A-hepatiit
A-hepatiit ehk kollatõbi (vananenud nimega ka Botkini tõbi) on maksakahjustusega kulgev nakkushaigus. Sümptomid on iiveldus, palavik ja valu, mis avalduvad harilikult 3–6 nädala jooksul pärast viirusega kokkupuutumist.
Mõne päeva möödumisel võivad nahk ja/või silmavalged muutuda kollakaks. Haigus kulgeb indiviiditi erineva raskusastmega, kuid tavaliselt maksapõletik krooniliseks ei muutu. A-hepatiit esineb väikelastel sageli kergemal kujul. A-hepatiidi vastu on võimalik lasta end vaktsineerida.
A-hepatiidi levik[muuda | muuda lähteteksti]
A-hepatiidi viirus kandub edasi toidu ja joogiga, sellesse võib nakatuda ka ujumisel roiskveega saastunud vees. A-hepatiit on väga tavaline mitmes paigas maailmas ning nakatumise oht on suurim neis piirkondades, kus hügieeni- ja sanitaartingimused on ebapiisavad. A-hepatiidiga nakatumise ohtlikud piirkonnad on näiteks Venemaa, Egiptus, Küpros, Valgevene, Rumeenia, Bulgaaria, Türgi, Liibüa, Iraan, Alžeeria, Nigeeria, Keenia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Kasahstan, Mongoolia, Hiina, Tai, Vietnam, Malaisia, Indoneesia, Mehhiko, Guatemala, Nicaragua, Panama, Kariibi mere saared, Brasiilia, Venezuela, Colombia, Peruu, Uruguay.