Rinnapiim

Allikas: Vikipeedia

Rinnapiima ehk emapiima ehk naisepiima [1] all peetakse silmas piima, mida eritavad naise piimanäärmed. Rinnapiim on looduslik toitaine, mis on vajalik imiku(te) toitmisel ning kaitsel imetamisperioodil, kui imik(ud) ise ei ole veel võimeline teisi toite sööma või omastama. Vähesel määral eritavad piimanäärmed ternespiima (rinnapiima) juba enne sünnitust.

Rinnapiima bioloogilised ja immunoloogilised funktsioonid ning emotsionaalsed tegurid on seni lõpuni uurimata.

Naiste piimanäärmete piim on sarnane teiste imetajate imetite piimaga.

Rinnapiima biokeemiline koostis võib indiviiditi erineda, kuid on mõlemas rinnas suhteliselt sama (v.a ühe rinna haigestumise korral).

Rinnapiima energiasisaldus on 60–75 kcal / 100 ml kohta.

Rinnapiima pH on piirides 7,0–7,1.[2]

Keemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Naise rinnapiim sisaldab 3–5% lipiide (sh kolesterooli), 0,8–0,9% valke, 6,9–7,2% sahhariide ja 0,2% mineraalaineid.

Naiste rinnapiimas on avastatud ka "bifidus faktor".[3]

Rinnapiima väljalüpsmise, külmutamise ja pastöriseerimise käigus muutub ka selle biokeemiline koostis.

Aminohapped[muuda | muuda lähteteksti]

Rinnapiimas on tuvastatud järgmiste aminohapete olemasolu: arginiin, histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, tsüsteiin, fenüülalaniin, türosiin, treoniin, trüptofaan, valiin.

Mineraalained[muuda | muuda lähteteksti]

Rinnapiim sisaldab naatriumi, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, väävlit ja kloori.

Valgud[muuda | muuda lähteteksti]

Rinnapiimas on peamiselt kolme tüüpi valke: kaseiin, α-laktalbumiin ja β- laktoglobuliin. Lisaks on rinnapiimas rohkelt ensüüme.[4]

Tsütokiinid[muuda | muuda lähteteksti]

Rinnapiimas leidub imetamisperioodil mitmeid tsütokiine: interleukiinid 1β, IL-6, IL-8, IL-10 ja tuumornekroosifaktor alfa (TNFα).

Antikehad[muuda | muuda lähteteksti]

Antikehadena toimivad valgud rinnapiimas on immunoglobuliinid A, M ja G. Lisaks leidub rinnapiimas lüsosüümi, laktoferriini jms.

Vitamiinid[muuda | muuda lähteteksti]

Rinnapiimas on märkimisväärsetes kogustes mitmeid vitamiine: A-, D-, E-, K- ja C-vitamiini, tiamiini, riboflaviini, B6-vitamiini, niatsiini, biotiini, pantoteenhapet, foolhapet ja B12-vitamiini.

1979. aastal ei tuvastatud rinnapiimas K-vitamiini.[5]

Rakutüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Rinnapiim sisaldab rohkelt rakke: 2000–4000 rakku/mm3. Levinumad rakutüübid on lümfotsüüdid (peamiselt T-lümfotsüüdid), makrofaagid[6], granulotsüüdid, neutrofiilid [7].

Uuemad uuringud[muuda | muuda lähteteksti]

Uuemad uuringud on tuvastanud rinnapiimas mitmeid aineid, mille otstarvet ei ole suudetud seni veel täpselt kindlaks teha. Rinnapiimas leidub mitmeid hormoone: kortikosteroide, prolaktiini, thyrotrophin, türoksiini[8] ja koletsüstoiniini, leptiini, oksütotsiini ja insuliini. Mitmeid prostaglandiine.

Kasvufaktorid[muuda | muuda lähteteksti]

Kasvutegurid : epidermaalne kasvutegur, insuliinisarnane kasvutegur I ja II jt.

Viiruste ülekanne[muuda | muuda lähteteksti]

HI-viirusega nakatamine[muuda | muuda lähteteksti]

HI-viirusse nakatunud emad võivad tõenäoliselt viiruse üle kanda veel sündimata lapsele ka platsenta või rinnapiima kaudu.

HTLV-1[muuda | muuda lähteteksti]

Inimese T-lümfotsüüdi (retro)viirus, mis põhjustab täiskasvanutel ägedat leukeemiat, võib üle kanduda lapsele.

Tsütomegaloviirus[muuda | muuda lähteteksti]

Tsütomegaloviirus on DNA-viirus, mille kandjad on peaaegu kõik täiskasvanud, võib üle kanduda ka rinnapiima kaudu.

Bakterid, mida üle ei kanta (osaline)[muuda | muuda lähteteksti]

Seni puuduvad kindlad tõendid selle kohta, et leepra mükobakter kanduks lapse toitmisel rinnaga edasi rinnapiima kaudu.[9]

Ravimite ülekanne laktatsiooniperioodil[muuda | muuda lähteteksti]

Ravimite tarvitamisel soovitatakse olla ettevaatlik, kuna paljude ravimite kohta puuduvad andmed, kuid paljud ravimid esinevad ka rinnapiimas ja avaldavad imikule soovimatut toimet. Näiteid laiemalt tuntud ravimite kohta:

  • amitriptüliin – toime imikule ebaselge;
  • aspiriin – võib põhjustada imikul Reye sündroomi ja trombotsüütide funktsiooni häiret;
  • fibraadid (besafibraat, fenofibraat, tsiprofibraat, gemfibrosiil) – lootetoksilised ja erituvad rinnapiima;
  • kodeiin – suured annused võivad põhjustada sedatsiooni ja hingamise depressiooni:
  • paratsetamool – kombinatsioonis metioniiniga on imetamisperioodil vastunäidustatud;
  • propranolool – võib tekitada imikul hüpoglükeemiat ja bradükardiat[10]
  • mitmed immunosupressandid erituvad rinnapiima (läbivad ka platsenta). Kuna praegu ei saa välistada nende kahjulikku toimet vastsündinule, siis ei ole nimetatud ravimite tarvitamise ajal imetamine lubatud.

Antikonvulsantide eritumine rinnapiimaga[muuda | muuda lähteteksti]

Epilepsia korral kasutatakse ka rinnaga toitvate emade raviks antikonvulsante, mille toime vastsündinule sõltub rinnapiimaga erituva ravimi kontsentratsioonist. Selleks määratakse enne, kui rinnaga toitmisest võõrutada, ravimi kontsentratsioon ka lapsel ja vajaduse korral katkestatakse rinnaga toitmine.[11]

Rinnapiima saastatus[muuda | muuda lähteteksti]

Teadlased on tuvastanud mitmel pool maailmas rinnapiimas ka pestitsiide (näiteks DDT-d), dioksiine, polüklooritud bifenüüle ning muid toksilisi ja kantserogeenseid kemikaale[12], mükotoksiine ja raskmetalle (plii, elavhõbe, arseen, kaadmium jm).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 93, 1957
  2. Frank H. Morriss Jr, Eileen D. Brewer, Steven B. Spedale, Lavon Riddle, David M. Temple, Richard M. Caprioli, M. Stewart West, Relationship of Human Milk pH During Course of Lactation to Concentrations of Citrate and Fatty Acids. Lühikokkuvõte. , PEDIATRICS, 78. köide, nr 3, 1. september 1986, veebiversioon (vaadatud 4.06.2014) (inglise keeles)
  3. György, Paul, veebiversioon (vaadatud 17.07.2013) (inglise keeles)
  4. Breastfeeding: Unraveling the Mysteries of Mother's Milk, Georgetown University Medical Center, Medscape General Medicine. 1996;1(1), veebiversioon (vaadatud 4.06.2014) (inglise keeles)
  5. Jenness R., The composition of human milk. Lühikokkuvõte, Semin Perinatol. 1979 Jul;3(3):225-39., veebiversioon (vaadatud 4.06.2014) (inglise keeles)
  6. Mother and Child Nutrition in the Tropics and Subtropics, Chapter 5 Breast Feeding, lk 159, (inglise keeles)
  7. Anne Ormisson, Heili Varendi, "Neonatoloogia. Õpik arstiteaduskonna üliõpilastele.", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 97, 2015
  8. Mother and Child Nutrition in the Tropics and Subtropics, Chapter 5 Breast Feeding, lk 162, (inglise keeles)
  9. Ruth A. Lawrence, Robert M. Lawrence, Breastfeeding: A Guide for the Medical Profession, 7.väljaanne, lk 414, 2011, Mosby, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 5.06.2014) (inglise keeles)
  10. Tatjana Brilene, Anu Hedman, Anne Kirss, Anneli Kullamaa, Janika Kõrv, Kersti Oselin, Karin Otter, Tiina Ristimäe, Piret Visnapuu, "Rasedate farmakoteraapia", Kirjastus Medicina, 2007, ISBN 978 9985 829 82 0
  11. Tatjana Brilene, Anu Hedman, Anne Kirss, Anneli Kullamaa, Janika Kõrv, Kersti Oselin, Karin Otter, Tiina Ristimäe, Piret Visnapuu, "Rasedate farmakoteraapia", Kirjastus Medicina, lk 123–124, 2007, ISBN 978 9985 829 82 0
  12. Healthy Milk, Healthy Baby Chemical Pollution and Mother's Milk, veebiversioon (vaadatud 04.06.2014) (inglise keeles)

Välisallikad[muuda | muuda lähteteksti]