Lauk

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib taimeperekonnast; linnuliigi kohta vaata artiklit Lauk (lind), lindude perekonna kohta vaata artiklit Lauk (lindude perekond)

Lauk
Murulauk (Allium schoenoprasum)
Murulauk (Allium schoenoprasum)
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts: Asparilaadsed Asparagales
Sugukond: Liilialised Liliaceae
Perekond: Lauk Allium
Sünonüümid
  • Cepa Mill

Lauk (Allium) on mitmeaastaste rohttaimede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast[1]. Mõnes süsteemis arvatakse perekond lauguliste (Alliaceae) sugukonda[viide?] või amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonda.

On pakutud, et laugud on Uues Maailmas tertsiaarist alates kasvanud.[2]

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väline süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lauk kuulub üheiduleheliste klassi asparilaadsete seltsi.

Amarülliliste sugukonnas arvatakse lauk alamsugukonna Allioideae ainsasse triibusesse Allieae.

Seesmine süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õitsev karulauk (Allium ursinum).

Laugu perekond on taksonoomiliselt keeruline. Suur osa autoreid on seisukohal, et perekonda kuulub umbes 750 liiki.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamik liike kasvab põhjapoolkera parasvöötmes. Erandiks on Tšiilis kasvav Allium juncifolium, Brasiilias kasvav Allium sellovianum ja Aafrika troopikas kasvav Allium spathaceum.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sinilauk (Allium carinatum)[3]

Laugud on püsikud, mis olenevalt liigist kasvavad 5 kuni 200 cm kõrguseks.

Sageli moodustavad nad sibulaid, osa liike ka risoome. Sibula kest on olenevalt liigist sile, pikikiududese kuni -triipudesse jagunenud, võrkjas või silmustega kuni aukudega.

Rööproodsed lihtlehed on enamasti rootsuta. Lehelabad on olenevalt liigist 5 kuni 80 cm laiused ning las lamedad 0,3 kuni 15 cm laiused või ruljad alla 1 mm kuni üle 2 cm paksused, harvem niitjad, kolmekandilised, poolruljad või jagunenud paljudeks niitjateks narmasteks.

Moodustub üks pikem või lühem sile ja lehtedeta õisikuvarb. Sarikõisikud on mõnikord peaaegu kerakujulised. Mõnikord moodustuvad õisikutes sigisibulad. Sageli esineb suur kõrgleht, mis kaitseb õisi.

Enamikul laukudel on tugev väävlit sisaldavatest eeterlikest õlidest tingitud spetsiifiline "sibulalõhn" ja glükosiidide rohkusest tingitud kibe maitse. Enamiku liikide iseloomulikku lõhna tekitab sibula-, lehe- ja juurerakkude tsütoplasmas esinev lõhnaainete eellane allitsiin, mida taimeosade vigastamise korral katalüüsib vakuoolis paiknev ensüüm allinaas väävlit sisaldavast aminohappest alliinist.

Laukude tugev antibakteriaalne toime tuleneb alliini sisaldusest ning pisaraid esile kutsuvaks aineks on S-propensüülsulfeenhape.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõned liigid on tuntud toidu- ja vürtsitaimed, mõned on ilutaimed.

Eestis kasvatatakse mitut lauku köögivilja või ilutaimena.

Laugud on enamasti külmakindlad, kahjuri- ja haiguskindlad ning vähenõudlikud aiataimed.

Saksamaal valiti laugud aasta köögiviljaks 2013/2014.

Eestis pärismaisena kasvavad liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kultuuris kasvatatavad liigid ja hübriidid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Laukude loend

Laugu liikide seas on:

Veebipõhises taksonoomilises andmebaasis Catalogue of Life koosneb laugu perekond järgmistest taimeliikidest[4]:

Alamperekonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Allium subg. Nectaroscordummesilauk

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Leht, Malle. (2007). Eesti taimede määraja. Tartu, EMÜ, Eesti Loodusfoto. Lk. 326–328.
  2. Hylok Jae Choi, J. Hugo Cota-Sánchez, http://www.herbarium.usask.ca/research/articles/Choi_Cota-Sanchez_AlliumPrairieProv_Botany_2010.pdf A taxonomic revision of Allium (Alliaceae) Canadian prairie provinces, Botany 88: 787-809 (2010), veebiversioon (tarve 13.08.2015)(inglise keeles)
  3. Johann Georg Sturm. Deutschlands Flora in Abbildungen, 1796, joonis nr 38, Allium carinatum, joonise autor Jacob Sturm.
  4. Roskov Y., Kunze T., Orrell T., Abucay L., Paglinawan L., Culham A., Bailly N., Kirk P., Bourgoin T., Baillargeon G., Decock W., De Wever A., Didžiulis V. (väljaanne) (2014). ”Species 2000 & ITIS Catalogue of Life: 2014 Annual Checklist.”. Species 2000: Reading, UK.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saadused