Munasari

Allikas: Vikipeedia

Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.[1]

Munasarjas arenevad naissugurakud (ka primaarfolliikulid) ja sünteesitakse peamiselt naissuguhormoone.

Munasarja(de) areng, anatoomia, füsioloogia, asend, morfoloogia, histoloogia ning patoloogia võivad nii liigiti kui ka indiviiditi erineda.

Süstemaatiline anatoomia[muuda | muuda lähteteksti]

Munasari on kantud kehtivasse loomaanatoomia standardisse Nomina Anatomica Veterinariasse[2].

Tänapäeval kehtivas inimese anatoomia standardis Terminologia Anatomicas kuuluvad munasarjad suguelundite süsteemi.

Varem liigitati munasari kuse-suguelundkonna suguelundite hulka (Roosalu, 2010:132).

Roomajad[muuda | muuda lähteteksti]

Madude munasarjad[muuda | muuda lähteteksti]

Enamikul emastel madudel on kaks pikenenud kujuga munasarja, mis paiknevad kõhunäärme, põrna ja sapipõie lähedal, üksteise järel parem vasakust tagapool.

Imetajad[muuda | muuda lähteteksti]

Naise munasarjad[muuda | muuda lähteteksti]

Naisel on paarilised munasarjad sisesuguelundid[3] ja ka endokriinsüsteemi paarissugunääre[4].

Munasarjad paiknevad väikevaagnas emakaga ühendatud emakalaisideme (lig. latum uteri) tagaküljel, emakapoolsel küljel asub munasarjavärat (hilus ovari).

Munasarjal eristatakse munasarjakoort (cortex ovarii) ja munasarjasäsi (medulla ovarii).

Munasarjakoores paiknevad munasarjafolliikulid (folliculi ovarici). Munasarjasäsis paikneb aga rohkelt veresooni ja närve sisaldav sidekude.[5]

Fertiilses eas naisel toimub iga 3–4 nädala järel ovulatsioon – küpsenud munasarjanääpsu ümbritsev folliikulikest (theca folliculi) puhkeb (rebeneb) ja folliikulivedelik pääseb valla. Koos follikulivedelikuga (liquor folliculi) liigub munasarjast irdunud munarakk munajuhade kaudu emakasse.[6]

Immunoloogiline kaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Munasarja immunoloogilise kaitsega seotud valdkondi pole seni veel lõpuni uuritud. Osade autorite meelest pole munasarjad immunoloogiliselt kaitstud ja lümfikudede asemel leidub neis rohkelt makrofaage, lümfotsüüte ja polümorfonukleaarseid granulotsüüte.[7]

Endokriinse sugunäärmena[muuda | muuda lähteteksti]

Munasarjafolliikulite sõmerkihi rakkudes ja kollaskehas (corpus luteum) komplekteeritakse naissuguhormoone (östrogeene) ja kollaskehahormoone (gestageene).

Naise vereringes olevad androgeenid pärinevad peamiselt munasarjadest ja neerupealistest.

Munasarjades on tuvastatud oksütosiiniretseptorid ja ka oksütotsiini, kuid nende täpne toime pole seni veel selge.

Postmenopausaalsed munasarjad[muuda | muuda lähteteksti]

Üleminekuaastate järel munasarjad harilikult kärbuvad – neil puuduvad arengukõlbulikud folliikulid. Nüüd toodavad nad vähenenud mahtudes androgeene, testosterooni ja progesterooni.[8]

Patoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Günekoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Inimestel seostatakse munasarjadega mitmeid haiguslikke seisundeid, näiteks munasarjapõletik, munasarjade talitlushäired (polütsüstiliste munasarjade sündroom, sekundaarne amenorröa), munasarjatsüstid, munasarja healoomulised kasvajad, munasarja pahaloomulised kasvajad, autoimmuunhaigused jt.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Sissekanne Encyclopædia Britannica-s, ©2013, veebiversioon (vaadatud 09.12.2013) (inglise keeles)
  2. Sissekanne Nomina Anatomica Veterinaria-s APPARATUS UROGENITALIS. ORGANA GENITALIA FEMININA. Ovarium, lk 61, 5. väljaanne, 2012
  3. "Meditsiinisõnastik" 487:2004.
  4. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 133, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  5. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 132, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  6. "Meditsiinisõnastik" 554:2004.
  7. "Sünnitusabi ja günekoloogia", AS Medicina, lk 45, 2008, ISBN 978 9985 829 46 2
  8. "Sünnitusabi ja günekoloogia", AS Medicina, lk 43, 2008, ISBN 978 9985 829 46 2

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]