AIDS
| Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom | |
|---|---|
| syndroma immunodefectus acquisiti | |
 | |
|
Punane lint sümboliseerib solidaarsust HIV-positiivsete inimestega. | |
| Klassifikatsioon ja välisallikad | |
| RHK-10 | BB.24 |
| RHK-9 | 042 |
| DiseasesDB | 5938 |
| MedlinePlus | 000594 |
| eMedicine | emerg/253 |
| MeSH | D000163 |
AIDS ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (OIPS) on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptomite ja infektsioonide kogum, mida põhjustab HI-viiruse nakkus.
Nimetus[muuda | muuda lähteteksti]
AIDS on lühend ingliskeelsest nimetusest acquired immune deficiency syndrome või acquired immunodeficiency syndrome.
Lühend AIDS võeti terminina kasutusele 1982. aastal.
Kaasuvad haiguslikud seisundid[muuda | muuda lähteteksti]
Inimese omandatud immuunpuudulikkuse sündroomile on iseloomulikud oportunistlikud infektsioonid ja kasvajad.
Vähiseisundite tekke põhjused pole seni selged, tähtsat rolli nimetatud seisundite tekkes HIV-infektsiooniga inimestel võib mängida immunosupressiooni esilekutsuvate ravimite pikemajaline tarvitamine.
Oportunistlikud mükoosid[muuda | muuda lähteteksti]
AIDS-i haigetel esinevad sageli oportunistlikud mükoosid: suu ja neelu soor, söögitoru kandidiaas (põhjustateks Candida sp.), dermatofütoosid (Trichophyton'i liigid, Epidermopythin floccosum), pneumotsüstis-pneumoonia (Pneumocystis jiroveci), kopsukrüptokokoos, peaajukrüptokokoos, nahakrüptokokoos (Cryptococcus neoformans), süsteemne histoplasmoos (Histoplasma capsulatum), mikrosporidioos (Enterocytozoon bieneusi), kopsuaspergilloos (Aspergillus fumigatus) jt.[1]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
HI-viiruse erinevad tüved on primaatidelt inimestele kandunud vähemalt 13 korda. Üle maailma on neist suutnud levida vaid üks – HIV-1 M. Selle laialdasem levik sai alguse 1920. aastatel Belgia Kongos. Pärast maa iseseisvumist 1960. aastal (Kongo Demokraatlik Vabariik) ja kaasnenud kultuurilisi muutusi levis viirus kiiresti ülejäänud Lõuna-Aafrika riikidesse. Esimene nakatumisjuhtum registreeriti alles 1981. aastal ja HI-viirus isoleeriti 1983. aastal.[2]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Raivo Masso, Anu Saag, Marika Masso, "Inimese parasitoloogia. Ainuraksed ja hulkraksed parasiidid", Õppevahend arstiteaduskonna üliõpilastele, Tartu Ülikool Üld- ja molekulaarpatoloogia instituut, Tartu, lk 100, 2008
- ↑ "AIDS-i pandeemia taga on täiuslik torm" ERR Teadus, 3. oktoober 2014
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kategooria:HIV |