Metastaseerumine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Metastaseerumiseks (ka siirdkolletena levimiseks) nimetatakse peamiselt üksiku kasvajaraku ehk pahaloomulise kasvaja levikut algkoldest kaugemal asuvatesse kehapiirkondadesse, kus nad tekitavad algkoega vahetult mitte seotud koldeid ehk metastaase.[1]

Metastaseerumine on mitmetahuline protsess, mille täpset mehhanismi ja tegureid tänapäeval veel ei tunta. Arvatakse, et vähirakkudel on võime organismi lümfoid(-immuun)süsteemi vältida ja/või ellujäämise nimel sellega koostööd teha. Metastaseerumise protsessi käigus migreeruvad vähirakud teistesse kudedesse, seostuvad ümbritsevate rakkude või maatriksiga, lagundavad proteolüütiliselt ekstratsellulaarse maatriksi, eritades vajalikke ensüüme, 'tungivad' sihtmärkelunditesse ning lõpuks põhjustavad angiogeneesi.[2]

Eristatakse lümfogeenset, hematogeenset ja implantatsioonimetastaseerumist. Healoomulised kasvajad ei metastaseeru.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ingrid Mesila, Enn Jõeste, Mari-Ann Reintam, Hannes Tamm, Živile Riispere, Maret Murde, Retlav Roosipuu, "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 207, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4
  2. Sulev Ingerpuu, Rakkude omavaheline suhtlemine ja vähkkasvaja teke, lk 69, veebiversioon (vaadatud 23.05.2014)

Välisallikad[muuda | muuda lähteteksti]