Põrn

Allikas: Vikipeedia

Põrn (ladina splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund. Põrn osaleb vereloomes.

Põrna areng, anatoomia, morfoloogia, värvus, elundit innerveerivad veresooned, lümfisooned ja närvivarustus ning patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Roomajatel[muuda | muuda lähteteksti]

Madudel[muuda | muuda lähteteksti]

Madude põrn on väike punaka värvusega elund. Põrn paikneb neil sapipõie ja pankrease vahel. Maopoegadel toimub elundis vereloome (punalibled, T-rakud) ja täiskasvanud madudel punaliblede lagundamine ning vere hoiustamine (depoopõrn).[1]

Osade autorite arvates on 50 – 70% põrna lümfotsüütidest siiski pärit harkelundist.[2]

Osadel madudel on põrn pankreasega niivõrd seotud, et kaht elundit nimetatakse põrn-pankreaseks (inglise splenopancreas).

Põrna varustab verega põrnaarter (arteria splenica). Põrnaarter sisaldab valget põrnapulpi (pulpa lineis alba) (lümfoidkude). Madudel puudub punane põrnapulp.

Imetajatel[muuda | muuda lähteteksti]

Koduloomadel[muuda | muuda lähteteksti]

Siseehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Koduloomade põrna ümbritseb elastsetest ja kollageensetest kiududest paks kihn (capsula, A13.2.01.002). Kihnust, mis on kas osaliselt või täielikult kaetud kõhukelmega, suunduvad põrna sisemusse põrnapõrgad (trabeculae lienis, A13.2.01.003), mille sees paikneb arvukate veresoontega põrnapulp (pulpa splenica, A13.2.01.004).[3]

Põrnapulp koosneb:

Inimestel[muuda | muuda lähteteksti]

Põrn mängib olulist rolli inimese immuunsüsteemis. Põrnas moodustuvate lümfotsüütide funktsiooniks on organismi kaitsmine nakkuste vastu. Põrnas lagundatakse punaliblesid.

Asend[muuda | muuda lähteteksti]

Inimestel paikneb põrn kõhuõõne vasakus ülaosas.

Põrn on pehme pudeda konsistentsiga piklik tumepunane elund, mis kaalub 150–200g. Ta asetseb ühe küljega vastu diafragmat, teisega vastu mao põhja ja vastu vasakut neeru. Väljast ümbritseb teda kõhukelme.

Inimestel võib esineda lisaks põrnale ka lisapõrn.

Patoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Inimestel seostatakse põrnaga näiteks selliseid haiguslikke seisundeid nagu põrnasuurenemus, splenohepatomegaalia, splenopaatia, põrnapõletik (spleniit), põrnavähk jms.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. DOUGLAS MADER, M.S., DVM, DABVP,Snake Immune System Anatomy, veebiversioon (vaadatud 10.02.2014) (inglise keeles)
  2. Julius M. Cruse, MD, PhD,Robert E. Lewis, "Atlas of Immunology", 3.trükk, CRC PRess, lk 807, 2010, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 28.09.2014)(inglise keeles)
  3. Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 345, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.

Välisallikad[muuda | muuda lähteteksti]