Antioksüdant

Allikas: Vikipeedia

Antioksüdant (kreeka keeles 'anti' vastu ja 'oxys' hapu) on keemiline ühend, mille molekul on võimeline aeglustama või takistama teiste molekulide ja prooksüdantide oksüdatsiooni. Antioksüdant on redutseerija.

Oksüdatsioon on üks pool redoksreaktsioonist, milles redutseerija (ise oksüdeerudes) loovutab elektrone oksüdeerijale, mis redutseerub.

Normaalse füsioloogiaga biokeemilistel indiviididel valitseb tasakaal antioksüdantsete molekulide ja ROSi ehk rakuvälise oksüdatiivse stressi perekonna molekulide vahel.[1][2]

Oksüdatsioonireaktsioonid on rakuprotsessides olulised, kuid siiski võivad need elavas rakus anda (ülemääraseid) vabu radikaale, mis initsieerivad ahelreaktsioone ja kahjustavad rakku. Antioksüdantide oluline omadus on siduda biokeemiliste protsesside tulemusena tekkivaid vabu radikaale, ning seega inhibeerida nimetatud ahelreaktsioone ja teisi oksüdatsioonireaktsioone. Seejuures antioksüdant ise oksüdeerub.

Looduslikud antioksüdandid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taimedes ja loomades on välja kujunenud komplekssed antioksüdantide süsteemid, milleks on glutatioon, askorbiinhape (C-vitamiin), tokoferoolid (E-vitamiin), peroksüdaasid, (bio)polüfenoolid jt.

Looduslikud antioksüdandid jagatakse:

Veel jagatakse antioksüdandid lihtsustatult alljärgnevalt:


Antioksüdante saab jagada ka lahustuvuse järgi, nii jagatakse vitamiinid, milledel on antioksüdantne toime alljärgnevalt:

Raamatu Death in Small Doses?: Antioxidant Vitamins A, C and E in the Twenty-first Century: Book One autor Randolph M. Howes loetleb muuhulgas 32 rahvusvahelist teadusorganisatsiooni (FDA, AHA, NCI jpt.) kes ei soovita, tuginedes tõenduspõhise meditsiini uuringutele, antioksüdantse toimega vitamiinide omal käel tarbimist, peamise ohuna on ära toodud suurenenud risk haigestuda erinevatesse pahaloomulistesse kasvajatesse.[3]

Antioksüdante sisaldavaid preparaate kasutatakse mitmete haiguste ennetamiseks või raviks, aga ka toidulisanditena tervise tugevdamiseks või toidu säilivuse parandamiseks. Ülemäärane antioksüdantide manustamine võib olla organismile kahjulik.

Sünteetilised antioksüdandid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Antioksüdandid maalrivärvide lisanditena (enamasti fenoolid) aeglustavad värvi kuivamist ja nahkse kile teket. Lisatuna plastikutele või kummidele aeglustavad nende oksüdatiivset lagunemist.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Gough, D.R, Cotter T.G.,Hydrogen peroxide: a Jekyll and Hyde signalling molecule., Cell Death and Disease (2011) 2, e213;doi:10.1038/cddis.2011.96,Veebiversioon (vaadatud 30.04.2013)
  2. Narchonai Elango, Shila Samuel, Panneerselvam Chinnakkannu. Enzymatic and non-enzymatic antioxidant status in stage (III) human oral squamous cell carcinoma and treated with radical radio therapy: Influence of selenium supplementation., 2006, Clinica Chimica Acta, Vol 373, Issues 1-2, pages 92-98, dx.doi.org/10.1016/j.cca.2006.05.021,Osaline veebiversioon (vaadatud 30.04.2013)
  3. Howes, R.M.. Death in Small Doses?: Antioxidant Vitamins A, C and E in the Twenty-first Century: Book One., Trafford Publishing, USA, 3 ed, 2010; chapter = TWO: The Facts.... Just The Facts..., chapter THREE: An Epic Chronology Of Antioxidant Vitamin Studies, ISBN 978-1-4260-3798-9. Veebiversioon (vaadatud 22.aprill 2013)]