Vähk (haigus)

Allikas: Vikipeedia
Suremus pahaloomulistesse kasvajatesse 100 000 elaniku kohta (2004)[1]
██ andmed puuduvad ██ ≤ 55 ██ 55–80 ██ 80–105 ██ 105–130 ██ 130–155 ██ 155–180 ██ 180–205 ██ 205–230 ██ 230–255 ██ 255–280 ██ 280–305 ██ ≥ 305

Vähiks ehk vähktõveks[2] ehk vähkkasvajaks (kõnekeeles ka raskeks haiguseks; cancer) laiemas mõttes nimetatakse mitmetel loomaliikidel (sh inimestel) pahaloomuliste kasvajate poolt põhjustatud haiguslikke seisundeid organismis.

Vähktõve tekkepõhjused ei ole tänapäeval lõplikult selged.

Onkoloogias[muuda | muuda lähteteksti]

Meditsiiniharu onkoloogia mõistes moodustab vähktõbi kasvajaliste haiguste rühma, mille hulka kuulub üle 100 erineva kasvajalise haiguse, millele on iseloomulik rakkude paikne, soovimatu ja kontrollimatu jagunemine, kasv ning metastaseerumine ehk kaugsiirded teistesse elunditesse.

Hüpoteesid[muuda | muuda lähteteksti]

1. jaanuaril 2015 avaldatud uurimuse kohaselt on Johns Hopkinsi Ülikooli The Sidney Kimmel Comprehensive Cancer Center'i teadlaste loodud statistiline mudel – mis järjestas vähitüüpide esinemissageduse koetüüpide lõikes (sh koespetsiifilised tüvirakud) – pakub 2/3 täiskasvanute vähi tekke põhjuste seletamiseks 'bioloogilise halva õnne' kontseptsiooni.[3][4]

1970. aastateks oli kindlaks tehtud, et vähktõbi ei ole nakkav ega valdavalt ka mitte pärilik.[5]

Etioloogia inimesel[muuda | muuda lähteteksti]

Vähktõve tekkepõhjused ei ole käesoleval ajal lõplikult selged. Nii on kindlaks tehtud, et katseloomade ja inimestel võivad vähki põhjustada teatavad vähkitekitavad ehk kantserogeensed ained, mis aga võivad olla liigispetsiifilised, näiteks võivad tekitada vähki küll hiirel ja küülikul, kuid mitte meriseal[6].

Tähtsamad riskitegurid on:

Vanus[muuda | muuda lähteteksti]

Arvatakse, et vähktõbi tabab ebaproportsionaalselt rohkem vanemaealisi patsiente. Inimestel vanuses 65 ja rohkem eluaastat on 11 korda suurem risk haigestuda vähktõppe. Need patsiendid vajavad geriaatrilist hindamist, et selle alusel koostada individualiseeritud ravikava. Eakate vähiravi jaoks on tähtis leida patsiendid, kes tõenäoliselt surevad vähktõppe või kel tekivad vähist tingitud tüsistused.[7]

Elustiil[muuda | muuda lähteteksti]

  • suitsetamine (eriti kopsuvähk (suremus 2000. aastal oli 1,1 mln inimest), aga ka näiteks põievähk, neeruvähk, kõhunäärmevähk, suuvähk ja peenisevähk).
  • alkohol (suu-, kurgu-, neelu-, soole-, söögitoru- ja rinnavähk)

Füsioloogilised tegurid[muuda | muuda lähteteksti]

  • geneetilised sündroomid
  • viirused
  • krooniliste põletike seisundid
  • endo- ja eksongeensed östrogeenid[8]

Füüsikalis-keemilised tegurid[muuda | muuda lähteteksti]

Vähki põhjustavad mitmed pärilikud haigused, näiteks Li-Fraumeni sündroom ja Von Hippeli – Lindau sündroom. Vaid vähem kui 3–10% vähijuhtudest on täielikult pärilikud.[9] Enamiku vähiliikide puhul kasvab haigestumise risk koos inimese vanusega, sest aja jooksul tekib rakkudes mutatsioone, mis muudab nad vähile vastuvõtlikumaks. Kui rakkude kasvu reguleeriv mehhanism ei talitle enam normaalselt, siis apoptoosi ei toimu ja rakud paljunevad lõpmatult. Enamik vähkkasvajatest tekib elu jooksul saadud geenikahjustuste tulemusena.

Vähieelsed seisundid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vähieelsed seisundid

Nn organismile kahjulikud (parasiitlikud) vähirakud ei kasva ega levi järsku vaid pahaloomulise kasvajad võivad progresseeruda eelnevate krooniliste haiguslike seisundite taustal järk-järgult.

Nendeks kroonilisteks vähkkasvaja arengut soodustavateks haiguslikeks seisunditeks, mis ravita võivad vähkkasvajaks areneda, on näiteks maohaavand, rinnanäärme healoomuline kasvaja, emakasuudme erosioon, säärehaavand, naha liigsarvestus, krooniline bronhiit, maksatsirroos jt.[10]

Vähi viirusteooria[muuda | muuda lähteteksti]

Vähi viirusteooria pooldajad arvavad vähi põhjustaja olevat teatav submikroskoopiline nakkusalge, mis ühineb rakkudes pärilikke omadusi edasiandva ainega, muutes rakud pahaloomuliseks.[11]

Ka tänapäeval seostatakse vähiseisundiga viiruseid, näiteks arvatakse, et täiskasvanu ägedat leukeemiat põhjustab HTLV-1 viirus (nakatab T-rakke)[12], maksavähki B-hepatiidi viirus, emakakaelavähki erinevad inimese papilloomiviirused (teada on üle 100 liigi, kuid vähi seisukohalt loetakse tähtsamaks 16. ja 18. tüüpi)[13] jne.

Vähktõve liigid kasvajapaikme järgi[muuda | muuda lähteteksti]

Levinuimad vähktõve liigid on järgmised:

  • Uroloogilised ja meessuguorganite pahaloomulised kasvajad
  • Günekoloogilised pahaloomulised kasvajad

Väga haruldased on näiteks südamevähk ja merkelirakk-kartsinoom jt.

Vähktõve diagnoosimine[muuda | muuda lähteteksti]

Erijuhud

Inimeste surma võivad põhjsutada ka kääbus-paelussi (Hymenolepis nana) pahaloomulised kasvajad: arstiteadlased kirjeldavad tavatut surmajuhtumit, kus immuunpuudulikkusega kolumbialasele said saatuslikuks soolestikus pesitsenud paelussi kasvajad.[14]

Vähktõve vormid[muuda | muuda lähteteksti]

Pahaloomulisi kasvajaid on üle 1000 liigi. Koe tüübist ja morfoloogiast sõltuvalt jagatakse need järgmiselt:

Vähki haigestamine ja vähiuuringud[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmete uurijate arvates on šimpansid ja inimesed geneetiliselt üsna sarnased ja osade uurijate meelest saaks neid kasutada vähimudelite uurimisel, kuid teiste uurijate arvates muudab šimpansite ja inimeste geneetiline erinevus need loomad sobimatuks inimeste vähiseisundite aga ka teiste haiguslike seisundite uurimisel. Lisaks esineb šimpansidel vähktõbe harva ja bioloogiliselt need erinevad inimvähkidest.[15]

Vähi molekulaartasand[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vähi geneetika

Eesti NSV aegne arstiteadus arvas 1970. aastal kindlalt, et vähktõbi ei ole nakkav ega pärilik.[16]

Vähktõve geneetika uurib pahaloomuliste kasvajate põhjuste geneetilisi aspekte ning võimalikku geeniteraapiat.

Viimaste aastate jooksul on kirjeldati mitusada vähigeeni, mis osalevad põhilistes radades ja regulatoorsetes võrgustikkudes, kontrollides niimoodi raku saatust. Vähigeenide ja nende tähtsamate funktsioonide identifikatsioon rakkudes ja kudedes täiendas teadmisi tuumoritest ja nende kasvust. Vaatamata sellele, et seni tuntud vähigeenide loetelu võib suureneda tulevatel aastatel, jäävad vähi geneetika põhiprintsiibid nende geenide puhul ikka samaks.

Onkogeen on normaalse tsellulaarse geeni (proto-onkogeen) muteerunud vorm, mis soodustab vähi arengut. Proto-onkogeenid tavaliselt reguleerivad rakude kasvu ja diferentseerumist. Mutatsioonid nendes geenides põhjustavad konversiooni onkogeenideks, mis negatiivselt mõjutavad rakke. Onkogeenid kuuluvad vähigeenide hulka, mis on unikaalsed, sest nende tekkimise mutatsioonid muudavad (aga ei elimineeri) valkude funktsioone, mida nad kodeerivad. Valgud, mida kodeerivad onkogeenid, näitavad tavaliselt biokeemiliste funktsioonide kõrgemat taset võrreldes mittemuteerunud proto-onkogeeni valguproduktidega.

Tuumorsupressorgeen ehk anti-onkogeen on vähigeeni tüüp, mis kaitseb rakku vähirakuks arenemast.

Süstemaatika[muuda | muuda lähteteksti]

Pahaloomuliste kasvajate ravi määramiseks tuleb teada kasvajate levikuulatust, histopatoloogiat ning päritolu. Selleks on paljudes maades kasutusel osade pahaloomuliste kasvajate levikut kirjeldav süsteem- TNM-süsteem.

TNM-süsteem[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis TNM-süsteem
  • T-ga märgitakse ära kasvajakolde (esmase) tuvastatud mõõtmed ja levik lähedalasuvatesse kudedesse
  • N-ga märgitakse ära lähedalasuvate (regionaalsete) lümfisõlmede kaasatus (kas on metastaase, levikut)
  • M-ga märgitakse ära kaugemalasuvate metastaaside olemasolu ja/või puudumine.

Staadiumid[muuda | muuda lähteteksti]

TNM-süsteemi ära märkinud, tuuakse võimalusel ära ka kasvajate staadiumid, peamiselt Rooma numbritega I–IV koos vastavate alajaotustega (ladina suurtähed), erandiks on 0-staadium, mis tähendab enamiku pahaloomuliste kasvajate puhul kartsinoomi in situ.[17]

Raviviisid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Onkoloogia

Hea- ja pahaloomuliste kasvajate raviga tegeleb onkoloogia, mis enamikus onkoloogiaasutustes toetub tõenduspõhisele meditsiinile. Vähi ravi põhineb erinevate ravimeetodite kombineerimisel. Sageli kasutatakse kirurgilist kasvaja eemaldamist. Levinuimad ravimeetodid on :

Varajase diagnostika korral osutub ravi enamasti efektiivseks.

Levik ja suremus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vähktõve epidemioloogia maailmas

2008. aastal registreeriti maailmas 7,6 miljonit vähi põhjustatud surmajuhtumit (Eestis 3543, 2010. aastal 3553). Igal aastal diagnoositakse inimestel üle 12 miljoni vähijuhtumi. Kõige sagedamini esinevad eesnäärmevähk, rinnavähk ja soolevähk. Üldise suremuse põhjustest on vähk teisel kohal südame- ja veresoonkonna haiguste järel.

2002. aasta Eesti meditsiinistatistika[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Meditsiinistatistika andmetel olid 2002. aastal Eesti suremusstruktuuris teisel kohal surmapõhjustajatena pahaloomulised kasvajad (19%) (esikohal südame- ja veresoonkonna haigused (SVH) suremus keskmiselt 54% ja kolmandal -õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad 11%).[18]

2012. aasta Eesti vähiregistri statistika[muuda | muuda lähteteksti]

Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud 2012. aasta vähiregistri statistika järgi diagnoositi Eestis 2012. aastal 8040 vähi esmasjuhtu (2011. aastal 8089 juhtu). Sagedaseimaks vähitüübiks olid eesnäärmevähk ja naha mittemelanoom, neile järgnesid käär- ja pärasoolevähk ning kopsuvähk.

Kümne kõige sagedamini esineva vähkkasvaja hulka kuulusid lisaks eelnimetatutele nii meestel kui naistel veel mao-, neeru- ja kõhunäärmevähk; meestel kusepõievähk, mitte-Hodgkini lümfoom ja nahamelanoom ning naistel emakakeha-, emakakaela- ja munasarjavähk.

Üle 60 protsendi vähi esmasjuhtudest diagnoositi 65-aastastel ja vanematel.

Lastel vanuses 0–14-aastat diagnoositi 2012. aastal 26 pahaloomulist kasvajat.[19]

2014. aasta Eesti vähistatistika[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aastal suri pahaloomulistesse kasvajatesse Eestis 3812 inimest.[20]

Termin[muuda | muuda lähteteksti]

Termini 'cancer' autoriks peetakse Vana-Kreeka arsti Hippokratest Kosilt, kes kasutas kasvajate kohta termineid 'carcinos' ja 'carcinoma'. Rooma entsüklopedist ja võimalik ka, et arst Aulus Cornelius Celsus (25–50 eKr) olevat tõlkinud kreekakeelse termini ladinakeelseks. Vana-Rooma arst ja anatoom Galenos kasutas 2. sajandil kasvajate kohta terminit 'oncos'.[21]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maailma Terviseorganisatsioon vaadatud 26.11.10
  2. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 607, 1970, trükiarv 40 000, hind rbl. 1.85
  3. Bad Luck of Random Mutations Plays Predominant Role in Cancer, Study Shows --Statistical modeling links cancer risk with number of stem cell divisions, 1. jaanuar 2015, veebiversioon (vaadatud 02.01.2015.a.)(inglise keeles)
  4. Lauri Laugen, Teadlased: vähki tekitab enamasti halb õnn, mitte geenid ega elustiil, 02. jaanuar 2015, veebiversioon (vaadatud 02.01.2015)(inglise keeles)
  5. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 608, 1970, trükiarv 40 000, hind rbl. 1.85
  6. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 606, 1970, trükiarv 40 000, hind rbl. 1.85
  7. Mait Altmets, Alan Altraja, Anu Ambos, jt, "Eakate farmakoteraapia", Medicina, lk 60–61, 2012, ISBN 978 9949 9194 2 0
  8. Hormoonravi, veebiversioon (vaadatud 30.06.2014)
  9. Roukos, DH (2009),"Genome-wide association studies: how predictable is a person's cancer risk?", Expert review of anticancer therapy 9 (4): 389–92. (PDF)
  10. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kitjastus Valgus, Tallinn, lk 607, 1970
  11. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 1970, trükiarv 40 000, hind rbl. 1.85
  12. human T-cell leukemia virus type 1, NCI Dictionary of Cancer Terms, veebiversioon (vaadatud 8.04.2015)(inglise keeles)
  13. Tõnis Karki, Viiruste vägi, Horisont, 6/2008, veebiversioon (vaadatud 8.04.2015)
  14. Atis Muehlenbachs, M.D., Ph.D., Julu Bhatnagar, Ph.D., Carlos A. Agudelo, M.D. jt, http://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa1505892#t=article Malignant Transformation of Hymenolepis nana in a Human Host, N Engl J Med 2015; 373:1845-1852, 5. november 2015, DOI: 10.1056/NEJMoa1505892, veebiversioon (tarve 10.11.2015)(inglise keeles)
  15. Bailey J. An examination of chimpanzee use in human cancer research., Altern Lab Anim. september 2009;37(4):399-416., veebiversioon (vaadatud 03.02.2015)(inglise keeles)
  16. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kitjastus Valgus, Tallinn, lk 608, 1970
  17. Staging, American Cancer Society, veebiversioon (vaadatud 30.06.2014) (inglise keeles)
  18. Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduse Selts, Eesti toitumis- ja toidusoovitused, lk 7, Tallinn 2006, veebiversioon (tarve 27.07.2015)
  19. 2012. aastal diagnoositi kõige rohkem eesnäärmevähki, 22. juuni 2015, veebiversioon (vaadatud 26.06.2015)
  20. Silja Paavle, Vähk on muutunud krooniliseks tõveks - mis seda põhjustab?, 13. juuli 2015, veebiversioon (vaadatud 13.07.2015)
  21. American Cancer Society,The History of Cancer, veebiversioon (vaadatud 02.07.2014) (inglise keeles)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Epidemioloogia
Vähki haigestumist soodustavad taimesaadused
Vähki haigestumist soodustavad loomsed saadused
Vähiravi
Muu