Vähk (haigus)

Allikas: Vikipeedia
Suremus pahaloomulistesse kasvajatesse 100 000 elaniku kohta (2004)[1]
██ no data ██ ≤ 55 ██ 55–80 ██ 80–105 ██ 105–130 ██ 130–155 ██ 155–180 ██ 180–205 ██ 205–230 ██ 230–255 ██ 255–280 ██ 280–305 ██ ≥ 305

Vähiks ehk vähktõveks[2] ehk vähkkasvajaks (kõnekeeles ka raskeks haiguseks; cancer) laiemas mõttes nimetatakse mitmetel loomaliikidel (sh inimestel) pahaloomuliste kasvajate poolt põhjustatud haiguslikke seisundeid organismis.

Vähktõve tekkepõhjused ei ole tänapäeval lõplikult selged.

Onkoloogias[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mediitsiiniharu onkoloogia mõistes moodustab vähktõbi kasvajaliste haiguste rühma, mille hulka kuulub üle 100 erineva kasvajalise haiguse, millele on iseloomulik rakkude paikne, soovimatu ja kontrollimatu jagunemine, kasv ning metastaseerumine ehk kaugsiirded teistesse elunditesse.

Hüpoteesid[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. jaanuaril 2015. avaldatud uurimuse kohaselt on Johns Hopkinsi Ülikooli The Sidney Kimmel Comprehensive Cancer Center'i teadlaste loodud statistiline mudel - mis järjestas vähitüüpide esinemissageduse koetüüpide lõikes (sh koespetsiifilised tüvirakud) - pakub 2/3 täiskasvanute vähi tekke põhjuste seletamiseks 'bioloogilise halva õnne' kontseptsiooni.[3][4]

1970-aastateks oli kindlaks tehtud, et vähktõbi ei ole nakkav ega pärilik.[5]

Etioloogia inimesel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vähktõve tekkepõhjused ei ole käesoleval ajal lõplikult selged. Ni on kindlaks tehtud, et katseloomade ja inimestel võivad vähki põhjustada teatavad vähkitekitavad ehk kantserogeensed ained, mis aga võivad olla liigispesiiflised, näiteks võivad tekitada vähki küll hiirel ja küülikul kuid mitte meriseal[6].

Tähtsamad riskitegurid on:

Vanus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvatakse, et vähktõbi tabab ebaproportsionaalselt rohkem vanemaealisi patsiente. Inimestel vanuses 65 ja rohkem eluaastat on 11 korda suurem risk haigestuda vähktõppe. Need patsiendid vajavad geriaatrilist hindamist, et selle alusel koostada individualiseeritud ravikava. Eakate vähiravi jaoks on tähtis leida patsiendid, kes tõenäoliselt surevad vähktõppe või kel tekivad vähist tingitud tüsistused.[7]

Elustiili faktorid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • toitumuslik – ülekaal (vähemalt emaka-, rinna-, neeru-, jämesoole- ja söögitoruvähi puhul)
  • suitsetamine (eriti kopsuvähk (suremus 2000.a 1,1 milj inimest), aga ka nt põievähk, neeruvähk, kõhunäärmevähk, suuvähk ja peenisevähk).
  • alkohol (suu-, kurgu-, neelu-, soole-, söögitoru- ja rinnavähk)

Füsioloogilised faktorid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • geneetilised sündroomid
  • viirused
  • krooniliste põletike seisundid
  • endo- ja eksongeensed östrogeenid[8]

Füüsikalis-keemilised faktorid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vähki põhjustavad mitmed pärilikud haigused, näiteks Li-Fraumeni sündroom ja Von Hippel–Lindau sündroom. Vaid vähem kui 3–10% vähijuhtudest on täielikult pärilikud.[9] Enamiku vähiliikide puhul kasvab haigestumise risk koos inimese vanusega, sest aja jooksul tekib rakkudes mutatsioone, mis muudab nad vähile vastuvõtlikumaks. Kui rakkude kasvu reguleeriv mehhanism ei funktsioneeri enam normaalselt, siis apoptoosi ei toimu ning rakud paljunevad lõpmatult. Enamik vähkkasvajatest tekib elu jooksul saadud geenikahjustuste tulemusena.

Vähieelsed seisundid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vähieelsed seisundid

Nn organismile kahjulikud (parasiitlikud) vähirakud ei kasva ega levi järsku vaid pahaloomulise kasvajad võivad progresseeruda eelnevate krooniliste haiguslike seisundite taustal järk-järgult.

Nendeks kroonilisteks vähkkasvaja arengut soodutavateks haiguslikeks seisunditeks, mis ravita võivad vähkakasvajaks areneda, on näiteks maohaavand, rinnanäärme healoomuline kasvaja, emakasuudme erosioon, säärehaavand, naha liigsarvestus, krooniline bronhiit, maksatsirroos jt.[10]

Vähi viirusteooria[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vähi viirusteooria pooldajad arvavad vähi põhjustaja olevat teatav submikroskoopiline nakkusalge, mis ühineb rakkudes pärilikke omadusi edasiandva ainega, muutes rakud pahaloomuliseks.[11]

Ka tänapäeval seostatakse vähiseisundiga viiruseid, näiteks arvatakse, et täiskasvanu ägedat leukeemiat põhjustab HTLV-1 viirus (nakatab T-rakke)[12], maksavähki B-hepatiidi viirus, emakakaelavähki erinevad inimese papilloomiviirused (teada üle 100 erineva liigi, kuid vähi seisukohalt loetakse tähtsamaks 16. ja 18. tüüpi)[13] jne.

Vähktõve liigid kasvajapaikme järgi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Levinuimad vähktõve liigid on:

  • Uroloogilised ja meesuguorganite pahaloomulised kasvajad
  • Günekoloogilised pahaloomulised kasvajad

Väga haruldased on näiteks südamevähk ja merkelirakk-kartsinoom jt.

Vähktõve vormid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pahaloomulisi kasvajaid on üle 1000 liigi. Koe tüübist ning morfoloogiast sõltuvalt jagatakse need:

Vähki haigestamine ja vähiuuringud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mitmete uurijate arvates on šimpansid ja inimesed geneetiliselt üsna sarnased ja osade uurijate meelest saaks neid kasutada vähimudelite uurimisel, kuid teiste uurijate arvates muudab šimpansite ja inimeste geneetiline erinevus need loomad sobimatuks inimeste vähiseisundite aga ka teiste haiguslike seisundite uurimisel. Lisaks esineb šimpansidel vähktõbe harva ning nee on siis bioloogiliselt erinevad inimvähkidest.[14]

Vähi molekulaartasand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vähi geneetika

Eesti NSV aegne arstiteadus arvas 1970ndal aastal kindlalt, et vähktõbi ei ole nakkav ega pärilik.[15]

Vähktõve geneetika uurib pahaloomuliste kasvajate põhjuste geneetilisi aspekte ning võimalikku geeniteraapiat.

Viimaste aastate jooksul on kirjeldati mitusada vähigeeni, mis osalevad põhilistes radades ja regulatoorsetes võrgustikkudes, kontrollides niimoodi raku saatust. Vähigeenide ja nende tähtsamate funktsioonide identifikatsioon rakkudes ja kudedes täiendas teadmisi tuumoritest ja nende kasvust. Vaatamata sellele, et seni tuntud vähigeenide loetelu võib suureneda tulevatel aastatel, jäävad vähi geneetika põhiprintsiibid nende geenide puhul ikka samaks.

Onkogeen on normaalse tsellulaarse geeni (proto-onkogeen) muteerunud vorm, mis soodustab vähi arengut. Proto-onkogeenid tavaliselt reguleerivad rakude kasvu ja diferentseerumist. Mutatsioonid nendes geenides põhjustavad konversiooni onkogeenideks, mis negatiivselt mõjutavad rakke. Onkogeenid kuuluvad vähigeenide hulka, mis on unikaalsed, sest nende tekkimise mutatsioonid muudavad (aga ei elimineeri) valkude funktsioone, mida nad kodeerivad. Valgud, mida kodeerivad onkogeenid, näitavad tavaliselt biokeemiliste funktsioonide kõrgemat taset võrreldes mittemuteerunud proto-onkogeeni valguproduktidega.

Tuumorsupressorgeen ehk anti-onkogeen on vähigeeni tüüp, mis kaitseb rakku vähirakuks arenemast.

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pahaloomuliste kasvajate ravi määramiseks tuleb teada kasvajate levikuulatust, histopatoloogiat ning päritolu. Selleks on paljudes maades kasutusel osade pahaloomuliste kasvajate levikut kirjeldav süsteem- TNM-süsteem.

TNM-süsteem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis TNM-süsteem
  • T-ga märgitakse ära kasvajakolde (esmase) tuvastatud mõõtmed ja levik lähedalasuvatesse kudedesse
  • N-ga märgitakse ära lähedalasuvate (regionaalsete) lümfisõlmede kaasatus (kas on metastaase, levikut)
  • M-ga märgitakse ära kaugemalasuvate metastaaside olemasolu ja/või puudumine.

Staadiumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

TNM-süsteemi ära märkinud, tuuakse võimlausel ära ka kasvajate staadiumid, peamiselt rooma numbritega I kuni IV koos vastavate alajaotustega (ladina suurtähed), erandiks on 0 staadium- mis tähendab enamike pahaloomuliste kasvajate puhul kartsinoom in sity.[16]

Raviviisid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Onkoloogia

Hea- ning pahaloomuliste kasvajate raviga tegeleb onkoloogia, mis valdavad enamikes onkoloogiaasutustes toetub tõenduspõhisele meditsiinile. Vähi ravi põhineb erinevate ravimeetodite kombineerimisel. Sageli kasutatakse kirurgilist kasvaja eemaldamist. Levinuimad ravimeetodid on :

Varajase diagnostika korral osutub ravi enamasti efektiivseks.

Levik ja suremus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vähktõve epidemioloogia maailmas

2008. aastal registreeriti maailmas 7,6 miljonit vähi põhjustatud surmajuhtumit (Eestis 3543, 2010. aastal 3553). Igal aastal diagnoositakse inimestel üle 12 miljoni vähijuhtumi. Kõige sagedamini esinevad eesnäärmevähk, rinnavähk ja soolevähk. Üldise suremuse põhjustest on vähk teisel kohal südame- ja veresoonkonna haiguste järel.

2012. aasta Eesti vähiregistri statistika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud 2012. aasta vähiregistri statistika järgi diagnoositi Eestis 2012. aastal 8040 vähi esmasjuhtu. Sagedaseimaks vähitüübiks olid eesnäärmevähk ja naha mittemelanoom, neile järgnesid käär- ja pärasoolevähk ning kopsuvähk.

Kümne kõige sagedamini esineva vähkkasvaja hulka kuulusid lisaks eelnimetatutele nii meestel kui naistel veel mao-, neeru- ja kõhunäärmevähk; meestel kusepõievähk, mitte-Hodgkini lümfoom ja nahamelanoom ning naistel emakakeha-, emakakaela- ja munasarjavähk.

Üle 60 protsendi vähi esmasjuhtudest diagnoositi 65-aastastel ja vanematel.

Lastel vanuses 0-14-aastat diagnoositi 2012. aastal 26 pahaloomulist kasvajat.[17]

Termin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Termini 'cancer' autoriks peetakse Vana-Kreeka arsti Hippokratest Kosilt, kes kasutas kasvajate kohta termineid 'carcinos' ja 'carcinoma'. Rooma entsüklopedist ja võimalik ka, et arst Aulus Cornelius Celsus (25 - 50 eKr) olevat tõlkinud kreekakeelse termini ladinakeelseks. Vana-Rooma arst ja anatoom Galenos (129umbes 200) kasutas kasvajate kohta terminit 'oncos'.[18]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Maailma Terviseorganisatsioon vaadatud 26.11.10
  2. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 607, 1970, trükiarv 40 000, hind rbl. 1.85
  3. Bad Luck of Random Mutations Plays Predominant Role in Cancer, Study Shows --Statistical modeling links cancer risk with number of stem cell divisions, 1. jaanuar 2015, veebiversioon (vaadatud 02.01.2015.a.)(inglise keeles)
  4. Lauri Laugen, Teadlased: vähki tekitab enamasti halb õnn, mitte geenid ega elustiil, 02. jaanuar 2015, veebiversioon (vaadatud 02.01.2015)(inglise keeles)
  5. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 608, 1970, trükiarv 40 000, hind rbl. 1.85
  6. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 606, 1970, trükiarv 40 000, hind rbl. 1.85
  7. Mait Altmets, Alan Altraja, Anu Ambos, jt, "Eakate farmakoteraapia", Medicina, lk 60–61, 2012, ISBN 978 9949 9194 2 0
  8. Hormoonravi, veebiversioon (vaadatud 30.06.2014)
  9. Roukos, DH (2009),"Genome-wide association studies: how predictable is a person's cancer risk?", Expert review of anticancer therapy 9 (4): 389–92. (PDF)
  10. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kitjastus Valgus, Tallinn, lk 607, 1970
  11. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 1970, trükiarv 40 000, hind rbl. 1.85
  12. human T-cell leukemia virus type 1, NCI Dictionary of Cancer Terms, veebiversioon (vaadatud 8.04.2015)(inglise keeles)
  13. Tõnis Karki, Viiruste vägi, Horisont, 6/2008, veebiversioon (vaadatud 8.04.2015)
  14. Bailey J. An examination of chimpanzee use in human cancer research., Altern Lab Anim. september 2009;37(4):399-416., veebiversioon (vaadatud 03.02.2015)(inglise keeles)
  15. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kitjastus Valgus, Tallinn, lk 608, 1970
  16. Staging, American Cancer Society, veebiversioon (vaadatud 30.06.2014) (inglise keeles)
  17. 2012. aastal diagnoositi kõige rohkem eesnäärmevähki, 22. juuni 2015, veebiversioon (vaadatud 26.06.2015)
  18. American Cancer Society,The History of Cancer, veebiversioon (vaadatud 02.07.2014) (inglise keeles)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Epidemioloogia
Vähki haigestumist soodustavad taimesaadused
Vähiravi
Muu