Vähk (haigus)

Allikas: Vikipeedia
Suremus pahaloomulistesse kasvajatesse 100 000 elaniku kohta (2004)[1]
██ no data ██ ≤ 55 ██ 55–80 ██ 80–105 ██ 105–130 ██ 130–155 ██ 155–180 ██ 180–205 ██ 205–230 ██ 230–255 ██ 255–280 ██ 280–305 ██ ≥ 305

Vähk ehk vähktõbi ehk vähkkasvaja ehk pahaloomulised kasvajad on haiguste rühm, mille hulka kuulub üle 100 erineva kasvajalise haiguse ja mida iseloomustab rakkude kontrollimatu jagunemine, kasv ning metastaseerumine. Metastaseerumise käigus levivad vähirakud algsest paikmest teistesse kudedesse moodustades teiseseid kasvajakoldeid.

Etioloogia inimesel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tähtsamad riskitegurid on:

Elustiili faktorid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • toitumuslik – ülekaal (vähemalt emaka-, rinna-, neeru-, jämesoole- ja söögitoruvähi puhul)
  • suitsetamine (eriti kopsuvähk, aga ka nt põievähk, neeruvähk, kõhunäärmevähk, suuvähk ja peenisevähk).
  • alkohol (suu-, kurgu-, neelu-, soole-, söögitoru- ja rinnavähk)

Füsioloogilised faktorid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • geneetilised sündroomid
  • viirused
  • krooniliste põletike seisundid
  • endo- ja eksongeensed hormoonid[2]

Füüsikalis-keemilised faktorid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vähki põhjustavad mitmed pärilikud haigused, näiteks Li-Fraumeni sündroom ja Von Hippel–Lindau sündroom. Vaid vähem kui 3–10% vähijuhtudest on täielikult pärilikud.[4] Enamiku vähiliikide puhul kasvab haigestumise risk koos inimese vanusega, sest aja jooksul tekib rakkudes mutatsioone, mis muudab nad vähile vastuvõtlikumaks. Kui rakkude kasvu reguleeriv mehhanism ei funktsioneeri enam normaalselt, siis apoptoosi ei toimu ning rakud paljunevad lõpmatult. Enamik vähkkasvajatest tekib elu jooksul saadud geenikahjustuste tulemusena.

Vähktõve liigid kasvajapaikme järgi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Levinuimad vähktõve liigid on:

  • Uroloogilised ja meesuguorganite pahaloomulised kasvajad
  • Günekoloogilised pahaloomulised kasvajad

Väga haruldased on näiteks südamevähk ja merkelirakk-kartsinoom jt.

Vähktõve vormid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pahaloomulisi kasvajaid on üle 1000 liigi. Koe tüübist ning morfoloogiast sõltuvalt jagatakse need:

Vähi molekulaartasand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vähi geneetika

Vähktõve geneetika uurib pahaloomuliste kasvajate põhjuste geneetilisi aspekte ning võimalikku geenteraapiat.

Viimaste aastate jooksul kirjeldati mitusada vähigeeni, mis osalevad põhilistes radades ja regulatoorsetes võrgustikkudes, kontrollides niimoodi raku saatust. Vähigeenide ja nende tähtsamate funktsioonide identifikatsioon rakkudes ja kudedes täiendas teadmisi tuumoritest ja nende kasvust. Vaatamata sellele, et seni tuntud vähigeenide loetelu võib suureneda tulevatel aastatel, jäävad vähi geneetika põhiprintsiibid nende geenide puhul ikka samaks.

Onkogeen on normaalse tsellulaarse geeni (proto-onkogeen) muteerunud vorm, mis soodustab vähi arengut. Proto-onkogeenid tavaliselt reguleerivad rakude kasvu ja diferentseerumist. Mutatsioonid nendes geenides põhjustavad konversiooni onkogeenideks, mis negatiivselt mõjutavad rakke. Onkogeenid kuuluvad vähigeenide hulka, mis on unikaalsed, sest nende tekkimise mutatsioonid muudavad (aga ei elimineeri) valkude funktsioone, mida nad kodeerivad. Valgud, mida kodeerivad onkogeenid, näitavad tavaliselt biokeemiliste funktsioonide kõrgemat taset võrreldes mittemuteerunud proto-onkogeeni valguproduktidega.

Tuumor-suppressor geen ehk anti-onkogeen on vähigeeni tüüp, mis kaitseb rakku vähi arengu teele astumisest.

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pahaloomuliste kasvajate ravi määramiseks tuleb teada kasvajate levikuulatust, histopatoloogiat ning päritolu. Selleks on paljudes maades kasutusel osade pahaloomuliste kasvajate levikut kirjeldav süsteem- TNM-süsteem.

TNM-süsteem[5][muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis TNM-süsteem
  • T-ga märgitakse ära kasvajakolde (esmase) tuvastatud mõõtmed ja levik lähedalasuvatesse kudedesse
  • N-ga märgitakse ära lähedalasuvate (regionaalsete) lümfisõlmede kaasatus (kas on metastaase, levikut)
  • M-ga märgitakse ära kaugemalasuvate metastaaside olemasolu ja/või puudumine.


Staadiumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

TNM-süsteemi ära märkinud, tuuakse võimlausel ära ka kasvajate staadiumid, peamiselt rooma numbritega I kuni IV koos vastavate alajaotustega (ladina suurtähed), erandiks on 0 staadium- mis tähendab enamike pahaloomuliste kasvajate puhul kartsinoom in sity. [6]

Raviviisid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Onkoloogia

Hea- ning pahaloomuliste kasvajate raviga tegeleb onkoloogia, mis valdavad enamikes onkoloogiaasutustes toetub tõenduspõhisele meditsiinile. Vähi ravi põhineb erinevate ravimeetodite kombineerimisel. Sageli kasutatakse kirurgilist kasvaja eemaldamist. Levinuimad ravimeetodid on :

Varajase diagnostika korral osutub ravi enamasti efektiivseks.

Levik ja suremus[muuda | redigeeri lähteteksti]

2008. aastal registreeriti maailmas 7,6 miljonit vähi põhjustatud surmajuhtumit (Eestis 3543, 2010. aastal 3553). Igal aastal diagnoositakse inimestel üle 12 miljoni vähijuhtumi. Kõige sagedamini esinevad eesnäärmevähk, rinnavähk ja soolevähk. Üldise suremuse põhjustest on vähk teisel kohal südame- ja veresoonkonna haiguste järel.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]