Hõlmikpuu (perekond)
| Hõlmikpuu | |
|---|---|
 Ginkgo biloba (eotseen), McAbee, Briti Columbia, Kanada | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Hõlmikpuutaimed Ginkgophyta |
| Klass |
Hõlmikpuud Ginkgoopsida |
| Selts |
Hõlmikpuulaadsed Ginkgoales |
| Sugukond |
Hõlmikpuulised Ginkgoaceae |
| Perekond |
Hõlmikpuu Ginkgo L., 1771[1] |
| Sünonüümid | |
|
Salisburia Sm. | |
Hõlmikpuu (Ginkgo L.) on hõlmikpuuliste sugukonda kuuluv puude perekond. Perekonna tüüpliik on hõlmikpuu (Ginkgo biloba L.).
Hõlmikpuud olid laialt levinud mesosoikumis (245 miljonit – 65 miljonit aastat tagasi): nende fossiile on leitud kogu põhjapoolkeral polaarjoonest kuni Vahemereni ning Põhja-Ameerikast Hiinani.[2]
Hõlmikpuude fossiilseid lehti, näiteks Gingko sibirica, Ginkgo concinna, Ginkgo polaris ja Ginkgo paradiantoides, on leitud laidaldaselt ka praegusel Siberi alal.
Nomenklatuur ja taksonoomia[muuda | muuda lähteteksti]
Saksa loodusteadlane, arst ja maadeuurija Engelbert Kämpfer (ka Kaempfer) (16. september 1651 – 2. november 1716), puutus hõlmikpuuga (Ginkgo) Nagasakis kokku oma Jaapani reisi ajal 1690. aastal. Teda peetakse Ginkgo esmakirjeldajaks. ("Amoenitates Exoticae", 1712). Carl von Linné lähtus liiginimetuse koostamisel Kaempferi kirjeldustest.[3]
6. detsembril 1796 esines briti botaanik James Edward Smith Linné Ühingu ees ettekandega "XXVII. Characters of a new Genus of Plants named SALISBURIA", milles pakkus välja uueks taimeperekonna nimeks Salisburia – Richard Anthony Salisbury auks.[4]
Liike[muuda | muuda lähteteksti]
Retsentne liik
- Ginkgo biloba L. - hõlmikpuu
Väljasurnud liigid
- † Ginkgo adiantoides Oswald Heer, 1878[5]
- †Ginkgo aganzhenense
- †Ginkgo altanensis
- †Ginkgo antarctica
- †Ginkgo apodes Zheng & Zhou, 1974
- †Ginkgo asiatica
- †Ginkogo chilinense
- †Ginkgo concinna
- †Ginkgo cordilobata Schweitzer & Kirchner
- †Ginkgo coriaceae
- †Ginkgo cranei Zhou, Quan, & Liu, 2012[6]
- †Gingko dahlii
- †Ginkgo delicata
- †Ginkgo digitata
- †Ginkgo diminuta
- †Ginkgo dissecta
- †Ginkgo ferganensis
- †Ginkgo furcinervis
- †Ginkgo gardneri
- †Ginkgo ginkgoidea
- †Ginkgo gromykoi
- †Ginkgo huolinhensis
- †Ginkgo huttonii
- †Ginkgo kamschatica
- †Ginkgo kokinensis
- †Ginkgo longifolius
- †Ginkgo manchurica
- †Ginkgo marginata
- †Ginkgo matatiensis Anderson & Anderson
- †Ginkgo obrutschewi
- †Ginkgo occidentalis
- †Ginkgo orientalis
- †Ginkgo paradiantoides
- †Ginkgo pilifera
- †Ginkgo pluripartita
- †Ginkgo polaris
- †Ginkgo rajmahelansis
- †Gingko semirotunda
- †Gingko sibirica
- †Gingko singularis
- †Gingko skottsbergii
- †Ginkgo spitzbergensis
- †Ginkgo suluktensis
- †Ginkgo taeniata
- †Ginkgo tatjanae
- †Ginkgo telemachus
- †Ginkgo tzagajanica
- †Ginkgo whitbiensis
- †Ginkgo wyomingensis
- †Ginkgo yimaensis.[7]
Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Saksa loodusteadlane, arst ja maadeuurija Engelbert Kämpfer (ka Kaempfer) (1651–1716) puutus hõlmikpuuga (Ginkgo) Nagasakis kokku oma Jaapani reisi ajal aastatel 1689–1691. Tema „imelikku hääldust“ (transkriptsiooni jaapani keelest ladina keelde) teoses "Amoenitates Exoticae" (1712) "-kgo" peetakse mõnede allikate kohaselt veaks, täpsem oleks olnud Ginkio või Ginkjo[8] Teiste allikate kohaselt oli Kämpferi transkriptsioon korrektne. Ta kasutas jaapanikeelse aprikoosi märgina kas Kjoo või Kjo.
Linné lähtus teaduslikul nimepanekul tema kirjeldustest ja jaapani keele osas võis ta eksida.(Hegi, 1981; Masing, 1986; viidanud Sander, Elliku ja Paivel, 3:1990[9])
Saksa botaanik ja paleobotaanik Karl Mägdefrau (1907–1999) proovis oma teoses “Paläobiologie der Pflanzen” (1942) taastada algse Ginkyô.[10]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Carl von Linné, Mantissa Plantarum Altera, lk 313-314, 1771. (APPENDIX. biloba GINKGO. Kaemph. amoen,811.t.813.).
- ↑ Tony Russell & Catherine Cutler, „Maailma puude entsüklopeedia“, Sinisukk 2004.
- ↑ ["Mantissa Plantarum Altera", lk 313-314. 1771, APPENDIX. biloba GINKGO. Kaemph. amoen,811.t.813.].
- ↑ Characters of a new Genus of Plants named Salisburia, Transactions of the Linnean Society of London 3.1. (1797):330-2.
- ↑ †Ginkgo adiantoides Heer 1878 (vaadatud 10.03.2017).
- ↑ B.M. Begović Begom, (2011). Nature's Miracle Ginkgo biloba, 1. raamat, 1–2. väljaanne, lk 60–61.
- ↑ Branko M. Begović Bego, Nature’s Miracle Ginkgo biloba L. 1771 All about Ginkgo (or Maidenhair tree), lk 65-66, 1. köide, [2017, märts 15].
- ↑ On Engelbert Kaempfer’s "Ginkgo"
- ↑ Eesti Teaduste Akadeemia Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osakond, Tallinna Botaanikaaed, Heldur Sander, Jüri Elliku, Aleksei Paivel, "Hõlmikpuu (Ginkgo biloba L) Eestis", Tallinn, lk 3, 1990.
- ↑ Ginkgo biloba, 14. märts 2017.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Toshiyuki Nagata, Ashley DuVal & Peter R. Crane, Engelbert Kaempfer, Genemon Imamura and the origin of the name Ginkgo, TAXON, 64 (1), veebruar 2015: 131–136
- Wolfgang Michel, On Engelbert Kaempfer’s “Ginkgo”, Research Notes (Fukuoka, 6 detsember 2005)
- Felix Widder, Rechtschreibung des Namens „Ginkgo", 1948
- Sissekanne fossilworks-is
- Sissekanne ITIS-es