Lihaveis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Nuumveis ehk lihaveis (inglise cattle for fattening, store animal [1], beef cattle[2]) on liha saamiseks kasvatatav veis.[3] [4]

Lihaveiseid kasvatatakse Eestis maastikuhoolduseks, liha tootmiseks ja aretuseks (tõukari)[5]

Lihaveisekasvatus[muuda | muuda lähteteksti]

Lihaveise kasvataja peab tagama veisele stressivaba ja ohutu keskkonna.

Vasikad võõrutatakse 6 kuni 10 kuu vanuselt, kaaluvad umbes 300 kilogrammi. Peale võõrutamist viiakse noorloomad karjamaale, kuni nad on 12 kuni 16 kuu vanused. Nuumatakse 4-6 kuud, kuni realiseerimiseni.

Nad joovad keskmiselt 41 liitrit päevas. Söödetakse enamasti siloga, mõnel pool antakse lisaks heina. Jõusöödana antakse kas jahu või graanuleid.

Lihaveised võivad elada aastaringselt väljas, kuid seaduse järgi peab olema veisel varjumise võimalus, näiteks katusealune või metsatukk. Samas peab olema tagatud ka inimese ohutus.

Toodang[muuda | muuda lähteteksti]

Lihaveised realiseeritakse 18-22 kuu vanuselt. Realiseerimisel kaaluvad tavaliselt üle 450 kilogrammi. 450 kilogrammisest veisest saab 200 kilogrammi veiseliha, tapasaagis on 45%.

Tapajärgselt eraldatakse veri, pea, jalad ja nahk. Lihakeha säilitatakse külmkabris, kus rümp on riputatud rippteele tagajalgupidi.

Tõud[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis põhiliselt kasvatatavad lihaveise tõud on hereford (25%), aberdiin-angus (24%), limusiin (18%), simmental (11%), šarolee (8%), šoti mägiveis (8%) ja hele akviteen (4%). Sealjuures oli PRIA andmetel 2016. aasta alguses Eestis 66 379 lihaveist ja 2181 lihaveiste kasvatamisega tegelevat juriidilist isikut.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]