Sammaspool

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Ekseem)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Sammaspool, ka ekseem (murretes saupoolik, nahakoi, söötrei jne) on inimeste ja koduloomade krooniline nahahaigus.[1]

Sammaspooleks kutsutakse erinevaid nahahaigusi, mille väljenduseks on naha peale tekkivad vistrikud, lööve jms. Samuti naha pindmise kihi põletik, kuivus, sügelus või punetus. Enamjaolt on tegemist mingisuguse ekseemi liigiga.

Selle haiguse täpsed põhjused on teadmata, kuid tekkimise põhjuseks on sageli ka kehasisesed mõjurid. Seda soodustavad:

  • geneetika – 50-70%-l ekseemiga patsientidel on lähisugulane, kes on seda haigust põdenud:
  • parfüümid
  • naha hõõrdumine sünteetiliste materjalide või villaga
  • allergeenid, näiteks õietolm, loomade kõõm, tolmulestad, hallitus
  • stress
  • liighigistamine jne.[2]

Paikseks raviks kasutatakse tugevatoimelisi hormoonsalve ja -kreeme ning kombineeritud preparaate, mis sisaldavad hormooni ja antibakteriaalseid vahendeid. Ekseemihaiged vajavad sageli ka rahusteid ja uinuteid.

Eesti rahvausund[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvapärimuse järgi peeti sammaspoole tekitajaks maa-aluseid, seepärast raviti seda üldiselt nagu maa-aluseidki, erinevate maagiliste võtetega:

  • Kui sammaspoolikut tahad ära kaotada, siis võta üheksa odratera, vajuta nendega kolm kord sammaspoolikut ja viska siis need terad üle õla ahju. Kohe selle peale on sul sammaspoolik kadunud.
  • Sammaspool kaub, kui kolm kasetohu tükki võetakse, iga tüki peale viisnurka rist ilma käe küljest ära võtmata tehakse, peale selle kolm piiret ümber tõmbatakse ja siis tohud ahju visatakse.
  • Võta silgupea, nühi sellega haige koht üleni läbi ja sööda seda ühe punase lehma kätte jne.[3]

Ka piirati haige koht joonega, sellele määriti soola, paberitahma, piibuõli, kõrvavaiku jm, aga ka eri taimede mahla (raudnõges, piimalill, lodjapuu jt).[4]

Mõneti oli sammaspoolest erinev veiseröögatus (ka röögatis) ehk impetiigo, mis viitab koduloomale (veisele) ja tema äkilisele häälitsusele (röögatusele) inimese poole. Haigus arvati tekkivat kui röhitseva veise hingus sattus mõnele inimese kehaosale.[4] Seda haigust raviti veidi teistsuguste maagiliste võtetega:

  • Kui kellegil veiseröögates on, siis peab must kaeratera võetama, sellega viienurgeline rist haige koha peale tehtama, siis saab ta terveks.
  • Kui veiseröögats ihu peal on, siis võetakse kasetohi ja tehase viitinurgi kujutust peale ja vajotakse haige koha peale ja visatakse üle õla tulle, siis kaob kohe ära.
  • Kui elajas inimese peale röögatab, siis peab kolm korda vastu sülitama, muidu ajab "veiseröögatus" külge jne.[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti entsüklopeedia vaadatud 17.05.2020
  2. "Lisaks ekseemist". Vaadatud 20.05.2020.
  3. 3,0 3,1 "Folkloor: Haiguste märksõnad". Vaadatud 17.05.2020.
  4. 4,0 4,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 191

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]