Tsütokiinid
|
See artikkel räägib valkudest; immunoteraapias kasutatavate ravimite kohta vaata artiklit Tsütokiinid (ravim); taimedes ringlevate fütohormoonide kohta vaata artiklit Tsütokiniinid |
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2014) |
Tsütokiinid (inglise keeles cytokines) on selgrootutel ja selgroogsetel loomadel tuumaga rakkude poolt komplekteeritavate ja vabastatavate mitmesuguste väikesemolekuliliste lahustuvate valkude või glükoproteiinide koondnimetus, mis vahendavad lühiajaliselt ja lokaalselt erinevaid bioloogilisi toimeid ja rakkudevahelist informatsiooni.[1]
Tsütokiinidesarnaseid valke on tuvastatud ka bakteritel ja viirustel.
Tsütokiinid on erineva keemilise koostisega. Igale tsütokiinile vastab kindel tsütokiini retseptor. Need võivad võrgustikke moodustada.
Tsütokiine komplekteerivad eri liiki rakud, kuid enim on uuritud lümfoid(-immuun)süsteemile toimet avaldavaid tsütokiine, mis reguleerivad immuunrakkude kasvu, diferentseerumist, aktivatsiooni ja immuunvastust.
Tsütokiine komplekteeritakse ja vabastatakse ka kasvajarakkude poolt kasvaja mikrokeskkonnas.
Tsütokiine toodetakse ka biotehnoloogilisel teel ja neid kasutatakse mitmete bioloogiliste ravimite koosseisus.
Rakkudevahelise informatsiooni vahendamise käigus toimuvat tsütokiinide vabanemist mõjutavad ka parasiidid, bakterid, närvirakkude kasvufaktor[2], viirused jm. Tsütokiinide leidumine veres on esimeseks laboratoorseks tunnuseks, et organism on viirusega nakatunud.
Immuunsüsteemi aktivatsioonil osaleb hulgaliselt tsütokiine, kusjuures üks tsütokiin võib eri rakkudele erinevat toimet ja mitu tsütokiini võivad ühesugust toimet avaldada.[3]
Tsütokiinide tüübid[muuda | muuda lähteteksti]
Tsütokiinide põhilised rühmad on interferoonid, interleukiinid, kasvaja nekroosifaktorid, kolooniaid stimuleerivad faktorid ja kemokiinid, lümfokiinid ning kasvutegurid.
Tsütokiinid ja nendega seotud faktorid liigitatakse ka järgmiselt:
- anti-inflammatoorsed tsütokiinid (IL-10, TGFβ, IL-1Ra, IL-13, PGE2, PGJ2)
- proinflammatoorsed tsütokiinid (TNF, IL-1β, IL-6, IL12/IL-18, IL-4, IFN-γ)
- regulatoorsed tsütokiinid.
Kesknärvisüsteemis[muuda | muuda lähteteksti]
Kesknärvisüsteemi rakud jagavad immuunsüsteemiga retseptoreid neuropeptiidide, neurotransmitterite ja tsütokiinide ringluses. Tsütokiinide retseptoreid, mis on võimelised ka ise tsütokiine komplekteerima, on leitud ka teistel rakkudel nagu neuronid, adipotsüüdid, sünoviotsüüdid, fibroblastid, osteoblastid, granulotsüüdid, endoteliaalrakud, astrotsüüdid.[4]
Peaaju[muuda | muuda lähteteksti]
Peaajju võivad tsütokiinid, sisenedes hematoentsefaalse barjääri kaudu, sattuda kas vigastuse, trauma või põletiku tõttu.
Erinevad tsütokiinid vallandavad ajus nii neurokeemilisi, neuroimmuunseid kui ka neuroendokriinseid muutusi.
Arvatakse, et tsütokiinid mõjutavad aju monoaminergilist neurotransmissiooni, seoseid on leitud serotoniin-, noradren- kui dopaminergiliste süsteemidega. Olenevalt tsütokiinide liigist võivad need stimuleerida ajus serotoniini tagasihaaret ja vähendavad serotoniini sünteesi.[5]
Depressioon[muuda | muuda lähteteksti]
Ka depressiooni psühhopatoloogiat on püütud kirjeldada tsütokiinitekkelise teooria abil.[6]
Funktsioonid[muuda | muuda lähteteksti]
Tsütokiinide funktsioonideks on mitmete tähtsate bioloogiliste protsesside juhtimine, nagu[7]:
- rakkude kasvamine
- rakkude diferentseerumine
- rakkude aktiveerimine
- immuunsus
- põletik
- kudede uuenemine
- sidekoestumine
- elundite teke.
Tsütokiinid ja hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise (telg)[muuda | muuda lähteteksti]
Lümfoid(-immuun)süsteem ja hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telg suhtlevad ka tsütokiinide vahendusel. Tsütokiin IL-1 on hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telje stimulaator. Ka IL-6 ja IL-10 ning TNFα võivad nimetatud telje aktiveerida.
Roomajad[muuda | muuda lähteteksti]
Roomajatel (sh madudel) komplekteeritakse ja vabastatakse vastavate rakkude poolt (näiteks monotsüüdid ja makrofaagid) vajadusel peamiselt proinflammatoorseid tsütokiine.
Imetajatel[muuda | muuda lähteteksti]
Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]
Tsütokiinidel on tähtis roll ka imetajate sugulisel paljunemisel ja raseda (ema) (tiine emase) immunotolerantsuse tekkes loote suhtes aga ka embrüo (loote) kudede arengus. Emakas ja teistes paljunemisprotsessidega seotud kudedes peetakse peamiseks tsütokiini IL-1β komplekteerimist ja vabanemist aga ka IFNα, IFNβ, IFN γ, IFNτ, IL-4, IL-5, IL-6, IL-10, IL-11, IL-12, IL-13, IL-15, TGFα, TGFβ, TNFα jt.[8]
Inimestel[muuda | muuda lähteteksti]
Tüümus[muuda | muuda lähteteksti]
Tüümuse tsütokiinide toime on paikne ja nende sünteesimise võime omistatakse kõikidele teatud profiili ja arenguastmega tüümuse rakupopulatsioonidele, kuid enim seostatakse tsütokiinidega siiski tüümuse epiteelirakke ja tümotsüüte.
Tüümuse tsütokiinide bioloogilise toime edastamisel loetakse määravaks tüümuse rakkude pinnal ekspresseeritavate tsütokiinide retseptoreid – ühtede rakkude eritatavaid tsütokiine võidakse edastada teist tüüpi rakkudele, nii näiteks indutseerib IL-7, mida sünteesivad tüümuse epiteelirakud või strooma fibroblastid CD4(-)CD8(-) tümotsüütide kasvu ja diferentseerumist.
Tüümuse tsütokiinide süntees on valdavalt spontaanne ja funktsiooniks on tümotsüütide migratsiooni regulatsioon. Tüümuse tsütokiinid ei osale oluliselt immuunvastuses.[9]
Naiste rinnapiimas[muuda | muuda lähteteksti]
Naiste rinnapiimas leidub imetamisperioodil mitmeid tsütokiine: interleukiinid 1β, IL-6, IL-8, IL-10 ja tuumornekroosifaktor alfa (TNFα).
Tsütokiinid ja maohammustus[muuda | muuda lähteteksti]
Maohammustuse (sh mürkmao) korral vabaneb hammustada saanu erinevatest organismi rakkudest, nagu makrofaagid, neutrofiilid, eosinofiilid, basofiilid, lümfotsüüdid jt hulgaliselt tsütokiine ja ka teisi bioloogiliselt aktiivseid signaal- ja vahendajaaineid nagu prostaglandiinid, hapnikuradikaalid, lämmastikoksiid (NO), tromboksaanid, leukotrieenid ja ka vere ensüümi mediaatoreid jpt.[7]
Immunopatoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Hüpertsütokineemia
Pikemalt artiklis Tsütokiinide massiivne, kontrollimatu sünteesimine ja vabastamine organismi erinevate rakutüüpide poolt teatud haiguslike seisunditega kaasuvalt võib põhjustada hüpertsütokineemiat.
Bioloogiline ravi[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Immuunteraapia
Erinevate haiguste (reumatoidartriit, pahaloomulised kasvajad jpt) bioloogilises ravis kasutavate inimeste bioloogiliste ravimite (näiteks monoklonaalsed antikehad, lahustuv tuumorinekroosifaktor alfa retseptor jpt) immuunteraapia tulemusel tekkivat potentsiaalset eluohtlikku tsütokiinide tormi laadset seisundit ehk tsütokiinimürgistust (või ka tsütokiiniülitundlikkust) nimetatakse cytokine release syndrome (CRS).[10]
Ajaloolist[muuda | muuda lähteteksti]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 794:2004.
- ↑ Aalto K, Korhonen L, Lahdenne P, Pelkonen P, Lindholm D., Nerve growth factor in serum of children with systemic lupus erythematosus is correlated with disease activity.Lühikokkuvõte, Cytokine. 2002 Nov 7;20(3):136-9., veebiversioon (vaadatud 18.06.2014) (inglise keeles)
- ↑ Sirje Velbri, "Immuunpuudulikkus diagnostika ja ravi, AS Medicina, lk 16, 2002, ISBN 9985 829 41 7
- ↑ Interleukiin 6 (S,P-IL-6, SemP-IL-6), Kliinilise keemia osakond, veebiversioon (vaadatud 21.05.2014)
- ↑ Triin Eller, Eduard Maron, Veiko Vasar, Depressioon, antidepressantravi ja tsütokiinid, Eesti Arst 2010; 89(12):825–832, veebiversioon (vaadatud 21.05.2014)
- ↑ Triin Eller, Eduard Maron, Veiko Vasar, Depressioon, antidepressantravi ja tsütokiinid, Eesti Arst 2010; 89(12):825–832, lk 827, veebiversioon (vaadatud 21.05.2014)
- ↑ 7,0 7,1 E. VORONOV, R. N. APTE, S. SOFER, THE SYSTEMIC INFLAMMATORY RESPONSE SYNDROME RELATED TO THE RELEASE OF CYTOKINES FOLLOWING SEVERE ENVENOMATION, Journal of Venomous Animals and Toxins, version ISSN 0104-7930, J. Venom. Anim. Toxins vol. 5 n. 1 Botucatu 1999, Veebiversioon (vaadatud 23.01.2014) (inglise keeles)
- ↑ LUANA PAULESU, SILKE JANTRA, FRANCESCA IETTA, ROSSANA BRIZZI,ANNA MARIA AVANZATI, ja ELISA BIGLIARDI, http://www.herpconbio.org/Volume_5/Issue_2/Paulesu_etal_2010.pdf CYTOKINES IN VERTEBRATE REPRODUCTION, Herpetological Conservation and Biology 5(2):335–340, Symposia: Reptile Reproduction, lk 336, Veebiversioon (vaadatud 23.01.2014) (inglise keeles)
- ↑ Yarilin AA, Belyakov IM. Cytokines in the thymus: production and biological effects. Lühikokkuvõte., Curr Med Chem. veebruar 2004 ;11(4):447-64., veebiversioon (vaadatud 28.10.2014)(inglise keeles)
- ↑ Daniel W. Lee, Rebecca Gardner, David L. Porter, Chrystal U. Louis, Nabil Ahmed, Michael Jensen, Stephan A. Grupp, ja Crystal L. Mackall, Current concepts in the diagnosis and management of cytokine release syndrome, 10. juuli 2014, veebiversioon (vaadatud 18.09.2014)(inglise keeles)
- ↑ Alain Tedgui, Ziad Mallat, Cytokines in Atherosclerosis: Pathogenic and Regulatory Pathways, Physiological Reviews, 1 Aprill 2006, Vol. 86no. 515–581, DOI:10.1152/physrev.00024.2005, veebiversioon (vaadatud 01.05.2014) (inglise keeles)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Juan F. Navarro-González ja Carmen Mora-Fernández, The Role of Inflammatory Cytokines in Diabetic Nephropathy, JASN märts 2008, 19. köide, nr 3, lk 433–442, veebiversioon (vaadatud 23.01.2014) (inglise keeles)
- Horst Ibelgaufts, Cytokines in Cytokines & Cells Online Pathfinder Encyclopedia,Version 31.4 (Spring/Summer 2013 Edition), veebiversioon (vaadatud 23.01.2014) (inglise keeles)
- Immuunsüsteemi arengust, veebiversioon (vaadatud 23.01.2014)
- Tsütokiinid ja ajuabstsess
- Staphylococcus aureus: Bénédicte Fournier, The function of TLR2 during staphylococcal diseases, Front Cell Infect Microbiol. 2012; 2: 167., 4. jaanuar 2013. doi: 10.3389/fcimb.2012.00167. PMCID: PMC3539681, veebiversioon (vaadatud 11.10.2014)(inglise keeles)
- Bajpai A, Prasad KN, Mishra P, Singh AK, Gupta RK, Ojha BK., Distinct cytokine pattern in response to different bacterial pathogens in human brain abscess.Lühikokkuvõte., J Neuroimmunol. 15. august 2014 ;273(1–2):96–102. doi: 10.1016/j.jneuroim.2014.05.009., veebiversioon (vaadatud 11.10.2014)(inglise keeles)
- Tsütokiinid ja bakterid
- Mikrogliia ja tuberkuloosi mükobakter
- R. Bryan Rock, Shuxian Hu, Genya Gekker, Wen S. Sheng, Barbara May, Vivek Kapur ja Phillip K. Peterson, Mycobacterium tuberculosis–Induced Cytokine and Chemokine Expression by Human Microglia and Astrocytes: Effects of Dexamethasone, J Infect Dis. (2005) 192 (12): 2054–2058., doi: 10.1086/498165, veebiversioon (vaadatud 15.10.2014) (inglise keeles)
- Tsütokiinid ja gripp
- Chengcai Lai, Xiliang Wang ja Penghui Yang, Cytokines Network and Influenza Virus Infection, Clin Microbial 2014, 3:3, veebiversioon (vaadatud 17.09.2014) (inglise keeles)
- Tsütokiinid ja melanoom
- Krasagakis K, Garbe C, Orfanos CE., Cytokines in human melanoma cells: synthesis, autocrine stimulation and regulatory functions—an overview. Lühikokkuvõte., Melanoma Res. 1993 detsember;3(6):425-33., veebiversioon (vaadatud 03.07.2014) (inglise keeles)
- Krasagakis K, Garbe C, Zouboulis CC, Orfanos CE., Growth control of melanoma cells and melanocytes by cytokines. Lühikokkuvõte, Recent Results Cancer Res. 1995;139:169-82., veebiversioon (vaadatud 03.07.2014) (inglise keeles)
- Krüger-Krasagakes S, Krasagakis K, Garbe C, Diamantstein T., Production of cytokines by human melanoma cells and melanocytes. Lühikokkuvõte., Recent Results Cancer Res. 1995;139:155-68., veebiversioon (vaadatud 03.07.2014) (inglise keeles)
- Lázár-Molnár E, Hegyesi H, Tóth S, Falus A., Autocrine and paracrine regulation by cytokines and growth factors in melanoma. Lühikokkuvõte., Cytokine. 2000 Juuni;12(6):547-54., veebiversioon (vaadatud 03.07.2014) (inglise keeles)
- Tsütokiinid ja peremehe siiriku vastane reaktsioon
- Imamura M, Tanaka J, Hashino S, Kobayashi H, Hirano S, Minagawa T, Imai K, Kobayashi S, Fujii Y, Kasai M, et al., Cytokines involved in graft-versus-host disease. Lühikokkuvõte, Hokkaido Igaku Zasshi., november 1994 ;69(6):1348–53., veebiversioon (vaadatud 17.09.2014) (inglise keeles)
- Tsütokiinid ja rakukultuurid in vitro'
- Spangelo BL, Farrimond DD, Thapa M, Bulathsinghala CM, Bowman KL, Sareh A, Hughes FM Jr, Goldstein AL, Badamchian M., Thymosin fraction 5 inhibits the proliferation of the rat neuroendocrine MMQ pituitary adenoma and C6 glioma cell lines in vitro. Lühikokkuvõte, Endocrinology. aprill 1998;139(4):2155-62., veebiversioon (vaadatud 17.10.2014) (inglise keeles)
- Tsütokiinid vananenud rakkudes
- Albert R. Davalos, Jean-Philippe Coppe, Judith Campisi, ja Pierre-Yves Desprez, Senescent cells as a source of inflammatory factors for tumor progression, Cancer Metastasis Rev. juuni 2010; 29(2): 273–283., doi: 10.1007/s10555-010-9220-9, PMCID: PMC2865636, veebiversioon (vaadatud 18.10.2014) (inglise keeles)
- Tsütokiinid ja tüümuse involutsioon
- Pertsov SS, Koplik EV, Kalinichenko LS., Comparative analysis of the effect of cytokines on the thymus, adrenal glands, and spleen in rats with various behavioral characteristics. Lühikokkuvõte., Bull Exp Biol Med. jaanuar 2011;150(3):277-80., veebiversioon (vaadatud 04.10.2014) (inglise keeles)
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Cytokine seisuga 23.01.2014.