Traianus

Allikas: Vikipeedia
Traianuse kuju

Traianus (Imperator Caesar Divii Nervae Nerva Traianus Augustus; sünninimi Marcus Ulpius Traianus Crinitus; 18. september 539. august 117) oli Vana-Rooma keiser 28. jaanuar 98 kuni surmani. Lisanimed, mida Traianus kandis: Germanicus (97), Dacicus (102), Optimus (114), Parthicus (116).

Marcus Ulpius Traianus Crinitus sündis Rooma keisririigi Baetica provintsis mittepatriitslikus peres. Tema isa oli prominentne senaator ja kindral, pere oli asunud elama Hispaaniasse, Hispaania Baetica provintsi (nüüdne Andaluusia).

Traianus tõus algas teenides Rooma armees kindralina Germaania piirialal, ta purustas 89. aastal edukalt Antonius Saturninuse poolt juhitud ülestõusu.

96. aastal sai keisriks vana ja lastetu senaator Marcus Cocceius Nerva. Armee teda ei pooldanud ja ta muutus kiiresti ebapopulaarseks. Nerva sai võimul olla vaid aasta, kui Pretoriaanide kaardivägi tõstis mässu ja sundis keisrit adopteerima Traianust. Nerva suri 27. jaanuaril 98 ning Traianusest sai uus Rooma keiser.

Rooma keisririigi provintsid, keiser Traianuse valitsusaja lõpul

Keiser Traianuse ajal vallutas Rooma Armeenia, Mesopotaamia ja Daakia (praeguse Rumeenia) ning impeerium saavutas oma maksimaalsed piirid.

101. aastal alustas ta sõjakäiku Daakia kuningriigi ja selle kuninga Decebaluse vastu. Traianusel õnnestus Daakia armee Tapae lähedal 102. aastal purustada ja Daakia vallutati täielikult aastal 106.

Next.svg Pikemalt artiklis Daakia sõjad (101–106)

107. aastal tungis Traianus kaugemale idasuunas ja vallutas Nabatea, saades sellega lühikeseks ajaks Rooma kontrolli alla Araabia Petraea provintsi.

Traianus andis 112. aastal välja edikti, mille kohaselt tuli surmata kõik, kes avalikult tunnistasid või toetasid kristlust.

113. aastal tegi Traianus sõjakäigu Partia vastu ja tungis kuni Susa linnani (116). Sõjakäigu ajal tabas Traianust haigus ja Rooma tagasi purjetades suri ta 9. augustil 117. aastal Selinuse linnas.


Eelnev:
Nerva
Vana-Rooma keiser
98-117
Järgnev:
Hadrianus