Henry III

Allikas: Vikipeedia
Henry III of England - Illustration from Cassell's History of England - Century Edition - published circa 1902.jpg

Henry III (1. oktoober 1207, Winchesteri loss – 16. november 1272, Westminster) oli Inglismaa kuningas, Iirimaa isand ja Akvitaania hertsog 1216–1272. Kuna keskajal ei kasutatud kuninga nime järel numbrit, tundsid kaasaegsed teda Winchesteri Henryna.

Henry III isa oli kuningas John Maata ja ema Angoulême'i Isabella, ta oli isa surma järel võimule saades 9-aastane, kuni 1227. aastani valitsesid tema eest sisuliselt regendid.

Rooma paavst Honorius III tunnustas Henry III-t Inglismaa kuningana ja saatis Inglismaale legaadina Guala Bicchieri, kes nõudis, et mässulised aadlikud tunnustaksid kuningana Henryt. Legaat kroonis Henry 16. oktoobril 1216 Inglise kuningaks. Paavst volitas legaati ekskommunitseerima igaüht, kes tunnustas Henry asemel Inglise kuningana Prantsusmaa kroonprintsi Louis'd. Paavst andis 19. jaanuaril 1217 Pembroke'i krahvile William Marshalile korralduse valmistada ette sõda Prantsusmaa kroonprintsi Louis' vastu. Legaadi abiga tunnustasid mässumeelsed aadlikud Henryt 11. septembril 1217 Inglise kuningana.

Prantsusmaa kuningriik ja Inglismaa 1180. aastal
Philippe II vallutused Prantsusmaal, Normandia ja Akvitaania

Henry III ebaõnn jätkus ka mandril, kus ta püüdis taastada Inglismaa kontrolli Normandia, Anjou ja Akvitaania üle. Prantsusmaa kuningas aastail 11801223 Philippe II osutus vägagi võimekaks ja kavalaks poliitikuks. Tema peamisteks eesmärkideks kujunesid kuningavõimu tugevdamine ja kogu Prantsusmaa enda võimu alla ühendamine. Eesmärgi jaoks oli vaja vallutada Inglismaa kuningatelt Normandia ja Akvitaania, mis alates Anjou Plantagenetite dünastiasse kuuluva Henry II võimulesaamisest oli noile kuulunud. See oli õnnestunud Philippe II-l Inglismaa kuninga John Maata valitsusaja jooksul (11991216).

Henry III võttis trooni populaarse 1. Pembroke earl William Marshali regendiameti ajal, aga Inglismaa, mille ta sai, oli ta isa ajal läbinud mitmeid drastilisi muutusi. Hoolimata pikast valitsusajast, olid Henry III isiklikud saavutused nõrgad ja poliitilisel ning sõjaliselt oli ta ebaõnnestunud. Kuid Inglismaa edenes siiski majanduslikult ja Henry III ajal rajati Westminster (valitsuste linnaosa Londonis), kuhu ta rajas oma valitsuse ning kuhu tekkis klooster Edward Usutunnistaja auks. Valitsemisaja alguses omasid suurt mõju emapoolse Lusignani dünastia esindajad.

Henry III-l puudus side oma parunitega ning ühised arusaamatused viisid rahutusteni ja pahameeleni tema valitsemise suhtes. Selle tulemusena oli tema jaoks oluline kindlustada, et Londoni Tower oleks heidutav kaitserajatis. 1240. aastal sai alguse Valge torni lupjamise traditsioon – sellest tuleneb ka torni nimi. Henry III pidas Londoni Toweris õukonna vastuvõtte ning kahel juhul toimus seal ka parlamendi tegevus (1236 ja 1216), kui ta tundis, et parunid olid muutunud ohtlikult kontrollimatuteks.

1258. aastal sundisid 6. Leicesteri earli (1239–1265) Simon de Montforti (c. 1208–1265) juhitud rahulolematud parunid kuningat nõustuma uuendustega, kaasaarvatud regulaarsete parlamendiistungite pidamisega. Henry III valitsusajal 1258. aastal moodustati kuninga juures salanõukogu (Privy Council), mis koosnes 15 mehest, kes olid spetsiaalselt selleks valitud ülikute poolt, kuninga nõuandva organina ja riigivalitsemise järelevalveks. Tingimuste hulka kuulus ka Londoni Towerist loobumine. Henry III pani võimu kaotamist pahaks ning taotles paavstilt luba oma vande murdmiseks. 1261. aastal toimetas Henry ennast palgasõdurite abiga Towerisse. Samal ajal kui läbirääkimised parunitega jätkusid, seadis kuningas ennast lossis sisse, kuigi ükski armee ei ähvardanud seda võtta. Kahe poole vahel sõlmiti vaherahu tingimusega, et kuningas annab kontrolli taaskord Toweri üle ära. Suure osa oma valitsusajast võitles ta parunitega Magna Charta ja kuninglike õiguste pärast ning oli viimaks sunnitud 1264. aastal kokku kutsuma esimese parlamendi.

Henry sai 1265.aastal Eveshami lahingus silmapaistva võidu Simon de Montforti vägede üle, mis võimaldas tal taastada kontrolli riigi üle.

Abielu[muuda | muuda lähteteksti]

Henry III oli abielus Aix-en-Provence'is Provence'i krahvi Ramon Berenguer IV ja Savoia Beatrice'i tütre, Provence'i Eleanoriga ning selle liidu kaudu tõusid paljud Henry Prantsusmaal elavad sugulased kõrgematele positsioonidele.

Lapsed[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
John Maata
Inglismaa kuningas
12161272
Järgnev:
Edward I