Tartu Ülikooli kirjastus
Tartu Ülikooli kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus, Lossi tänav 3 Tartu.
Kirjastuse direktorid on olnud Mart Orav ja Vaiko Tigane, alates 2013. aastast on selle tegevjuht Ülle Ergma. Kirjastuse peatoimetaja on alates 1. märtsist 2012 Ivo Volt.[1]
Kirjastus kirjastab dissertatsioone, teaduskirjandust ja õppekirjandust, samuti teaduslikke sariväljaandeid ja ajakirju. Alates 2012. aastast ilmuvad Tartu Ülikooli kirjastuse kaubamärgi all ainult eelretsenseeritud õppe- ja teaduspublikatsioonid.[2]
Tartu Ülikooli kirjastus on Eesti Kirjastuste Liidu liige ning kuulub organisatsioonidesse Association of European University Presses (AEUP), CrossRef ja OAPEN (Open Access Publishing in European Networks).[3]
Kirjastatavaid ajakirju
[muuda | muuda lähteteksti]- Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis de Mathematica (matemaatika)
- Acta Kinesiologiae Universitatis Tartuensis
- Ajalooline Ajakiri
- Baltic Journal of Art History
- Eesti Haridusteaduste Ajakiri
- Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri
- Folia Cryptogamica Estonica (mükoloogia, lihhenoloogia, brüoloogia, algoloogia)
- Interlitteraria (võrdlev kirjandusteadus)
- Methis (kirjandusteadus)
- Papers on Anthropology (füüsiline antropoloogia)
- Sign Systems Studies (semiootika)
- Studia Metrica et Poetica (värsiteadus ja poeetika)
- Studia Philosophica Estonica (filosoofia)
Kirjastatavaid raamatusarju ja muid jätkväljaandeid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Acta Slavica Estonica" (ühendab alates 2012. aastast varasemaid väljaandeid "Humaniora: Lingua Russica", "Humaniora: Litterae Russicae" ja "Slavica Tartuensia")
- "Approaches to Culture Theory"
- "Avatud Eesti raamat" (seda sarja avaldavad ka teised kirjastused)
- "Eesti keele varamu"
- "Estonian Archaeology"
- "Etüüde nüüdiskultuurist" (koostöös Eesti Kirjandusmuuseumiga)
- "Heuremata"
- "Islam kontekstis"
- "Kaasaegne mõte"
- "Maailmakirjanduse tõlkevaramu"
- "Muinasaja teadus" (arheoloogia)
- "Piibel kontekstis"
- "Politics and Society in the Baltic Sea Region"
- "Studia litteraria Estonica" (kirjandusteadus)
- "Studia Orientalia Tartuensia" (orientalistika)
- "Studies in Reading and Book Culture"
- "Tartu Semiotics Library" (semiootika)
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjastus loeb oma asutamisajaks 1632. aastat, mil tööd alustas Tartu Ülikooli trükikoda, kus trükitud kaheksaleheküljeline Soomest pärit teoloogi Henricus Boismanni ladinakeelne disputatsioon[4] oli arvatavasti esimene Eesti alal trükitud raamat. Trükikoda viidi koos ülikooliga 1699. aastal Pärnusse, kus selle tegevus katkes. 1789. aastal tõi, Põltsamaal lossiomanik Woldemar Johann von Lauw’le kuulunud trükikojas tegutsenud Johann Michael Gerhard Grenzius trükikoja üle Tartusse ja ning ostis Lauw1 varanduse oksjonilt sisseseade 1791. a. Lauw’ varanduse oksjonilt. 1792. aastal sai Grenzius Tartu linnakodaniku õigused, Grenziuse puust elumaja koos kõrvalhoonetega, asus Toomemäe jalamil I linnajaos, (praeguse TÜ administratiivhoone, Jakobi tänav 18 kõrval), samas töötas ka trükikoda. Trükikojas trükiti ajalehte "Dörptsche politisch-gelehrte Zeitung", "Dörptsche Zeitung". Eesti kultuuriloos omandas Grenzius silmapaistva koha lõunaeestikeelsete raamatute kirjastajana ja trükkijana. Tema trükikojas trükiti (1786–1817) üle 40 eestikeelse raamatu, alates 1796. aastast - "Eesti-Ma Rahwa Kalender" ja 1806. aastast - 41 numbrit "Tarto maa rahwa Näddali-Lehte". 1802. aastast nimetati Grenzius "ülikooli trükkaliks", lahkus ta ülikooli teenistusest 1817. aastal, müües oma trükikoja sisseseade Johann Christian Schünmannile koos ajalehe väljaandmise õigusega.[5] Pärast Schünmanni surma juhtisid ettevõtet tema lesk Justine Schünmann ja trükikoja ettevõtluspartner Carl Gottlieb Mattiesen (1809–1865).
Pikemalt artiklites Johann Michael Gerhard Grenzius, Johann Christian Schünmann ja Carl Gottlieb Mattiesen, Mattieseni trükikoda
Nõukogude ajal tegutseti järgmiste nimede all: TRÜ kirjastusgrupp (alates 1959), TRÜ kirjastus- ja trükiosakond (alates 1971), hiljem TRÜ kirjastus. 1999. aastal sai kirjastusest omaette eelarvega ülikooli asutus, aastail 2001–2019 oli kirjastus 100% ülikoolile kuuluv osaühing.[6] Alates 1. oktoobrist 2019 on kirjastus Tartu Ülikooli struktuuriüksus.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Tartu Ülikooli Kirjastuse kontaktid". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. märts 2012. Vaadatud 7. märtsil 2012.
- ↑ Sõerunurk, Sigrid (aprill 2012). "Ülikooli kirjastus võtab kvaliteedi luubi alla". Universitas Tartuensis (4): 24–27 – cit. via DIGAR.
- ↑ "Liikmelisus". Tartu Ülikooli Kirjastus. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. juuli 2014. Vaadatud 17. juunil 2014.
- ↑ Avo Agasild, 350 aastat esimese trükikoja asutamisest Eestis, Tee Kommunismile: EKP Viljandi Rajoonikomitee ja Viljandi Rajooni RSN häälekandja, nr. 138, 26 november 1981
- ↑ Ene Jaanson, M. G. Grenziuse tegevusest ülikooli trükkalina aastail 1802–1817. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, VII, Tartu 1979, lk 93–104
- ↑ "Tartu Ülikooli Kirjastuse ajalugu". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. märts 2012. Vaadatud 7. märtsil 2012.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Friedrich Puksov, Tartu ja Tartu-Pärnu rootsiaegse ülikooli trükikoda. Tartu 1932. Digitaliseeritud: ETERAs , ADAs:
- Ene-Lille Jaanson, Tartu Ülikooli trükikoda 1632-1710 : ajalugu ja trükiste bibliograafia = Druckerei der Universität Dorpat 1632-1710 : Geschichte und Bibliographie der Druckschriften, Tartu 2000. Digitaliseeritud ADAs:
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tartu Ülikooli kirjastuse koduleht (tyk.ee)
- Himma, Marju (10. juuli 2013). "Ülikooli kirjastus trügis tippu". Tartu Postimees.