Perearst

Perearst on arst, kes on omandanud sellekohase eriala ehk spetsialiseerumise residentuuri läbimise kaudu, kuid tervishoiusüsteemide ülemineku perioodidel on lühiajaliselt residentuuri asemel spetsialiseerumine saanud toimuda ka spetsialiseerumiskursuste kaudu – mõlemal juhul on perearsti kvalifikatsiooni saamiseks arst sooritanud niinimetatud perearsti eksami.

Perearst osutab perearstiabi teenust koos pereõega – see hõlmab kõiki arstiabi küsimusi, kõiki ägedaid ja kroonilisi haigestumisi, vigastusi, mürgistusi, nõu andmist hoolduse vajaduse korral ja ka haigusi ennetavaid tegevusi kõigile tema nimistusse kantud isikutele ning erakorraliselt ka nimistusse mittekuuluvatele isikutele.

Sõna "perearst" tähistab nii arstlikku eriala kui ka arsti ametikohta tervishoiusüsteemis. Perearsti ametikohal töötamiseks peab üldreeglina arst omama perearsti kvalifikatsiooni.

Perearstiteenuse osutamine

Perearstiabi teenust võivad osutada ainult selleks kvalifitseerunud arstid, kuid perearsti võivad ajutiselt asendada ka perearsti eriala kvalifikatsiooni mitteomavad arstid, samuti võivad töötada perearsti abiarstid. Perearsti patsientuuri moodustavad perearsti nimistu patsiendid igas vanuses, nii lapsed, täiskasvanud kui ka vanurid. Tervisekassa rahastab perearsti nimistu põhiselt. Perearsti nimistu nõutav suurus on 0 kuni 2000 inimest, kuid eritingimuste täitmise korral on võimalik palju suurem nimistu. Perearst peab koos pereõdede ja abiarstidega suutma ära teenindada kõik nimistusse kuuluvad patsiendid vajaduspõhiselt ja pöördumispõhiselt. Praktikas on vastuvõtuga samastatud nii otsene silmast-silma vastuvõtt, telefonikonsultatsioon, kaugvastuvõtt (distantsvastuvõtt videokonsultatsiooni teel või muul moel), elektrooniline vastuvõtt (elektronkirja teel) kui ka koduvisiidid. Üldjuhul teenindab perearst koos kaastöötajatega ühes päevas 20 kuni 50 patsienti, aga sõltuvalt personali hulgast on võimalik mõnikord rohkemgi, aga enamasti teenindatakse 30–40 patsienti päevas.

Vanema elanikkonna ülekaal suurendab perearsti külastatavust oluliselt. Teadaolevalt toimub Eestis praegu aasta-aastalt elanikkonna keskmise vanuse suurenemine (elanikonna üldine vananemine).

Massilise haigestumiste perioodidel (näiteks gripiperioodil) võib perearsti vastuvõtule soovijate arv ajutiselt kasvada aga mitu korda.

Perearsti valik ja vahetus

Igal inimesel on õigus endale perearsti valida ja perearsti nimistusse kantud isik võib soovi korral perearsti vahetada, esitades teisele perearstile kirjaliku avalduse. Perearsti vahetamisel on kõige olulisem tingimus vabade kohtade olemasolu selle perearsti nimistus, keda soovitakse enda perearstiks valida. Informatsiooni perearstide nimistute kohta on saadaval Terviseameti koduleheküljel.

Perearstikeskused

Perearstid tegutsevad perearstikeskustena või tervisekeskustena – mõlemad on enamasti Tervisekeskuste hoonetes või hoonestikes. Samas Tervisekeskuse hoones võivad koos paikneda mitmed perearstikeskused, eriarstiabi asutused, mittearstlikke tervishoiuteenuseid osutavad asutused ja diagnostika teenuste osutajad – perearstidest sõltumatute eriarstide vastuvõturuumid, laboratooriumid, uuringute kabinetid, protseduuride tegijad, psühholoogia ja teiste teraapiate kabinetid ning tugisüsteemideks vajalik.

Perearstide osaühingud

Perearstid osutavad perearstiabi teenust haiglatest eraldi iseseisvate osaühingute kaudu, mis tegutsevad perearstikeskustena või tervisekeskustena, üksikutel juhtudel füüsilisest isikust ettevõtjatena. Perearste rahastab Tervisekassa ja rahastamine toimub osaühingute kaudu. Ühes osaühingus võib tegutseda üks perearst või ühiselt koos mitu perearsti. Ühel perearstil võib olla mitu vastuvõtu asukohta ja samuti võib osaühingul olla tegutsemiskohti mitmetes eri asukohtades (perearstikeskustes, tervisekeskustes).

Välislingid

• Perearsti tööjuhend
• Soovitused perearsti valikuks ja vahetamiseks
• Perearstid ja perearstikeskused Tallinnas
• Eesti Perearstide Selts