Sööt
 |
See artikkel räägib loomatoidust; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Sööt (täpsustus) |
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
 |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Sööt ehk loomatoit ehk segasööt ehk söödamaterjal on põllumajandusloomadele ning lemmikloomadele antav toit. Söödad võivad olla nii taimsed, loomsed, mikroobsed või mineraalsed saadused ja/või nende kombinatsioonid.
Sööt peab olema ohutu inimese ja loomade tervisele ja keskkonnale ning vastama kasutusotstarbele. Sööt ei tohi sisaldada lubatust suuremas koguses soovimatuid aineid.
Sööt on ka söödalisand, eelsegu, söödamaterjal, erisööt, ravimsööt, segasööt, täissööt, täiendsööt, mineraalsööt jt.
Söötade rühmad[muuda | muuda lähteteksti]
Söödad jagatakse rühmadesse:[1][2]
- rohusöödad
- koresöödad:põhk,hein
- tera- ja kaunviljad ning nende jahvatussaadused
- õlitaimede seemned ja neist saadavad söödad
- mugul- ja juurviljad
- kalast valmisatud söödad
- loomsed söödad
- piimasöödad: vadak, lõss, täispiim jt piimasaadused
- mikroobsed söödad
- mineraalsöödad
- söödalisandid- (sh sünteetilised vitamiinipreparaadid)
- segasöödad
- taimsed söödad
- tööstuslikud kõrvalsaadused: suhkrupeedilõigud, melass, söödasuhkur, praak, raba, gluteensööt, gluteen, õllepärm jpt.
Eesti[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis peab (2013) sööt vastama, teatud tingimustel ja terminite kaudu, asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, (sh Söödaseaduses) ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ega tohi sisaldada keelatud ja soovimatuid koostisosi -(aineid või tooteid,va haigustekitajad ) mis on sööta lisandunud, tekkinud või sattunud tootmisel või keskkonna saastumise tõttu ning mille lubatust suurem sisaldus söödas on ohtlik inimese või looma tervisele või keskkonnale või halvendab loomakasvatussaaduse omadusi.
Söödamaterjalid[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Söödamaterjalide kataloog
Söödamaterjalid on :hein, silo, teravili, rapsikook, kakaokestad, nisu, kakaosrott, koprakook, puuvillaseemnekook, maapähklikook, linaseemnejahu, linaseemnekook, kõrvitsaseemnekook, seesamiseemnekook, sojaoakook, päevalilleseemnekook, kanepiseemnekook, peedisuhkur, suhkrusiirup, kartulid, porgandid, tammetõrud, mandlid, tatar, kohviubade kestad, rukkililleseemned, viigimarjad, piiniapähklid, pistaatsiad, köömned jpm.[3]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti Maaülikool, 2010, Põllumajandusloomade söötmisel kasutatavad söödad ja nende toiteväärtus, Söötmisõpetus, Õppejõud: Silvi Tölp, Tehniline teostus: Irje Leontjeva,[http://ph.emu.ee/~irjel/Sootmine/sootade%20moodul/index.html Veebiversioon (vaadatud 01.08.2013)
- ↑ KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 575/2011, 16. juuni 2011, söödamaterjalide kataloogi kohta, Veebiversioon (vaadatud 01.08.2013)
- ↑ KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 575/2011, 16. juuni 2011, söödamaterjalide kataloogi kohta, Veebiversioon (vaadatud 01.08.2013)
Välisallikad[muuda | muuda lähteteksti]
- Söödaseadus, Riigikogu seadus, RT I 2007, 6, 32, jõustumine 01.02.2007, Veebiversioon (vaadatud (01.08.2013)
- Eesti Maaülikool, 2010, Põllumajandusloomade söötmisel kasutatavad söödad ja nende toiteväärtus, Söötmisõpetus, Õppejõud: Silvi Tölp, Tehniline teostus: Irje Leontjeva,Veebiversioon (vaadatud 01.08.2013)
- KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 575/2011, 16. juuni 2011, söödamaterjalide kataloogi kohta, Veebiversioon (vaadatud 01.08.2013) KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 575/2011, 16. juuni 2011, söödamaterjalide kataloogi kohta
