Kopsud

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib elunditest; toiduaine kohta vaata artiklit Kopsud (kulinaaria)

Kopsud (ladina keeles pulmones) on sünnijärgselt hädavajalikud hingamiselundkonna elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.

Imetajatel paikneb kummalgi pool südant rindkereõõnes üks kops; nad on omavahel asümmeetrilised. Mõlemad kopsud on kaetud kopsukelmega.

Kopsude suurus ja mass on varieeruv nii näiteks kaaluvad kopsud: veisel 2-3 kg, lambal 0,25 - 1 kg, seal 0,5 kg, hobusel 2-3 kg.[1]

Varieeruv on ka ehitus, vere- ning lümfisoonte hargnemine nii liigiti aga ka indiviiditi.

Lindudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lindude kopsud on suhteliselt väikesed, kuid suure pinnaga.

Roomajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maolised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis madude hingamiselundkond

Ka maolistel on kopsude arv, mass, ehitus, vere- ning lümfisoonte hargnemine on liigiti aga ka indiviiditi varieeruv. Enamikel Leo Daniël Brongersma poolt Leidenis paikneva Rijksmuseum van Natuurlijke Historie piirituses säilitatud muuseumieksponaatidest uuritud ja kirjeldatud madudel oli parem kops pikem ja ka suurema läbimõõduga.[2]

Paljudel madudel on kas vasak või parem kops atrofeerunud. Mõnedel madudel paiknes kops südamest eespool kuid valdavalt siiski tagapool. Vasak kops oli arenenud boadel ja püütonitel, kuid Crotalusel ja paljudel Colubridae sugukonna madudel rudimentaarne ning rästiklastel ja mürknastiklastel atrofeerunud.[3]Kuid see eest on rästikutel jt olemas hingetoru laienenud tagaosast kujunenud trahheaalkops.[4]Tropidophiidae sugukonna madudel on arenenud parem kops. Bolierialastel on arenenud mõlemad kopsud. Kops lõpeb enamasti õhukotiga (õhumahutiga[5]), mille täpne funktsioon pole päris selge.

L. D. Brongersma poolt uuritud eksponaatidest olid Boidae, Anilidae, Xenopeltidae, Colubridae ja Elapidae sugukonna madudel kaks kopsu, milledest üks või enam parema kopsuarteri haru suundusid, lisaks vasakule kopsuarterile, samuti vasakusse kopsu. Osadel Boidae, Anilidae ja Xenopeltidae esines parema ja vasaku kopsuarteri anastomoose. Eksponaatidel ei tuvastatud vasaku kopsuarteri harusid suubumas paremasse kopsu.[6]

Koduloomadel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koduloomadel pleuraõõnes paiknevad paarilised kopsud koosnevad bronhikestest, hingamisbronhikestest, veresoontest ning neid ümbritsevast sidekoest.[7]

Välisehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koduloomadel eristatakse :

Siseehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kummalgi kopsul eristatakse[8]:

Kops liigendub paljudel koduloomadel lõhede abil sagarateks: kraniaalseks-, kaudaalseks-, kesk- ning lisasagaraks (lobus cranialis, lobus caudalis, lobus medius lobus accessorius). Sagarate arv liigiti ja ka indiviiditi on varireeruv, nii näiteks liigendub kassi (Catus domesticus L.) parem kops 4 ning vasak kops 2 segmendiks.[9]

Inimese kopsud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välisehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimesel eristatakse :

Kummalgi kopsul eristatakse[10]:

Siseehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kopsukoes on rohkelt artereid ja veene ning lümfiteesid ja lümfisõlmi, kopsualveoole ning sidekudet.

Parem kops liigendub üla-, kesk- ja alasagaraks (lobus superior, lobus medius, lobus inferior). Vasak kops aga üla- ja alasagaraks.

Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte abiga kopsusegmentideks: paremas kopsus 10 ja vasemas kopsus 9 segmendiks. Iga kopsusegment koosneb bronhist, kopsuarterist ja kopsuveeni harust.[11]

Funktsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nende põhifunktsioon on transportida hapnikku atmosfäärist vereringesse ning vabastada süsihappegaasi vereringest atmosfääri. See gaasivahetus toimub kopsude imeväikestes osakestes – kopsualveoolides.

Kopsud täidavad ka mitmeid metaboolseid funktsioone, nagu serotoniini, noradrenaliini, ATP, prostaglandiinide, angiotensiin I-e, bradükiniini jpt ainete metabolism.

Patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kopsuhaigused

Inimestel esinevate kopsuhaiguste uurimisel kasutatakse mudelorganismina jäneseid.[12]

Levinuimad kopsuhaigused on: kopsuembol, kopsuemfüseem, kopssüda, kopsuastma, kopsuinfarkt, kopsupais, kopsupõletik, tsüstiline kops, pneumotseele, kopsutromboos, kopsutuberkuloos, tsüstiline fibroos, sarkoidoos, kopsuvähk, pulmonaalhüpertensioon, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (chronic obstructive pulmonary disease), põrnatõve kopsuvorm. Kopsud võivad, koos teiste elutähtsate elunditega, haigestuda ka mitmete nakkushaiguste tüsistustena nagu SARS, Lähis-Ida äge respiratoorne sündroom, gripp jt.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. [1], Veebiversioon (vaadatud 25.11.2013) (inglise keeles)
  2. L. D. BRONGERSMA,SOME REMARKS ON THE PULMONARY ARTERY IN SNAKES WITH TWO LUNGS, Veebiversioon (vaadatud 20.11.2013) (inglise keeles)
  3. L.M.Pastor,Histology, Ultrastructure and Immunohistochemistry of the Respiratory Organs in non-mammalian vertebrates, Universidad de Murcia, lk 134, 1995, ISBN 84 7684 638 X, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 24.10.2013) (inglise keeles)
  4. Loomade elu 5:242.
  5. Loomade elu 5:242.
  6. L . D. BRONGERSMA , D. Sc.,SOME REMARKS ON TH E PULMONARY ARTERY IN SNAKES WITH TWO LUNGS, Veebiversioon (vaadatud 11.01.2014) (inglise keeles)
  7. Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 216, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  8. Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 216, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  9. Shakir Mahmood Mirhish & *Rabab Abd Alameer Nassar,Anatomical and histological study of trachea and lung in local breed cats felis Catus domesticus L., I.J.A.B.R, VOL. 3(2) 2013: 266-272 ISSN 2250 – 3579, Veebiversioon (vaadatud 25.11.2013) (inglise keeles)
  10. Meeli Roosalu. Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri, lk 124, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  11. Meeli Roosalu. Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri, lk 124, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  12. Nurfatin Asyikhin Kamaruzaman, Egi Kardia, Nurulain ‘Atikah Kamaldin, Ahmad Zaeri Latahir, ja Badrul Hisham Yahaya, http://www.hindawi.com/journals/bmri/2013/691830/ The Rabbit as a Model for Studying Lung Disease and Stem Cell Therapy, BioMed Research International, Volume 2013 (2013), Article ID 691830, Veebiversioon (vaadatud 24.11.2013) (inglise keeles)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]