Hõlmikpuu (perekond)
| Hõlmikpuu | ||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 | ||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||
| ||||||||||||
| Sünonüümid | ||||||||||||
|
Salisburia Sm. |
Hõlmikpuu (Ginkgo L.) on hõlmikpuuliste sugukonda kuuluv puu perekond. Perekonna tüüpliik on Ginkgo biloba L.
Hõlmikpuud olid laialt levinud mesosoikumis (245 miljonit-65 miljonit aastat tagasi): nende fossiile on leitud kogu põhjapoolkeral polaarjoonest kuni Vahemereni ning Põhja-Ameerikast Hiinani.[2]
Hõlmikpuude fossiilseid lehti, näiteks Gingko sibirica, Ginkgo concinna, Ginkgo polaris ja Ginkgo paradiantoides, on leitud laidaldaselt ka praegusel Siberi alal.
Nomenklatuur ja taksonoomia[muuda | muuda lähteteksti]
Saksa loodusteadlane, arst ja maadeuurija Engelbert Kämpfer (ka Kaempfer) (16. september 1651 – 2. november 1716), puutus hõlmikpuuga (Ginkgo) Nagasakis kokku oma Jaapani reisi ajal 1690. aastal. Teda peetakse Ginkgo esmakirjedajaks. ("Amoenitates Exoticae", 1712). Carl von Linné lähtus liiginimetuse koostamisel Kaempferi kirjeldustest.[3]
6. detsembril 1796 esines briti botaanik James Edward Smith Linné Ühingu ees ettekandega: XXVII . Characters of a new Genus of Plants named SALISBURIA, milles pakkus välja uueks taimeperekonna nimeks Salisburia, Richard Anthony Salisbury auks.[4]
Liike[muuda | muuda lähteteksti]
Retsentne liik
- Ginkgo biloba L. - hõlmikpuu
Väljasurnud liigid
- † Ginkgo adiantoides Oswald Heer, 1878[5]
- †Ginkgo aganzhenense
- †Ginkgo altanensis
- †Ginkgo antarctica
- †Ginkgo apodes Zheng & Zhou, 1974
- †Ginkgo asiatica
- †Ginkogo chilinense
- †Ginkgo concinna
- †Ginkgo cordilobata Schweitzer & Kirchner
- †Ginkgo coriaceae
- †Ginkgo cranei Zhou, Quan, & Liu, 2012[6]
- †Gingko dahlii
- †Ginkgo delicata
- †Ginkgo digitata
- †Ginkgo diminuta
- †Ginkgo dissecta
- †Ginkgo ferganensis
- †Ginkgo furcinervis
- †Ginkgo gardneri
- †Ginkgo ginkgoidea
- †Ginkgo gromykoi
- †Ginkgo huolinhensis
- †Ginkgo huttonii
- †Ginkgo kamschatica
- †Ginkgo kokinensis
- †Ginkgo longifolius
- †Ginkgo manchurica
- †Ginkgo marginata
- †Ginkgo matatiensis Anderson & Anderson
- †Ginkgo obrutschewi
- †Ginkgo occidentalis
- †Ginkgo orientalis
- †Ginkgo paradiantoides
- †Ginkgo pilifera
- †Ginkgo pluripartita
- †Ginkgo polaris
- †Ginkgo rajmahelansis
- †Gingko semirotunda
- †Gingko sibirica
- †Gingko singularis
- †Gingko skottsbergii
- †Ginkgo spitzbergensis
- †Ginkgo suluktensis
- †Ginkgo taeniata
- †Ginkgo tatjanae
- †Ginkgo telemachus
- †Ginkgo tzagajanica
- †Ginkgo whitbiensis
- †Ginkgo wyomingensis
- †Ginkgo yimaensis.[7]
Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Saksa loodusteadlane, arst ja maadeuurija Engelbert Kämpfer (ka Kaempfer) (16. september 1651 – 2. november 1716), puutus hõlmikpuuga (Ginkgo) Nagasakis kokku oma Jaapani reisi ajal 1689-1691. Tema „imelikku hääldust“ (transkriptsiooni jaapani keelest ladina keelde), teoses "Amoenitates Exoticae" (1712), "–kgo" peetakse mõnede allikate kohaselt veaks, täpsem oleks olnud „Ginkio“ või „Ginkjo“[8] Teiste allikate kohaselt oli Kämpferi transkriptsioon korrektne. Ta kasutas jaapanikeelse aprikoosi märgina kas Kjoo või Kjo.
Linne lähtus teaduslikul nimepanekul tema kirjeldustele ja jaapani keele osas võis eksida tema.(Hegi, 1981; Masing, 1986; viidanud Sander, Elliku ja Paivel, 3:1990[9])
Saksa botaanik ja paleobotaanik Karl Mägdefrau (8. veebruar 1907 - 1. veebruar 1999) proovis oma teoses “Paläobiologie der Pflanzen” (1942) taastada algse Ginkyô.[10]
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Carl von Linné, Mantissa Plantarum Altera, lk 313-314, 1771. (APPENDIX. biloba GINKGO. Kaemph. amoen,811.t.813.)
- ↑ Tony Russell & Catherine Cutler, „Maailma puude entsüklopeedia“, Sinisukk 2004
- ↑ ["Mantissa Plantarum Altera", lk 313-314. 1771, APPENDIX. biloba GINKGO. Kaemph. amoen,811.t.813.]
- ↑ Characters of a new Genus of Plants named Salisburia, Transactions of the Linnean Society of London 3.1. (1797):330-2.
- ↑ †Ginkgo adiantoides Heer 1878 (vaadatud 10.03.2017)
- ↑ B.M. Begović Begom, (2011). Nature's Miracle Ginkgo biloba, 1. raamat , 1–2. väljaanne, lk 60–61.
- ↑ Branko M. Begović Bego, Nature’s Miracle Ginkgo biloba L. 1771 All about Ginkgo (or Maidenhair tree), lk 65-66, 1. köide, [2017, märts 15]
- ↑ On Engelbert Kaempfer’s "Ginkgo"
- ↑ Eesti Teaduste Akadeemia Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osakond, Tallinna Botaanikaaed, Heldur Sander, Jüri Elliku, Aleksei Paivel, "Hõlmikpuu (Ginkgo biloba L) Eestis", Tallinn, lk 3, 1990
- ↑ Ginkgo biloba, [2017, märts 14]
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Ginkgo seisuga 15.03.2017.
Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]
- Ginkgo õigekiri
- Toshiyuki Nagata, Ashley DuVal & Peter R. Crane, Engelbert Kaempfer, Genemon Imamura and the origin of the name Ginkgo, TAXON, 64 (1), veebruar 2015: 131–136
- Wolfgang Michel, On Engelbert Kaempfer’s “Ginkgo”, Research Notes (Fukuoka, 6 detsember 2005)
- Felix Widder, Rechtschreibung des Namens „Ginkgo", 1948
- Süstemaatika
