Hõlmikpuu (perekond)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Hõlmikpuu
Ginkgo biloba (eotseen), McAbee, Briti Columbia, Kanada
Ginkgo biloba (eotseen), McAbee, Briti Columbia, Kanada
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Hõlmikpuutaimed Ginkgophyta
Klass Hõlmikpuud Ginkgoopsida
Selts Hõlmikpuulaadsed Ginkgoales
Sugukond Hõlmikpuulised Ginkgoaceae
Perekond Hõlmikpuu Ginkgo
L., 1771[1]
Sünonüümid

Salisburia Sm.

Hõlmikpuu (Ginkgo L.) on hõlmikpuuliste sugukonda kuuluv puude perekond. Perekonna tüüpliik on hõlmikpuu (Ginkgo biloba L.).

Hõlmikpuud olid laialt levinud mesosoikumis (245 miljonit – 65 miljonit aastat tagasi): nende fossiile on leitud kogu põhjapoolkeral polaarjoonest kuni Vahemereni ning Põhja-Ameerikast Hiinani.[2]

Hõlmikpuude fossiilseid lehti, näiteks Gingko sibirica, Ginkgo concinna, Ginkgo polaris ja Ginkgo paradiantoides, on leitud laidaldaselt ka praegusel Siberi alal.

Juurajastu hõlmikpuu lehed

Nomenklatuur ja taksonoomia[muuda | muuda lähteteksti]

Saksa loodusteadlane, arst ja maadeuurija Engelbert Kämpfer (ka Kaempfer) (16. september 1651 – 2. november 1716), puutus hõlmikpuuga (Ginkgo) Nagasakis kokku oma Jaapani reisi ajal 1690. aastal. Teda peetakse Ginkgo esmakirjeldajaks. ("Amoenitates Exoticae", 1712). Carl von Linné lähtus liiginimetuse koostamisel Kaempferi kirjeldustest.[3]

6. detsembril 1796 esines briti botaanik James Edward Smith Linné Ühingu ees ettekandega "XXVII. Characters of a new Genus of Plants named SALISBURIA", milles pakkus välja uueks taimeperekonna nimeks SalisburiaRichard Anthony Salisbury auks.[4]

Liike[muuda | muuda lähteteksti]

Retsentne liik

Väljasurnud liigid

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Saksa loodusteadlane, arst ja maadeuurija Engelbert Kämpfer (ka Kaempfer) (1651–1716) puutus hõlmikpuuga (Ginkgo) Nagasakis kokku oma Jaapani reisi ajal aastatel 16891691. Tema „imelikku hääldust“ (transkriptsiooni jaapani keelest ladina keelde) teoses "Amoenitates Exoticae" (1712) "-kgo" peetakse mõnede allikate kohaselt veaks, täpsem oleks olnud Ginkio või Ginkjo[8] Teiste allikate kohaselt oli Kämpferi transkriptsioon korrektne. Ta kasutas jaapanikeelse aprikoosi märgina kas Kjoo või Kjo.

Linné lähtus teaduslikul nimepanekul tema kirjeldustest ja jaapani keele osas võis ta eksida.(Hegi, 1981; Masing, 1986; viidanud Sander, Elliku ja Paivel, 3:1990[9])

Saksa botaanik ja paleobotaanik Karl Mägdefrau (1907–1999) proovis oma teoses “Paläobiologie der Pflanzen” (1942) taastada algse Ginkyô.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Carl von Linné, Mantissa Plantarum Altera, lk 313-314, 1771. (APPENDIX. biloba GINKGO. Kaemph. amoen,811.t.813.).
  2. Tony Russell & Catherine Cutler, „Maailma puude entsüklopeedia“, Sinisukk 2004.
  3. ["Mantissa Plantarum Altera", lk 313-314. 1771, APPENDIX. biloba GINKGO. Kaemph. amoen,811.t.813.].
  4. Characters of a new Genus of Plants named Salisburia, Transactions of the Linnean Society of London 3.1. (1797):330-2.
  5. †Ginkgo adiantoides Heer 1878 (vaadatud 10.03.2017).
  6. B.M. Begović Begom, (2011). Nature's Miracle Ginkgo biloba, 1. raamat, 1–2. väljaanne, lk 60–61.
  7. Branko M. Begović Bego, Nature’s Miracle Ginkgo biloba L. 1771 All about Ginkgo (or Maidenhair tree), lk 65-66, 1. köide, [2017, märts 15].
  8. On Engelbert Kaempfer’s "Ginkgo"
  9. Eesti Teaduste Akadeemia Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osakond, Tallinna Botaanikaaed, Heldur Sander, Jüri Elliku, Aleksei Paivel, "Hõlmikpuu (Ginkgo biloba L) Eestis", Tallinn, lk 3, 1990.
  10. Ginkgo biloba, 14. märts 2017.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]