika 2016, veebiversioon (vaadatud 6.09.2017)
  32. Ain Raal, "Farmakognoosia. Õpik kõrgkoolile", lk 370, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010
  33. Thomas P. Ahern, Rulla M. Tamimi, Bernard A. Rosner ja Susan E. Hankinson, Digoxin use and risk of invasive breast cancer: Evidence from the Nurses’ Health Study and meta-analysis, Breast Cancer Res Treat. 2014 aprill; 144(2): 427–435, doi: 10.1007/s10549-014-2886-x PMCID: PMC4010120, NIHMSID: NIHMS571208 (vaadatud 6.09.2017) inglise keeles
  34. Alexandra W. van den Belt-Dusebout, PhD; Mandy Spaan, MSc; Cornelis B. Lambalk, MD, PhD jt, Ovarian Stimulation for In Vitro Fertilization and Long-term Risk of Breast Cancer, JAMA. 2016;316(3):300-312. doi:10.1001/jama.2016.9389, 19. juuli 2016, veebiversioon (vaadatud 2.09.2017) inglise keeles
  35. Margaret E. McLaughlin-Drubin ja Karl Munger, Viruses Associated with Human Cancer, Biochim Biophys Acta. 2008 märts; 1782(3): 127–150. doi: 10.1016/j.bbadis.2007.12.005, PMCID: PMC2267909, NIHMSID: NIHMS41780, veebiversioon (vaadatud 3.09.2017) inglise keeles
  36. Sarah Yang, Media relations, Virus in cattle linked to human breast cancer, 15.09.2015, veebiversioon (vaadatud 4.09.2017) inglise keeles
  37. Gertrude C. Buehring , HuaMin Shen, Daniel A. Schwartz, James S. Lawson, Bovine leukemia virus linked to breast cancer in Australian women and identified before breast cancer development, 22. juuni 2017, veebiversioon (vaadatud 4.09.2017) inglise keeles
  38. Tahar Aboulkassim, Amber Yasmeen, Nizar Akil, Gerald Batist, ja Ala-Eddin Al Moustafa, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4514243/ Incidence of Epstein–Barr virus in Syrian women with breast cancer: A tissue microarray study, Hum Vaccin Immunother. 2015; 11(4): 951–955. 1. mai 2015, doi: 10.1080/21645515.2015.1009342, PMCID: PMC4514243, veebiversioon (vaadatud 4. septembril 2017) inglise keeles
  39. Lawson JS, Günzburg WH, Whitaker NJ., Viruses and human breast cancer., Future Microbiol. 2006 juuni;1(1):33-51., Lühikokkuvõtte veebiversioon (vaadatud 4. septembril 2017) inglise keeles
  40. Kenneth Alibek, Ainur Kakpenova, Assel Mussabekova, Marzhan Sypabekova, ja Nargis Karatayeva, Role of viruses in the development of breast cancer, Infect Agent Cancer. 2013; 8: 32., 2. september 2013 . doi: 10.1186/1750-9378-8-32, PMCID: PMC3765990, veebiversioon (vaadatud 4.09.2017) inglise keeles
  41. Heng, B. jt Human papilloma virus is associated with breast cancer. Br J Cancer 101, 1345–1350 (2009).
  42. de Cremoux, P. jt. No evidence of Human papillomavirus DNA sequences in invasive breast carcinoma. Breast Cancer Res Treat 109, 55–58 (2008).
  43. Lindel, K., Forster, A., Altermatt, H. J., Greiner, R. & Gruber, G. Breast cancer and human papillomavirus (HPV) infection: No evidence of a viral etiology in a group of Swiss women. Breast 16, 172–177 (2007).
  44. Hedau, S. et al. Breast cancer and human papillomavirus infection: No evidence of HPV etiology of breast cancer in Indian women. BMC Cancer 11, doi: 10.1186/1471-2407-11-27 (2011).
  45. Simoes, P. W. et al. Prevalence of Human Papillomavirus in Breast Cancer A Systematic Review. Int J Gynecol Cancer 22, 343–347 (2012).
  46. Bae, J. M. & Kim, E. H. Human papillomavirus infection and risk of breast cancer: a meta-analysis of case-control studies. Infect Agent Cancer 11, doi: 10.1186/s13027-016-0058-9 (2016)
  47. Nadia Aziz Salman, Giles Davies, Farida Majidy, Fatima Shakir, Hilda Akinrinade, Dhayaneethie Perumal & G. Hossein Ashrafi, Association of High Risk Human Papillomavirus and Breast cancer: A UK based Study, Scientific Reports 7, Article number: 43591 (2017), doi:10.1038/srep43591, 27. veebruar 2017, veebiversioon (vaadatud 3. septembril 2017) inglise keeles
  48. B Heng, W K Glenn, Y Ye, B Tran, W Delprado, L Lutze-Mann, N J Whitaker, ja J S Lawson, [papilloma virus is associated with breast cancer], Br J Cancer. 20. oktoober 2009 ; 101(8): 1345–1350., doi: 10.1038/sj.bjc.6605282, PMCID: PMC2737128, veebiversioon (vaadatud 3. septembril 2017) inglise keeles
  49. immunosupressioon
  50. Kenneth Alibek, Ainur Kakpenova, Assel Mussabekova, Marzhan Sypabekova ja Nargis Karatayeva, Role of viruses in the development of breast cancer, Infectious Agents and Cancer20138:32, https://doi.org/10.1186/1750-9378-8-32© Alibek et al.; licensee BioMed Central Ltd. 2013, 2. september 2013, veebiversioon (vaadatud 3. septembril 2017) inglise keeles
  51. Georges Herbein, ja Amit Kumar, The Oncogenic Potential of Human Cytomegalovirus and Breast Cancer, Front Oncol. 2014; 4: 230., 25. august 2014. doi: 10.3389/fonc.2014.00230, PMCID: PMC4142708, veebiversioon (vaadatud 3. septembril 2017) inglise keeles
  52. Eesti Vähiliit, Teadmisi rinnavähist, Koostanud dr. Tiiu-Liis Tigane, veebiversioon (vaadatud 15. septembril 2017
  53. Understanding Your Pathology Report: Lobular Carcinoma In Situ (LCIS), veebiversioon (vaadatud 29. augustil 2017) inglise keeles
  54. Lobular Carcinoma-in-situ, veebiversioon (vaadatud 29. augustil 2017) inglise keeles
  55. Meditsiinisõnastik, 555:2004
  56. Methotrexate Accord ravimi omaduste kokkuvõte
  57. Riiklik Vähiinstituut, FDA Approval for Ado-Trastuzumab Emtansine
  58. RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
  59. Riiklik Vähiinstituut, FDA Approval for Everolimus (Afinitor)
  60. Tuberoosse skleroosi kompleksiga kaasnev neeru angiomüolipoom Votubia on näidustatud tuberoosse skleroosiga kaasneva neeru angiomüolipoomi raviks täiskasvanutel, kellel on komplikatsioonide oht (tuginedes näitajatele nagu kasvaja suurus või aneurüsmi olemasolu, mitmete või bilateraalsete kasvajate olemasolu) kuid kellele ei ole näidustatud kohene kirurgiline ravi.
  61. RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
  62. Riiklik Vähiinstituut, Anastrozole
  63. RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
  64. RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
  65. Munazza Shareef, Natural cures for breast cancer treatment, Saudi Pharm J. mai 2016; 24(3): 233–240, doi: 10.1016/j.jsps.2016.04.018, PMCID: PMC4881189, veebiversioon (vaadatud 30. augustil 2017) inglise keeles
  66. Maia Raudseping, "Sibul aias ja köögis", lk 48–52, 2006, Maalehe Raamat, ISBN 9985 64 304 6
  67. Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 51–52 , Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
  68. 68,0 68,1 Bulbus Allii Sativi, WHO Monographs on Selected Medicinal Plants – 1. köide(1999; 295 lk), lk 16–32, veebiversioon (vaadatud 06.05.2014) (inglise keeles)
  69. 69,0 69,1 Garlic and Cancer Prevention, National Cancer Institute
  70. W.C.S. Cho, "Evidence-Based Anticancer Materia Medica", 2011, ISBN 978-94-007-0525-8
  71. G. L. Blackburn, V. Liang W. Go, J. Milner, "Nutritional Oncology", 2006, ISBN 978-0-12-088393-6
  72. Munazza Shareef, Natural cures for breast cancer treatment, Saudi Pharm J. mai 2016; 24(3): 233–240, doi: 10.1016/j.jsps.2016.04.018, PMCID: PMC4881189, veebiversioon (vaadatud 30. augustil 2017) inglise keeles
  73. Ain Raal,"Farmakognoosia. Õpik kõrgkoolile", lk 258-259, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010
  74. Bar-Sela G., Schaffer M. (2011) An Evidence-Based Perspective of Curcuma Longa (Turmeric) for Cancer Patients., Cho W. (toim.) Evidence-based Anticancer Materia Medica. Evidence-based Anticancer Complementary and Alternative Medicine., Springer, Dordrecht, DOI https://doi.org/10.1007/978-94-007-0526-5_11, veebiversiooni ISBN 978-94-007-0526-5, veebiversioon (vaadatud 31.08.2017) inglise keeles
  75. Breast and gynecologic tumor cell lines, veebiversioon (vaadatud 2.09.2017) inglise keeles
  76. Li W, Pretner E, Shen L, Drieu K, Papadopoulos V., Common gene targets of Ginkgo biloba extract (EGb 761) in human tumor cells: relation to cell growth., Lõhikokkuvõte, Cell Mol Biol (Noisy-le-grand). 2002 sept;48(6):655-62., veebiversioon (vaadatud 12.03.2017) inglise keeles
  77. XIAO-DAN ZHAO, NI DONG, HONG-TAO MAN, ZHONG-LIN FU, MEI-HONG ZHANG, SHUANG KOU, and SHI-LIANG MA, effect of the Ginkgo biloba extract is associated with the enhancement of cytochrome P450 1B1 expression in estrogen receptor-negative breast cancer cells, Biomed Rep. 2013 september; 1(5): 797–801., doi: 10.3892/br.2013.150, PMCID: PMC3916983, veebiversioon (vaadatud 2.09.2017) inglise keeles
  78. Kiisk E, Petersen M, Kuusemäe K, Padrik P, Kiivet R-A. Tervishoiu toimetised, Rinnavähi mammograafiline sõeluuring, Tervisetehnoloogia hindamise raport TTH22, Tartu: Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut; 2016. ISBN 978-9985-4-0977-0 (pdf), veebiversioon (vaadatud 2.09.2017)
  79. Dr. Mercola, Can You Cut Your Breast Cancer Risk by Skipping Mammograms?, 2. märts 2013, veebiversioon (vaadatud 21.10.2014) (inglise keeles)
  80. Mammograms in breast screening, veebiversioon (vaadatud 21.10.2014) (inglise keeles)
  81. E. Realo & T. Viik, Kiirguskaitse sõnastik inglise-eesti, eesti-inglise, Tartu 1997, veebiversioon (vaadatud 21.10.2014)
  82. Diana L. Miglioretti, PhD, Jane Lange, PhD, Jeroen J. van den Broek, MSc, Christoph I. Lee, MD, MSHS, Nicolien T. van Ravesteyn, PhD, Dominique Ritley, MPH, Karla Kerlikowske, MD, Joshua J. Fenton, MD, MPH, Joy Melnikow, MD, MPH, Harry J. de Koning, PhD, ja Rebecca A. Hubbard, PhD, Radiation-Induced Breast Cancer Incidence and Mortality from Digital Mammography Screening: A Modeling Study, Ann Intern Med. 16. veebruar 2016; 164(4): 205–214. doi: 10.7326/M15-1241, PMCID: PMC4878445, NIHMSID: NIHMS785975, veebiversioon (vaadatud 2.09.2017) inglise keeles
  83. I. M. Ariel, The Role of Surgery in the Treatment of Breast Cancer: Historical Review and Current Status., High-Risk Breast Cancer lk 87-107, veebiversioon (vaadatud 24.09.2017) inglise keeles
  84. I. M. Ariel, The Role of Surgery in the Treatment of Breast Cancer: Historical Review and Current Status., High-Risk Breast Cancer lk 87-107, veebiversioon (vaadatud 24.09.17) inglise keeles
  85. Meet the Persian Queen who Started One of the Most Important Wars in History From the confines of the royal harem, she decided the fates of nations, veebiversioon (vaadatud 21.09.2017) inglise keeles
  86. "Herodotus wrote about Atossa, daughter of Cyrus (Persian king, 600–530 BC) and the wife of Darius I (Persian king, 550–486 BC), stating she “had a tumour on her breast after some time it burst; and spread considerably. As long as it was small she concealed it, and from delicacy informed no one of it; when it became dangerous, she sent for Democedes—a famous doctor of medicine—and showed it to him.”[2] Willis comments that, “Democedes is said to have cured it, but by what means or how permanently we are not told; and of course, as with all early records, we cannot be sure of the nature of the lesion.”". Shou-He Yan, An early history of human breast cancer: West meets East, Chin J Cancer. september 2013; 32(9): 475–477, doi: 10.5732/cjc.013.10097, PMCID: PMC3845566, veebiversioon (vaadatud 22.09.2017) inglise keeles
  87. Michael Montalbano, Amit Sharma, Rod J Oskouian, Marios Loukas, R. Shane Tubbs, The ancient Syrian physician Archigenes and his contributions to neurology and neuroanatomy, juuli 2016, DOI: 10.1007/s00381-016-3191-2, veebiversioon (vaadatud 23. septembril 2017) inglise keeles
  88. Niki Papavramidou, Theodossis Papavramidis ja Thespis Demetriou, Ancient Greek and Greco–Roman Methods in Modern Surgical Treatment of Cancer, Ann Surg Oncol., märts 2010; 17(3): 665–667., doi: 10.1245/s10434-009-0886-6, PMCID: PMC2820670, veebiversioon (vaadatud 23.09.2017) inglise keeles
  89. Niki Papavramidou, Theodossis Papavramidis ja Thespis Demetriou, Ancient Greek and Greco–Roman Methods in Modern Surgical Treatment of Cancer, Ann Surg Oncol., märts 2010; 17(3): 665–667., doi: 10.1245/s10434-009-0886-6, PMCID: PMC2820670, veebiversioon (vaadatud 23.09.2017) inglise keeles
  90. Aëtius, pp. 241, 397, 686-9, 691-2, 736, 741, 743, 799, 800, 802
  91. Paul of Aegina, iv. 59, vi. 32, 44, 64, 67, 78
  92. [[Gregorius Nyssast], The Life of Saint Macrina, Translated, with introduction and notes by Kevin Corrigan, veebiversioon (vaadatud 24.09.2017) inglise keeles
  93. Cicero Urban, MD, PhD, Ricardo Hoepers, PR, PhD, Kevin Corrigan, PhD, St. Macrina, the Patron Saint of Modern Oncoplastic Surgery?, Plast Reconstr Surg Glob Open. 2015 Sep; 3(9): e502. 4. september 2015. doi: 10.1097/GOX.0000000000000474 PMCID: PMC4596427, veebiversioon (vaadatud 24.09.2017) inglise keeles
  94. Willis cites: “Cancer … is particularly frequent in breast of women … For cancer are formed by black bile over-heated; and if particularly acrid, it is attended with ulceration. … The veins are filled and stretched around like the feet of the animal called cancer (crab), and hence the disease has its appellation. But some say it is so-called because it adheres to any part which it seizes upon in an obstinate manner like a crab.” Shou-He Yan, An early history of human breast cancer: West meets East, Chin J Cancer. september 2013; 32(9): 475–477, doi: 10.5732/cjc.013.10097, PMCID: PMC3845566, veebiversioon (vaadatud 22. septembril 2017) inglise keeles
  95. Zarshenas MM, Mohammadi-Bardbori A, A medieval description of metastatic breast cancer; from Avicenna's view point., The Breast, veebruar 2017;31:20-21. doi: 10.1016/j.breast.2016.10.019. Epub 27. oktoober 2016, Lühikokkuvõtte veebiversioon (vaadatud 21.09.2017) inglise keeles
  96. Mall:Literatur
  97. Will Tauxe, A tumour through time, Nature 527, S102–S103 (19. november 2015), doi:10.1038/527S102a, veebiversioon (vaadatud 24. septembril 2017) inglise keeles
  98. V. Pervan, L. H. Cohen, T. Jaftha, Oncology for Health-Care Professionals, lk 7, 1995, Juta & Co, Ltd, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 22.09.2017) inglise keeles
  99. Inimvähi nakkuslik teooria, mille kohaselt vähk on nakkav, leidis tõendatuse Saksa viroloogi Harald zur Hauseni (11. märts 1936) ja tema kaastöötajate poolt 1983. aastal, mil leiti, et teatud tüüpi inimese papilloomiviirused, mis nakatavad paljunemisvõimelisi tüvirakke ja programmeerivad hõivatud rakud sünteesima viirusvalke ja supresseerima tuumorsupressorgeene, võivad soodsate tegurite toimel emakakaelavähiks paisuda.
  100. Radical Mastectomy without and with Supplementary Radiotherapy in Operable Breast Cancer, 1. august 1952, veebiversioon (vaadatud 24.09.2017) inglise keeles
  101. ka herpetoloog, kes kirjeldas mitmeid maoliike
  102. Howard W. Haggard ja G. M. Smith, JOHANNES MULLER AND THE MODERN CONCEPTION OF CANCER*, Yale J Biol Med., mai 1938 ; 10(5): 419.b1–436, veebiversioon (vaadatud 22.09.2017) inglise keeles
  103. Müller, Johannes, "[1]Über den feinern Bau und die Formen der krankhaften Geschwülste : in zwei Lieferungen"
  104. The Monthly journal of medical science, The Monthly journal of medical science, lk 462, 1854, 10. köide, veebiversioon (vaadatud 25.09.2017) inglise keeles
  105. George H. Sakorafas, Breast Cancer Surgery Historical Evolution, Current Status and Future Perspectives, Acta Oncologica, 40. väljaanne, nr 1, lk 5-18, 2001, veebiversioon (vaadatud 25.09.2017) inglise keeles
  106. Fenster, J. M. (2001). Ether Day: The Strange Tale of America's Greatest Medical Discovery and the Haunted Men Who Made It. New York, NY: HarperCollins. ISBN 978-0-06-019523-6. 
  107. Paget, J. (1877). "On a Form of Chronic Inflammation of Bones (Osteitis Deformans)". Medico-chirurgical transactions 60: 37–64.9. PMC 2150214. PMID 20896492. 

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Anatoomia

British Journal of Plastic Surgery, 49. väljaanne, nr 3, 1996, lk 156–164, An anatomical study of the nerve supply of the breast, including the nipple and areola

Patoanatoomia

Välisallikad[muuda | muuda lähteteksti]

775. väljaanne, mai 2015, lk 1–9

  • Grishma R. Sheth, Lee D. Cranmer, Benjamin D. Smith, Lauren Grasso-LeBeau and Julie E. Lang,

Radiation-Induced Sarcoma of the Breast: A Systematic Review, The Oncologist, märts 2012, 17. väljaanne, nr 3, lk 405-418

Meherinna anatoomia
MTO Klassifikatsioon
Onkoloogia
Riskitegurid
  • National Breast and Ovarian Cancer Centre (NBOCC),

Breast and Ovarian Cancer Centre. Breast cancer risk factors: a review of the evidence., 2009

Rinnavähirisk ja alkoholi tarvitamine

Curr Breast Cancer Rep. 2013 september ; 5(3): 10.1007/s12609-013-0114-z.doi: 10.1007/s12609-013-0114-z, PMCID: PMC3832299, NIHMSID: NIHMS482311

J Clin Epidemiol. 1991;44(8):755-61.

Rinnavähk meestel

Published online 16. märts 2017. doi: 10.1136/esmoopen-2017-000169, PMCID: PMC551981

Published online 2010 Mar 22. doi: 10.1200/JCO.2009.25.5729, PMCID: PMC2860409

Rinnanäärmevähi aja- ja uurimislugu

Oeuvres complètes d'Ambroise Paré], 3. köide, 1841

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]