Immunosupressioon

Allikas: Vikipeedia

Immunosupressiooniks (ka immunodepressiooniks) nimetatakse paljude loomade kehas toimuvaid normaalseid ja ka ebanormaalseid protsesse ja mehhanisme, mille tulemusel surutakse alla lümfoid(-immuun)süsteemi ja selle osade immuunvastus.

Imetajatel[muuda | muuda lähteteksti]

Inimestel[muuda | muuda lähteteksti]

Inimestel (nagu teistelgi imetajatel) reguleerib normaalset immuunvastust ja immunosupressiooni lümfoid(-immuun)süsteem.

Lümfisüsteemi osad võivad normaalse füsioloogiaga organismides omada teistele lümfisüsteemi osadele immunosupressiivset toimet.

Immunosupressiooni võivad põhjustada mitmed kaasasündinud haiguslikud seisundid, viirused, bakterid, alatoitumus, ravimid, alkohol, haigused, rasedus ja kosmoselennud[1] jpm.

Pikemaajaline ebanormaalne immunosupressioon võib põhjustada immuunpuudulikkust.

Loomulik immunosupressioon[muuda | muuda lähteteksti]

Loomulik immunosupressioon toimub organismis naistel näiteks raseduse ajal (progesteroon) ja mõlemast soost inimestel loomuliku vanaduse ajal.

Hormoonid[muuda | muuda lähteteksti]

Loomulike immunosupressoritena toimivad ka looduslikud neerupealise koore hormoonid (stressihormoonid e glükokortikoidid) ja androgeenid (näiteks testosteroon) ka naissuguhormoonid (näiteks östrogeenid).

Endorfiinid[muuda | muuda lähteteksti]

Uuemad endorfiinide uuringute tulemused näitavad, et nende metabolism on üsna suure tähtsusega ka lümfoid(-immuun)süsteemi regulatsioonil ja suhtlemisel teiste elundisüsteemidega. Endorfiinid evivad ringluses (ka vastavate ensüümide toimel) immunomoduleerivat toimet – immunosupressiooni.[2]

Ultraviolettkiirguse toime[muuda | muuda lähteteksti]

Päikesest lähtuv ultraviolettkiirgus käivitab kehas immunosupressiooni – käitudes immunosupressandina.[3]

Viiruste immunosupressiivne toime[muuda | muuda lähteteksti]

Üldiselt arvatakse, et viirused stimuleerivad, vastavalt viiruse spetsiifilistele antigeenidele, immuunvastust. Erandiks peetakse viirusi, kelle osakesed nakatavad kas lümfisüsteemi rakke või surmavad neid, aga ka viiruse leviku ja paljunemise tagajärjel saabuvat immuunsüsteemi düsfunktsionaalsust ja immunosupressiivseid toimeid.[4]

Immunosupressiooni kutsuvad esile sellised viirused nagu leetriviirus[5] (leetrid), marutõve viirus (marutõbi), HI-viirus (AIDS), Ebola viirus (Ebola viirushaigus) jpt.[6]

Gripiviiruste (gripp) immunosupressiivne toime võib avalduda sekundaarsete haiguste näol.

Bakterite immunosupressiivne toime[muuda | muuda lähteteksti]

Immunosupressiooni kutsuvad esile ka mitmed bakterid, nii näiteks eritab Helicobacter pylori VacA nimelist valku, mis kutsub esile paikse immunosupressiooni.

Immuunpuudulikkuse tulemusel[muuda | muuda lähteteksti]

Pikaajaline immunosupressioon võib kaasa aidata pahaloomuliste kasvajate levimisele ja vähi väljakujunemisele – arvatakse, et metastaseerumine on seotud vähirakkude poolt vabastatavate immunosupressiivsete faktoritega.

Meditsiinis[muuda | muuda lähteteksti]

Immunosupressioon ravi tulemusel[muuda | muuda lähteteksti]

Teatud haiguslike seisundite korral, näiteks autoimmuunhaiguste, elundi siirdamise jms korral, kasutatakse immunosupressante, inhibeerimaks keha kaasasündinud immuunkaitselist tegevust.

Immunosupressandid (ravimid)[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevate ravimite immunosupressiivne määr (ka mõjutatavad komponendid) võib suuresti erineda.

Ravimindutseeritud immunosupressioon[muuda | muuda lähteteksti]

Ravimindutseeritud immunosupressiooni põhjustavad ka mitmed lümfiga (ringlevad ja toimivad) ringlevad ravimid, nagu lämmastikoksiidi süntaasi inhibiitorid, statiinid[9], mitmed viirusvastased ained jt.

Onkoteraaapia[muuda | muuda lähteteksti]

Vähiravi, olenevalt kasvajavormist, rakendatud meetoditest ja ravimitest võib põhjustada erineva raskusastmega immunosupressiooni.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jenine K. Sanzari, Ana L. Romero-Weaver, Gabrielle James, Gabriel Krigsfeld, Liyong Lin, Eric S. Diffenderfer, Ann R. Kennedy, Leukocyte Activity Is Altered in a Ground Based Murine Model of Microgravity and Proton Radiation Exposure, 14. August 2013, DOI: 10.1371/journal.pone.0071757, veebiversioon (vaadatud 08.07.2014) (inglise keeles)
  2. Miller BC, Thiele D, Hersh LB, Cottam GL., A secreted peptidase involved in T cell beta-endorphin metabolism. Lühikokkuvõte, Immunopharmacology. märts 1996;31(2-3):151-61., veebiversioon (vaadatud 25.09.2014)(inglise keeles)
  3. Schwarz T., Mechanisms of UV-induced immunosuppression. Lühikokkuvõte., Keio J Med. 2005 Dec;54(4):165-71., veebiversioon (vaadatud 05.07.2014) (inglise keeles)
  4. Neal Nathanson et al., Viral Pathogenesis and Immunity, 2. trükk, Academic Press, lk 99, 2007, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 05.07.2014) (inglise keeles)
  5. Jane E. Libbey ja Robert S. Fujinami., Chapter 19 Virus-induced Immunosuppression, toimetajad Brogden KA ja Guthmiller JM, Polymicrobial Diseases., Washington (DC): ASM Press; 2002., veebiversioon (vaadatud 08.07.2014) (inglise keeles)
  6. Brian H. Harcourt, Anthony Sanchez, ja Margaret K. Offermann, Ebola Virus Selectively Inhibits Responses to Interferons, but Not to Interleukin-1β, in Endothelial Cells. Lühikokkuvõte[alaline kõdulink], J. Virol., Aprill 1999, 73. köide, nr 4, lk 3491-3496, veebiversioon (vaadatud 05.07.2014) (inglise keeles)
  7. RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE, INN. Ciclosporinum, veebiversioon (vaadatud 05.07.2014)
  8. Nikhil Singh, Michael J. Rieder, M Jane Tucker, Mechanism of glycokorticoid-mediated anti-inflammatory and immunosupressive action, Paediatric and Perinatal Drug Therapy, 2004; 6 (2), veebiversioon (vaadatud 05.07.2014) (inglise keeles)
  9. François Mach, Immunosuppressive effects of statins. Lühikokkuvõte, Atherosclerosis Supplements, 3. köide, nr 1, Mai 2002, lk 17–20, veebiversioon (vaadatud 05.07.2014) (inglise keeles)

Kirjanduslikud allikad[muuda | muuda lähteteksti]