Rudolf Virchow
| Rudolf Virchow | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
13. oktoober 1821 Świdwin (Preisi kuningriik) |
| Surmaaeg |
5. september 1902 (80-aastaselt) Berliin (Saksa keisririik) |
| Alma mater | |
| Amet | antropoloog, poliitik, arst, õppejõud, patoloog, kirjanik |
| Autasud | Copley medal |
| Autogramm | |
 | |
Rudolf Ludwig Carl Virchow (13. oktoober 1821 Schivelbein (praegu Świdwin, Poola) – 5. september 1902 Berliin) oli saksa arstiteadlane, patoloog, bioloog, poliitik ja antropoloog,[1] keda peetakse üheks rakupatoloogia rajajaks ja moodsa meditsiini alusepanijaks.
Virchow oli esimene, kes sõnastas seisukoha, et kõik rakud pärinevad olemasolevatest rakkudest (ladina keeles Omnis cellula e cellula), mis muutis oluliselt arusaamu haiguste tekkest ning aitas kaasa kaasaegse patoloogilise anatoomia ja histoloogia arengule. Tema teadustöö hõlmas ka nakkushaigusi, kasvajalisi protsesse, vereringet ja tromboosi.
Lisaks oli Virchow aktiivne sotsiaalreformija ja poliitik, kes nägi meditsiini kui vahendit ühiskondlike probleemide lahendamiseks. Ta tegeles ka arheoloogia, antropoloogia ja rahvatervise küsimustega ning oli mitmete teadusasutuste asutaja või liige.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1891 Tartu Ülikooli auliige
- 1898 Helmholtzi medal
Teosed (osaline)
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Rudolf Virchow | Biography, Discovery, & Facts | Britannica". www.britannica.com (inglise). 9. oktoober 2025. Vaadatud 13. oktoobril 2025.
