Söögitoru

Allikas: Vikipeedia

Söögitoru (ladina keeles oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.

Ta kulgeb alates kaela keskosast hingetorust vasakul, läbib rinnaõõne vasaku ja parema kopsu vahelt, läbib söögitorulahi (hiatus oesophageus) kaudu vahelihase ja jõuab kõhuõõnde, kus suubub makku.

Seeditav toit või sööt liigub tänu söögitoru peristaltikale läbi söögitoru valendiku neelust makku (mõnel loomal eesmakku). Söögitoru liigutused ei allu tahtele.

Söögitoru vooderdab limaskest. Selle pindmine kude on alamatel selgroogsetel ripsepiteel, kõrgematel selgroogsetel kiiresti vahetuv mitmekihiline lameepiteel, mis kaitseb söögitoru liikuva toidumassi, sülje ja lima eest. Limaskesta päriskiht on hõre. Submukoosas on limanäärmed ja sidekoelised papillid.

Söögitoru seina põhiosa moodustab lihastik.

Söögitorus on ka rikkalikult lümfisooni.

Rahuolekus moodustab söögitoru limaskest pikivoldid; toidu läbiminemise ajal muutub ta siledaks.

Lindude söögitoru[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lindude söögitoru on imetajate omast elastsem.

Söögitorus on ohtralt limanäärmeid. Maopoolses otsas on söögitoru seinas lümfisõlmekesed.

Ta jaguneb söögitoru kaelaosaks (pars cervicalis oesophagi), söögitoru rinnaosaks (pars thoracica oseophagi) ja puguks (ingluvies).

Roomajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madude söögitoru kulgeb neelust maoni ja on lihtsa ehitusega ning väga lihaseline, mis kergendab saakloomaa surumist makku.

Madude söögitoru histoloogilist ehitust on vähe uuritud, kuid elundi ehitus läbilõikes (väljast sissepoole) on sarnane seedekulgla ehitusega: limaskest (mucosa), limaskesta lihaskest (muscularis mucosae), limaskestaalune (submucosae), lihaskest, serooskest.[1]


Imetajate söögitoru[muuda | redigeeri lähteteksti]

Imetajatel eristatakse söögitorul kolme osa: söögitoru kaelaosa (pars cervicalis oesophagi), mis kulgeb neelust esimese roideni; söögitoru rinnaosa (pars thoracica oseophagi), mis kulgeb esimesest roidest kuni vahelihaseni; ja söögitoru kõhuosa (pars abdominalis oesophagi), mis paikneb mao ja vahelihase vahel. Rinnaõõnes kulgeb söögitoru keskseinandis (mediastinum)

Mäletsejatel ja koeral on söögitoru kogu ulatuses vöötlihased, seal on vahetult maolävise ees silelihased, hobusel ja kassil on söögitoru viimases kolmandikus silelihased.

Hobusel jõuab söögitoru maoni suhteliselt terava nurga all, mistõttu hobune ei saa oksendada ka mitte ületäitunud mao korral.

Vaade tagant. Söögitoru on keskel asuv pikk toru.
Ristlõige inimese söögitoru seinast söögitoru keskosas. b. Lihaste pikikiud. c. Lihaste põikikiud. d. Submuuka. e. Muscularis mucosae. f. Limaskest veresoontega ja lümfisõlmekeseosaga. g. Mitmekihiline lameepiteel. h. Limanääre. i. Näärmejuha.

Inimese söögitoru[muuda | redigeeri lähteteksti]

Anatoomia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Täiskasvanud inimese söögitoru on umbes 25...30 cm pikkune.

Söögitoru jätkab VI kaelalüli kõrgusel neelu kõriosa.

Ülemises osas asetseb ta hingetoru taga ja lülisamba ees.

Söögitoru jaotatakse kolmeks osaks:

  1. söögitoru kaelaosa (pars cervicalis oesophagi) neelust kuni rindkereni
  2. söögitoru rinnaosa (pars thoracica oesophagi): kuni vahelihaseni
  3. söögitoru kõhuosa (pars abdominalis oesophagi) kuni maoläviseni

Söögitoru valendikus on anatoomilised ja füsoloogilised kitsused:

  1. ülemine ehk farüngaalne söögitorukitsus ehk söögitoru suue (anatoomiline)
  2. keskne ehk bronhiaalne söögitorukitsus (anatoomiline)
  3. aortaalne söögitorukitsus ristumiskohas aordikaarega (füsioloogiline)
  4. alumine ehk diafragmaalne söögitorukitsus kohas, kus söögitoru läbib vahelihase (anatoomiline)
  5. kardiaalne söögitorukitsus kohas, kus söögitoru suubub makku (füsioloogiline)

Söögitoru alumised 2...5 cm on lukustatavad järgmiste mehhanismidega:

  1. Söögitorul on pikitoonus.
  2. Söögitoru väändub.
  3. Rinnapiirkonnas on alarõhk, kõhupiirkonnas ülerõhk.
  4. Söögitoru alumise osa limakestas on veenipolster. See veenipolster on osa portokavaalsest veenisüsteemist. Maksatsirroosi korral võib ta paistetada ning mõnikord tekitada veritsusega söögitoruvaariksid.

Söögitorulihased on ülemises kolmandikus vöötlihased, keskmises kolmandikus nii silelihased kui ka vöötlihased ning alumises kolmandikus valdavalt silelihased.

Vastavalt seedekulgla üldisele ülesehitusele on söögitoru seestpoolt vooderdatud voldilise limaskestaga (mucosa), mis mikroskoopiliselt koosneb epiteelkihist (lamina epithelialis mucosae), epiteelsest lihaskihist (lamina muscularis mucosae) ning nende vahelisest sidekoekihist (lamina propria mucosae). Välissein koosneb lihaspaunast (tela muscularis), lihaskiud kulgevad väljaspool pikuti ja seespool põigiti. Limaskesta ja lihasseina vahel on sidekoeline polster (tela submucosa).

Söögitoru haigused ja patoloogilised seisundid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Sylvio Ferri and Luiz O. Medeiros, Morphological Study of the Esophagus of Xenodon merremii Wagler, 1924 (Ophidia), Journal of Herpetology, Vol. 9, No. 3 (Jul. 28, 1975), lk 299, Society for the Study of Amphibians and Reptiles, Veebiversioon (vaadatud 23.10.2013) (inglise keeles)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]