Lümfiteed

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Lümfiteedeks nimetatakse paljude selgroogsete lümfisüsteemi ja selle elundeid ühendavat ning lümfi sisaldavat lümfisoonte võrgustikku. Lümfiteed koosnevad lümfikapillaaridest, lümfisoontest ja lõpevad lümfisõlmedega, millest saavad alguse lümfitüved.[1]

Lümfiteede areng, asend, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Lümfiteed (-ka sooned) ei kata marrasknahka, kesknärvisüsteemi, epiteelkudesid, põrna, luuüdi, nabavääti, lootekestasid, kopsualveoole, silma sarvkesta ja silmaläätse, kuid lümf liigub neis rakuvaheliste kanalite ja spetsiaalsete molekulide kaudu.

Lümfikogumisteed[muuda | muuda lähteteksti]

Suuremad lümfikogumisteed on:[2]

Lümfiteid mööda toimub organismis rasvlahustuvate ainete transport, nii liiguvad lümfiteedest vereringesse rasvlahustuvad vitamiinid ja lipoproteiinikerakesed jpt ained.[3]

Muu[muuda | muuda lähteteksti]

'Lümfaatiline' (lad lymphaticus) võib tähendada lümfi, lümfikoesse või lümfiteedesse puutuvat.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 324, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  2. Ernits,Nahkur 2013:323-344
  3. Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, lk 240-259, ISBN 9985-829-36-0.