Rakuteooria

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Epiteelrakud

Rakuteooria on vaadete süsteem, mille kohaselt kõik organismide (nii loomade kui ka taimede) elundid ja osad koosnevad rakkudest[1]. Selle kohaselt on rakud kõige väiksemad elu vormid (üksik rakk suudab toime tulla kõikide eluks vajalike funktsioonidega), seega kõike, mis pole rakk või ei koosne rakkudest (näiteks viirus), ei saa lugeda elusaks.

Rakuteoorial on kolm peamist osa:

  • kõik elav koosneb rakkudest,
  • rakud on kõige väiksemad elavad osakesed ja
  • kõik rakud tulevad varem olnud rakkudest.

Rakuteooriat on laialdaselt uuritud ning väga paljud organismid on seda toetanud, kuid rakuteoorial on erandeid. Seened koosnevad pikkadest niitidest, mida nimetatakse hüüfideks, millel on palju tuumi, kuid viimased pole rakuseintega üksteisest eraldatud. Skeletilihased koosnevad lihaskiududest, mis on palju suuremad kui üks rakk ja sisaldavad mitusada tuuma. Kui punased vererakud ehk erütrotsüüdid on välja arenenud ja vabanenud vereringesse, ei sisalda nad rakutuuma. Paljunemisvõime puudub ka mitmetel teistel rakkudel (näiteks närvirakkudel).

Rakuteooria loomises mängisid võtmerolli Theodor Schwann, Matthias Jakob Schleiden ja Rudolf Virchow. Hiljem on rakuteooriat täiustatud.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. EE 8. köide, 1995.