Rahvusvaheline Vähiuurimise Keskus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
International Centre for Research on Cancer (IARC) Headquarters Exterior.jpg

Rahvusvaheline Vähiuurimise Keskus[1] ehk Rahvusvaheline Vähiuurimise Agentuur[2] (lüh IARC) on Maailma Terviseorganisatsiooni allasutus, mis asutati mais 1965 ja mille tegevuse põhieesmärgiks on pahaloomuliste kasvajate riskide ja tekkepõhjuste uurimise juhtimine ja koordineerimine.

Uurimuste kohta kogutud info ja kokkuvõtted avaldatakse monograafiatena. Nende hulka kuuluvad monograafiad erinevate keemiliste (formaldehüüd, pliiühendid) füüsikaliste (ioniseeriv kiirgus), bioloogiliste (Helicobacter pylori, Epsteini-Barri viirus) ja elustiili tegurite ( tubaka suitsetamine, alkohoolsete jookide joomine jt) kohta.

Rahvusvaheline Vähiuurimise Keskus (IARC) on 1997. aasta seisuga avastanud umbes 700 kemikaali või muud tööstusprotsessis esinevat mõjurit, mis võivad tekitada vähki.[3]

Neid andmeid kasutavad mitmed teised teadusasutused oma kontseptsioonide arendamisel, nii näiteks otsustas inimravimite komitee, et arseentrioksiid on inimestel kantserogeenne, nagu seda on märkinud Rahvusvaheline Vähiuurimise Agentuur (IARC) (1. rühm). Ravimikasutamisuuringuga seoses on inimravimite komitee arvamusel, et arseentrioksiidi kasutamine patsientidel ei ole eetiliselt vastuvõetav, sest ekspertide rühm järeldas, et ravimiga tekib genotoksilisuse, reproduktiivtoksilisuse ja kantserogeensuse risk.[4]

31. mail 2011 tunnistasid IARCi 30 eksperti 14 maalt, et raadiosageduslikel elektromagnetilistel lainetel on võimalik kantserogeenne toime inimesele (ohugrupp 2B, possibly carcinogenic to humans).[5]

26. oktoobril 2015 välja antud raportis liigitati töödeldud liha kantserogeenide hulka, kuna uuringute alusel võib sellise liha tarbimine soodustada inimestel soolevähki haigestumist.[6][7]

IARCi peakorter asub Lyonis (Prantsusmaa).

Aastatel 1968–1974 juhatas akadeemik Pavel Bogovski Lyonis IARCi väliskeskkonna kantserogeenide osakonda.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Laine Trapido, "Meditsiini terminite lühendeid", keeletoimetaja Katrin Hallas, AS Medicina, lk 119, 2007, ISBN 978-9985-829-79-0
  2. Väino Sinisalu, Kas mobiiltelefoni kasutajatel on suurem oht haigestuda ajukasvajasse?, lk 310, Eesti Arst 2011; 90(7):309–310
  3. Naomi Loogna, Kutsekasvaja varjab end pikka aega, Eesti Päevaleht, 28. aprill 1997, veebiversioon (tarve 27.10.2015)
  4. Ravimite nimetuste, ravimivormide, tugevuste, manustamisviiside, taotlejate, müügiloa hoidjate loetelu liikmesriikides
  5. Väino Sinisalu, Kas mobiiltelefoni kasutajatel on suurem oht haigestuda ajukasvajasse?, lk 310, Eesti Arst 2011; 90(7):309–310
  6. Processed meats do cause cancer - WHO, BBC, 26. oktoober 2015, veebiversioon (tarve 27.10.2015)(inglise keeles)
  7. Rivo Veski, WHO paigutas töödeldud liha ohtlikkuselt plutooniumiga samasse kategooriasse, 26. oktoober 2015, veebiversioon (tarve 27.10.2015)
  8. Tervise Arengu Instituut, Suri akadeemik Pavel Bogovski, 9. märts 2006, veebiversioon (tarve 27.10.2015)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]