Droog

Allikas: Vikipeedia

Droog on mitmes sellises teaduses nagu farmaatsia, farmakognoosia, meditsiin jt kasutatav mõiste, millel on igale teadusharule vastav tähendus.


Droogid liigitatakse:

Meditsiin[muuda | muuda lähteteksti]

Meditsiinis mõeldakse droogina taimse või loomse päritoluga ravimit või ka ravimi valmistamiseks kasutatavaid looduslikke aineid.[1]

Farmakognoosia[muuda | muuda lähteteksti]

Farmakognoosia ehk droogiõpetus tegeleb nii taimsete droogide kui ka loomsete droogidega ning nende töötlemisel saadud farmakoloogilist toimet omavate saadustega, mida klassifitseeritakse keemilist ehitust silmas pidades ja kasutatakse valdavalt meditsiinilisel eesmärgil.[2] Droogide klassifikatsioone on mitu, nii klassifitseeritakse näiteks kõrvenõges K-vitamiini kaudu kinoondroogiks, astelpaju aga karotenoidide sisaldusest lähtuvalt tetraterpeenide ja kibuvitsa C-vitamiini sisaldusest lähtuvalt süsivesinike kaudu.[3]

Ravimiseadus[muuda | muuda lähteteksti]

EV Ravimiseadus § 8. lõige (3) : "Droog on kuivatatud või värsked terved, fragmenteeritud või peenestatud taimeosad, vetikad, seened, samblikud töötlemata kujul. Droogide hulka loetakse ka raviks mittemõeldud eksudaate. Drooge defineeritakse kasutatava taimeosa alusel ja botaanilisele süstemaatikale vastava botaanilise nimega (perekond, liik, varieteet ja autor)." [4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik", 150:2004
  2. Ain Raal,Farmakognoosia: Õpik kõrgkoolidele, lk 17, 2010, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-194-12-4, [1]
  3. Ain Raal,Farmakognoosia: Õpik kõrgkoolidele, lk 444, 2010, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-194-12-4
  4. EV Riigikogu seadus, Ravimiseadus,Veebiversioon (vaadatud 13.08.2013)