Kasvuhormoon

Allikas: Vikipeedia
Kasvuhormooni struktuur

Kasvuhormoon (lühend GH tuleneb ingliskeelsest mõistest growth hormone, lühend hGH tähistab inimese kasvuhormooni human growth hormone) on valgupõhine peptiidhormoon, mis stimuleerib kasvu, rakkude paljunemist ja taastumist inimestel ja loomadel. Kasvuhormoon koosneb 191 aminohappest ja see on üheahelaline polüpeptiid, mida sünteesivad, talletavad ja eritavad somatotroopsed rakud ajuripatsi eessagaras.

Kasvuhormooni täpne toime organismis on lõpuni läbi uurimata.

1981. aastal õnnestus esmakordselt kasvuhormooni sünteesida.

Nomenklatuur[muuda | muuda lähteteksti]

Organismis toodetavat kasvuhormooni nimetatakse somatotropiiniks (STH), sünteetilist kasvuhormooni somatropiiniks (INN). Ravimit Humatrope lühendatakse teaduskirjanduses aga rhGH-ks. Alates selle kasutuselevõtust 1992. aastal, on see keelatud dopinguainete nimekirjas ning selles kontekstis nimetatakse seda HGH-ks.

Bioloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Geenid[muuda | muuda lähteteksti]

Inimese kasvuhormoonigeenid asuvad 17. kromosoomi regioonis q22-24.[1]

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Peamine kasvuhormooni isovorm on valk, mis koosneb 191 aminohappest ja mille molekulaarmass on 22 124 aatommassiühikut ehk daltonit. Struktuur sisaldab nelja heeliksit, mis on vajalikud funktsionaalse koostoime jaoks GH retseptoriga.[2]

Funktsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Kasvuhormooni peamine teekond läbi endokriinsüsteemi

Kasvuhormooni mõju inimkudedele on anaboolne. Nagu ka paljud teised hormoonvalgud, reageerib kasvuhormoon teatud retseptorile raku pinnal.

IGF-1 ehk somatomediin C toodetakse kasvuhormoonist maksas. IGF-1 mõjutab paljude erinevate kudede kasvu.

Inimese kasv on kasvuhormooni kõige laialdasemalt tuntud mõju. Kasvuhormooni teised funktsioonid on järgmised:

  • kaltsiumi säilitamine ja luude tugevdamine
  • stimuleerib kõikide organite kasvu, välja arvatud aju

Kuna ajuripatsi eessagar toodab kasvuhormooni eelkõige une ajal, siis kõik, mis segab inimese und, takistab ka kasvuhormoonide naturaalset teket inimorganismis.[3]

Somatropiin[muuda | muuda lähteteksti]

Kasvuhormooni rekombinantset vormi kutsutakse somatropiiniks. Somatropiin on loodusliku inimkasvuhormooni koopia, mida valmistatakse rekombinant-DNA-tehnika abil. Kasvuhormoon soodustab kasvu lapse- ja noorukieas ning mõjutab ka valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetust organismis. Somatropiin on retseptiravim kasvuhäiretega lastele ja kasvuhormooni puudulikkusega diagnoositud täiskasvanutele.[4]

Somatropiini sisaldavaid ravimeid manustatakse süstimise teel. Euroopa Liidus on nende ravimite müügiload antud tsentraliseeritud või riikliku menetluse korras alates 1980. aastatest.[4]

Kasvuhormooni puuduse või lühikese sünni- või idiopaatilise pikkuse tõttu ravitud ligikaudu 7000 patsiendi analüüs näitas somatropiiniga ravitud patsientide võimalikku suuremat suremuse riski võrreldes üldpopulatsiooniga. Eelkõige täheldati suuremat suremuse riski luukasvajate või südameveresoonkonna juhtude (näiteks ajuverejooks) tõttu. Risk näis olevat suurem, kui oli kasutatud soovitatavatest annustest suuremaid somatropiini annuseid.[4]

Viimastel aastatel on Ameerika Ühendriikide arstid hakanud määrama kasvuhormoonravi vanematele inimestele, et suurendada nende elujõudu.[5]

Psühholoogiline mõju[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmed uuringud, kus osalesid kasvuhormooni puudulikkusega patsiendid, on näidanud kasvuhormooni olulist rolli inimese vaimse ja emotsionaalse heaolu ning kõrge energia taseme säilitamise vahel. Hormooni puudulikkusega täiskasvanutel on sagedamini depressioon kui tervetel.[6]

Meditsiinilised kasutused[muuda | muuda lähteteksti]

Asendusteraapiad[muuda | muuda lähteteksti]

Ravi eksogeense kasvuhormooniga on näidustatud vaid teatud asjaoludel[7] ja vajab pidevat jälgimist tihti esinevate ja ägedate kõrvalmõjude tõttu. Kasvushormooni asendusravi kasutatakse täiskasvanute puhul, kelle kasvuhormooni puudulikkus on avaldunud juba lapsepõlves või siis täiskasvanueas (tavaliselt ajuripatsikasvaja tõttu). Nendel patsientidel on näiteks vähenenud rasvamass, suurenenud lihasmass, suurenenud luutihedus, vähenenud südame- ja veresoonkonnahaiguste riskitegurid ja paranenud psühhosotsiaalne heaolu.

Teised kasutused[muuda | muuda lähteteksti]

Kasvuhormooni kasutatakse ka haiguste puhul, mis tekitavad lühikest kasvu, aga pole seotud kasvuhormooni puudulikkusega. Näiteks haigused nagu Turneri sündroom, krooniline neerupuudulikkus ja Prader-Willi sündroom.

Üks kasutusvõimalus rhGH jaoks on lihasmassi säilitamine inimestel, kes põevad AIDS-i.[8]

Ilma arsti ettekirjutiseta on kasvuhormoonide kasutamine illegaalne.

Kõrvalmõjud[muuda | muuda lähteteksti]

Kasvuhormooniteraapia on küllaltki ohutu, kui seda tehakse õigel moel. Süstimiskoha paistetus on tavaline. Harvemad kõrvalnähud on südamehaigused, diabeet[9], artriit ja ebanormaalne kasv.[10]

Meelemürgid[muuda | muuda lähteteksti]

GHB ehk gamma-hüdroksübutüraadi kasutamine suurendab organismi kasvuhormoonide produtseerimist. Üks esimesi sellelaadseid uuringuid toimus Hirosaki ülikoolis Jaapanis 1970. aastal. Seal kasutati GHB-d tavalise anesteetikumina 10 patsiendil vanuses 14–48. Teadlased leidsid, et pärast 6 grammist GHB infusiooni tõusis kasvuhormoonide tase organismis kuuekordselt ja püsis sellisena kaks tundi.[11]

Alkoholi tarvitamine vähendab inimese enda naturaalset kasvuhormoonide produktsiooni. Kasvuhormoonravi ajal ei tohiks tarvitada alkoholi. 28 grammi või vähem paar tundi enne HGH tarvitamist mõjutab organismi vähesel määral, küll aga vähendab alkoholi tarvitamine uinumiseks drastiliselt organismi kasvuhormooni toodangut.[3]

Doping[muuda | muuda lähteteksti]

Sportlased paljudel erinevatel spordialadel on kasutanud kasvuhormooni, et parendada enda sportlikku sooritust. Hiljutised uuringud ei ole aga suutnud tõestada väidet, et kasvuhormoon võib parendada jõudlust professionaalsete sportlaste seas.[12][13][14]

Aine avastamine on raske, seni ei ole testmetoodikat, et seda avastada uriiniproovist. Hormoonipreparaadi jälgi on võimalik vereprooviga tuvastada vaid ühe ööpäeva jooksul. Kasvuhormooni raske tuvastamine võib olla põhjus, miks sportlased selle tarvitamisega riskivad.[15]

Esimest korda testiti sportlasi suurvõistlustel kasvuhormooni suhtes 2004. aasta Ateena olümpial, kuid selgus, et analüüsimeetod ei töötanud.[15]

2008. aastal avaldasid Stanfordi ülikooli teadlased ajakirjas Annals of Internal Medicine artikli, mis võttis kokku 44 varasemat uuringut kasvuhormooni ja sportlike tulemuste seostest. Uuringutes osalenud tarbisid kasvuhormooni väiksemates kogustes kui seda süstivad sportlased. Pikim tarbimisperiood vaadeldud uuringutes oli 84 päeva. Uuringutes vaadeldud 13–45 aastased, enamasti noored heas vormis mehed, võtsid kasvuhormooni tarbimise tagajärjel keskmiselt juurde umbes 2,1 kilogrammi, kuid see ei kajastunud otseselt suuremates lihastes. Lihasmassi küll lisandub, kuid jõudu ega vastupidavust mitte. Stanfordi teadlased järeldasid, et kasvuhormooni süstimine ei parenda sportlikke tulemusi, pigem vastupidi: sportlased väsivad kiiremini ja suurenenud on vigastuste oht.[15]

Loomakasvatus[muuda | muuda lähteteksti]

Veiste somatotropiini on lubatud kasutada väga vähestes riikides, ühed suuremad on Ameerika Ühendriigid ja Mehhiko. Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis on kasvuhormooni kasutamine rangelt keelatud. Nimetatud riikidest on keelatud ka nii piima- kui lihasaaduste import.[16]

Näiteks USAs kasutatakse kasvuhormooni piimafarmides, kus süstitakse veistele lihastesse 2 kuni 3 korda nädalas somatotropiini. Selle tulemusena suureneb lehmade piimatoodang umbes 15 protsenti. Samas suurendab antud preparaadi kasutamine enamasti veistel ainevahetushaiguste esinemissagedust ja halvendab tiinestuvust. Somatotropiini kasutatakse ka sea- ja lambakasvatuses, kus saadakse selle tulemusel 15–20 protsenti rohkem toodangut.[16]

Kuna kasvuhormoon on peptiid, mis laguneb seedekulglas, pole selle sattumine inimorganismi võimalik ka siis, kui seda toiduainetes esineks.[16]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ""GH1 growth hormone 1"" 2005. National Center for Biotechnology Information. Kasutatud 8. 11. 2015. (inglise)
  2. S. Yi, B. Bernat, G. Pal, A. Kossiakoff, W. H. Li. ""Functional promiscuity of squirrel monkey growth hormone receptor toward both primate and nonprimate growth hormones."" US National Library of Medicine National Institutes of Health. Kasutatud 8. 11. 2015. (inglise)
  3. 3,0 3,1 ""HGH And Alcohol"" Human Growth Hormone Guide. Kasutatud 8. 11. 2015. (inglise)
  4. 4,0 4,1 4,2 ""Somatropiini sisaldavate ravimite läbivaatamise teave"" 2012. Euroopa Meditsiini Agentuur. (PDF) Kasutatud 8. 11. 2015. (eesti)
  5. M. Powers (2005), "Principles of Pharmacology for Athletic Trainers", lk 331–332. ISBN 1-55642-594-5.
  6. F. Prodam, M. Caputo, S. Belcastro, V. Garbaccio, M. Zavattaro, M. T. Samà, S. Bellone, L. Pagano, G. Bona, G. Aimaretti (2012), "Panminerva Med", lk 323–331.
  7. ""Evaluation and Treatment of Adult Growth Hormone Deficiency: An Endocrine Society Clinical Practice Guideline"" 2013. Kliinilise endokrinoloogia ja metabolismi žurnaal. Kasutatud 8. 11. 2015. (inglise)
  8. D. Gilden (1995), "GMHC Treat Issues", lk 9–11.
  9. H. Liu, D. M. Bravata, I. Olkin, S. Nayak, B. Roberts, A. M. Garber, A. R. Hoffman (2007), "Ann. Intern. Med.", lk 104–105.
  10. Ave Tampere. ""Dopingu A ja O: mis on mis, miks kasutatakse, mis on kõrvalmõjud?"" 2013. Eesti Päevaleht. Kasutatud 8. 11. 2015. (eesti)
  11. Ward Dean. ""Powerful Growth Hormone Secretagog"" Dr. Ward Deani koduleht. Kasutatud 8. 11. 2015. (inglise)
  12. ""Systematic Review: The Effects of Growth Hormone on Athletic Performance"" 2008. Sisehaiguste annaalid. Kasutatud 8. 11. 2015. (inglise)
  13. ""Athletes Don't Benefit From Human Growth Hormone, Study Finds"" 2008. Bloomberg. Kasutatud 8. 11. 2015. (inglise)
  14. ""Review from Stanford says HGH no benefit as PED"" 2008. Steroid Nation. Kasutatud 8. 11. 2015. (inglise)
  15. 15,0 15,1 15,2 Villu Päärt. ""Andrus Veerpalu juhtum: Mis on kasvuhormoon?"" 2011. Tartu Ülikooli Teadusuudised. Kasutatud 12. 12. 2015. (eesti)
  16. 16,0 16,1 16,2 Andres Kalvik. ""Eksperdid: kasvuhormoon ei saa toiduga inimorganismi sattuda"" 2011. Postimees. Kasutatud 12. 12. 2015. (eesti)