Sarkoidoos

Allikas: Vikipeedia

Sarkoidoos on koondnimetus ƒosadel inimestel (harvemini kassidel ja koertel) esineva teadmata etioloogiaga Th1 immuunrakkude vahendatud progresseeruva multisüsteemse granulomatoosse ning lümfoidkoe sümptomitega krooniliselt ja ettearvamatult kulgevate haiguste rühma kohta.

Osad autorid liigitavad sarkoidoosi autoimmuunhaiguste hulka.

Sarkoidoosi ja lümfoid(-immuun)süsteemi koostoimed on praegu veel immuunparadoksi staatuses, kuna mitmed bioloogilised kaitsemehhanismid osalevad nii organismi kaitsel kui ka rünnakul; avatakse, et anergilise seisundi kutsub esile teatav rakulise immuunsuse puudumine perifeerias.

Sarkoidoos väljendub sageli lümfadenopaatia ja ka ebanormaalsete krooniliste põletikuliste rakkude kogumike[1] sarkoidsete mittenekrotiseeruvate ja -kaltsifeeruvate granuloomidena. Nimetatud granuloomid tekivad enamasti kopsudes või lümfisõlmedes, kuid võivad tekkida ka hingamisteedes, luudes, maksas, põrnas, neerudes, südames, ajus, silmas, nahas, kilpnäärmes, tüümuses, kõhunäärmes ja osades suguelundites.[2][3]

Kesknärvisüsteemi haaratus süsteemse sarkoidoosi korral on ebaharilik, kuid võib esineda kuni 10% haigusjuhtudest.

Sarkoidoosist paranevad iseeneslikult ligi pooled patsiendid.

Sarkoidoosi kohta teatakse vähe, vaatamata sellele loetakse seda valdavalt healoomuliseks seisundiks ja statistiliste andmete alusel ei ületa suremus 1–5%[4] ( kopsukoe armistumine, mis põhjustab hingamispuudulikkust, või südamepuudulikkus[5])

Sümptomid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarkoidoos on põletikuline haigus, mille korral võib sarkoidsete granuloomide moodustumine mõjutada igat elundit.

Sarkoidoos on sageli asümptomaatiline. Sagedasemad ebamäärased sümptomid, on väsimus (mitte väljapuhkamine), jõuetus, kaalukaotus, valud, artriit, silmade kuivus, põlvede turse, hägune nägemine, hingeldus, kuiv köha või nahakahjustused.

Neerude, maksa, südame või peaaju haigusjuht võib põhjustada täiendavaid sümptomeid ja raskendada haiguse kulgu.

Sarkoidoosi sümptomaatika on seotud sarkoidoosikolde paikmest elundis või elundsüsteemis, nii näiteks võib neurosarkoidoos avalduda kraniaalnärvide halvatuse, basilar meningitis'e, krampide, ajuripatsi ja hüpotalamuse lesioonidena mis põhjustavad suhkruta diabeeti.[6]

Kliiniline pilt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarkoidoosil esineb erinevaid kliinilisi presentatsioone:

  • asümptomaatiline sarkoidoos,
  • mittespetsiifiliste üldsümptomitega sarkoidoos,
  • sarkoidoos, mille sümptomid tulenevad kindla(te) organi(te) haaratusest,
  • äge sarkoidoos (laheneb 2 aasta jooksul) (näiteks Löfgreni sündroomi korral, milleks loetakse kombinatsiooni nodoossest erüteemist, suurenenud lümfisõlmedest ja liigesevalust) ,
  • krooniline sarkoidoos.

Põhjused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarkoidoosi tekkepõhjused ei ole teada, kuid välja võib tuua mitmeid tegureid[7]:

Kehtiva kontseptsiooni kohaselt haigestuvad geneetiliselt vastuvõtlikud ehk nn sarkoidse konstitutsiooniga isikud, tõenäoliselt väliskeskkonna spetsiifiliste agensite toimel.

Raportid community outbreaks, ametitegevusega seotud riskide (Izbicki jt on teavitanud sarkoidoosi haigestumise tõusu New Yorgi linna tuletõrjujate seas, kes osalesid 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakutele järgnenud päästetöödel Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide juures[10]), perekondlikku esinemist, sarkoidoosi esinemist pärast elundite siirdamist ja sarkoidoosi põdevate patsientide spetsiaalselt töödeldud kudede süstimine katseloomadele ning tekkinud indutseeritud sarkoidoos ei luba välistada 'nakkusliku loomusega põhjustajat'.

Sarkoidsetes granuloomides on tuvastatud mükobakteri ja propioonibakteri RNA-d ja DNA-d[11] ja tuberkuloosi mükobakteri antigeene jpm.

Sarkoidsetes granuloomides tuvastatud bakterid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarkoidsetes granuloomides on sarkooidoosihaigetel tuvastatud mitmeid baktereid, nagu mükoplasmad, Borrelia burgdorferi, mükobaktereid tuberkuloosi mükobakter ja Mycobacterium avium, Propionibacterium acnes, Rickettsia helvetica jt.[12]

Esinemissagedus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarkoidoos on üsna levinud 1–40 haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta aastas; Põhja-Euroopa maades 5–40, Jaapanis 1–2 haigusjuhtu. USA-s on sarkoidoos diagnoositud valdavalt tumedanahalise elanikkonna seas (35,5 haigusjuhtu 100 000 tumedanahalise kohta võrreldes 10,9 haigusjuhuga 100 000 valgenahalise kohta).[13][14]

Sarkoidoosi esineb rohkem noorematel meestel (30–50-aastastel täiskasvanutel, keskmine vanus 40 aastat) ja teatud inimrassidel, tumedanahalistel (3,5 korda) ja skandinaavlastel, ka on täheldatud sesoonsust (rohkem suvel kui talvel).

Diagnoosimine ja nomenklatuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarkoidoosi diagnoos on valdavalt välistav diagnoos, mille panekuks kaalutakse haigusloo episoode, granuloomide esinemist vähemalt kahes erinevas elundis, laboratoorsete analüüside negatiivseid tulemeid erinevate bakterite tuvastamisel, koduses keskkonnas ja/või tööl kokkupuudete puudumist mürgistavate ainete või toksiinidega ja ravimindutseeritud haiguse olemasolu puudumist.

Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versioonis tähistatakse sarkoidoosi koodidega D86.0 – D86.9.

Sarkoidoos
Klassifikatsioon ja välisallikad
APSarcoid.PNG
Kopsu sarkoidoosi kolle.
Ladinakeelne nimi Sarcoidosis, lymphogranuloma benignum
RHK-10 kood D.d
RHK-9 kood 135
OMIM 181000
DiseasesDB 11797
MedlinePlus 000076
eMedicine 2063 
MeSH D012507
Alamjaotised Eestikeelne nimetus
D86.0 Kopsu sarkoidoos
[D86.1] Lümfisõlmede sarkoidoos
[D86.2] Kopsu sarkoidoos koos lümfisõlmede sarkoidoosiga
[D86.3] Naha sarkoidoos
[D86.8] Muude ja kombineeritud paikmete sarkoidoos
[D86.9] Täpsustamata sarkoidoos

CD83, CD1a+ immature DC -s)[19]

sarkoidoosi korral – artralgia, artriit, lihaste nõrkus

  • ravimindutseeritud sarkoidoos.

Endokriinnäärmete sarkoidoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Endokriinnäärmete sarkoidoos ei ole haiguse eraldi vorm, kuid lisaks lümfisõlmedele võib sarkoidoos (sarkoidseid granuloome) esineda ka paljudes inimorganismi sisenõrenäärmetes (endokriinnäärmed), nagu ajuripats, kilpnääre, tüümus, kõhunääre[23] jm.

Kopsusarkoidoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kopsude sarkoidoos

Kopsusarkoidoos on kõige laialdasemalt levinud sarkoidoosi vorm, peamiselt granulomatoosne kopsuhaigus, kus põletikuline protsess ja mittekaseoossete granuloomide hõlmab alveoole, väikseid bronhe ja väikseid veresooni.

Sarkoidoos on välistav diagnoos. Sarkoidoosi kahtluse korral tuleks iga patsiendi puhul välistada järgmised infektsioonid ja haiguslikud seisundid: mükoosid (eriti mükobakterite esile kutsutud), berüllioos, allergiline pneumoniit, kollageen-vaskulaarsed haigused, reaktsioonid ravimile, metallidele/mineraalidele, berülliumile, harva alumiiniumile ja talgile.[24]

Diagnoosi määramisel kasutatakse röntgeniülesvõtteid, laboratoorseid analüüse ning erinevaid südame ja kopsu tööd monitoorivaid teste.[25]

Akuutset sarkoidoosi püütakse tuvastada seerumi angiotensiini konverteeriva ensüümi (SACE) taseme tõusu, ACE katalüüsib angiotensiin I konversiooni bioloogiliselt aktiivseks angiotensiin II kudedes ja plasmas ja sellega kaasneb proinfammatoorsete molekulide, nagu kemokiinid, tsütokiinid (IL-6) ja intertsellulaarne adhesioonimolekuli ICAM-1 ja vaskulaarse raku adhesioonimolekuli VCAM-I süntees, ja langust patsiendi vereproovides monitoorides[26][27].

Paljudel patsientidel on tuvastatud haigus rutiinse kopsuröntgeniga.

Umbes pooltel tekib püsivaid tüsistusi kopsudes ning vaid 5–15% juhtudel tekib progresseeruv fibroos kopsukoes.

Kopsukoes toimuvate sarkoidsete reaktsioonide hulka loetakse ka alveolaarmakrofaagide poolt suurenenud kogustes vabastatavate superoxide ja vesinikperoksiidi toime.

Kopsusarkoidoosi korral on tõendeid närvirakkude kasvufaktori liiga kõrge taseme kohta kontrollanalüüsides.[28]

Kopsusarkoidoosi eristusdiagnoosiga püütakse välistada järgmised haigused:

Ravimata (ka diagnoosimata) jätmise korral võib kopsu sarkoidoosi peamiste komplikatsioonidena välja tuua:

Miliaarsarkoidoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

On raporteeritud miliaartuberkuloosile järgnenud miliaarsarkoidoosi juhtumist.[30]

Naha sarkoidoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarkoidoos hõlmab nahka umbes veerandil juhtudest. Kõige tavalisemad kahjustused on nodoosne erüteem, makulopapuloosne lööve, nahaalused sõlmed ja lupus pernio. Sümptomid nahal võivad erineda ning väljenduda ainult lööbe ja väikeste muhukestena. Samuti on näiteks nodoosne erüteem potentsiaalne sarkoidoosi sümptom. Ravi pole tavaliselt vajalik, sest kahjustused taanduvad iseeneslikult 2–4 nädalaga. Äge naha sarkoidoos võib patsiendil siiski suuri probleeme põhjustada.

Närvisüsteemi sarkoidoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Närvisüsteemi sarkoidoos

Närvisüsteemi sarkoidoosi ehk neurosarkoidoosi peetakse süsteemse sarkoidoosi komplikatsiooniks, haruharva eraldi haiguseks, mille korral võivad põletikukolded – sarkoidsed granuloomid (mis sisaldavad epitelioidrakke, hiidrakke, makrofaage, T- ja B-rakke jt) – esineda ajus, ajuripatsis, seljaajus ja või mujal närvisüsteemis.

Närvisüsteemi sarkoidoos on välistav diagnoos, seni puuduvad lahendused tuvastamaks radioloogilistel piltkujutistel neurosarkoidoosile omaseid spetsiifilisi leide.

Kesknärvisüsteemi haaratus süsteemse sarkoidoosi korral on ebaharilik, kuid võib esineda 5–15% sarkoidoosi haigusjuhtudest.

Haigestumise algstaadiumis esinevad kraniaalnärvide (näonärvi ja esiku-teonärvi) haaratus ja hüpotalaamilised ja hüpofüüsi haaratusst tingitud häired.

Kesknärvisüsteemi haaratuse korral võivad haaratud saada hüpotalamus, ajuripats, suurajukoor ja väikeaju põhjustades (neuroendokriinsüsteemi toime) liigjanusust, liigkusesust, suhkruta diabeeti, liigset unisust, rasvumust, alveolaarse hüpoventilatsiooni, impotentsust, mentsruaaltsükli häireid, galaktorröad, menstruatsioonipuudust, üldist segadusesolekut, dementsust, amneesiat (nii lühi- kui ka pikaajalist), otsustusvõime puudumist, spetsiifilist arvutamisvilumuste häiret, üldist väsimust, peavalu, meningiiti, tractus corticospinalis e, tserebellumi ja ajutüve sümptomeid, peaajuinfarkti või mööduvat isheemilist atakki, Kleine-Levine-Critchley syndrome (harva), parkinsonismi (koos basaalganglionite infiltratsiooniga), krampe, vesipead, äkksurma.[31]

Osadel patsientidel esineb ka perifeerse närvisüsteemi haaratust, mis avaldub müopaatia ja/või perifeerse neuropaatiana.

Lastel esineb närvisüsteemis sarkoidoosi väga harva ja teaduslikku kirjandust napib, kuid loetakse, et neil on täiskasvanud sarkoidoosihaigetega sarnane sümptomaatika.[32]

Austraalias läbi viidud uuringus tuvastati neurosarkoidoos 26% valgenahalistel sarkoidoosi põdevatel patsientidel ja raporteeritud on järgmisi neuroloogilisi kõrvalekaldeid: papilliödeem, cranial neuropathy, perifeerne neuropaatia, mononeuropaatia, müopaatia, psühhiaatrilised häired, tserebellaarne ataksia, hüdrotsefaalia.

Kui neuropaatiaga kaasneb palavik, uveiit ja süljenäärmete suurenemine seostatakse seda neurosarkoidoosi liigi Heerfordt'i sündroomiga.[33]

Närvide sarkoidsed granuloomid esinevad närvides peamiselt närviümbrises närvikiudude kimpe ümbritsevas sidekoes (perineurium) või närvi kõige välimises sidekoelises tupes (epineurium).

Hüpoatalamuse-ajuripatsi sarkoidi korral esineb antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroomi (SIADH), morbiidset rasvumist, kehatemperatuuri düsregulatsiooni, unetust, personality change, suhkruta diabeeti, hüperprolaktineemiat, hüpotüroidismi, adrenokortikaalpuudulikkus, kasvuhormooni vaegust jpm.

Glükoosi toimele vastamine (katehoolamiinide, glükagooni, kortisooli ja kasvuhormooni tõus) võib-olla täielikult inhibeeritud (blokeeritud) või maha reguleeritud (counter-regulatory response to hypoglycaemia).[34]

Esinemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Närvisüsteemi sarkoidoosi esinemisagedus ei erine väga palju süsteemse sarkoidoosi omast, patsiendi vanus on harilikult 30–40 eluaastat ja seda esineb pisut rohkem naistel kui meestel.

Esineb nii akuutse, subakuutse kui ka kroonilise kuluga neurosarkoidoosi.

Histoloogiliselt on neurosarkoidoosi tuvastatud 14–27% süsteemse sarkoidoosiga patsientidel, kellest 3–15% on haigus asümptomaatiline.

Eristusdiagnoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neurosarkoidoosi diagnoosi kinnitamiseks tuleks sooritada eristusdiagnoos ja välistada teised haiguslikud seisundid, mis võivad neuropaatiat esile kutsuda ja haiguse tuvastamiseks teha mittekaseoossete sarkoidsete granuloomide närvi ja lihase biopsia histoloogiline analüüs.

Ravimid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neurosarkoidoosi ravi siiani puudub. On esinenud iseeneslikku tervenemist, kuid sageli peetakse vajalikuks immunosupressiooni garanteerimist pikemajalise raviaga kortikosteroidide manustamise näol[36], kuigi puuduvad tõenduspõhise meditsiini nurgakiviks peetavate kliiniliste uuringute jt tõendumaterjalide põhised ravijuhised ja sageli toetutakse vaatlusandmetele.

Neurosarkoidoos on raske haigus ja võib eluohtlikuks osutuda.

Silmade kahjustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Närvisüsteemi sarkoidoosi korral esineb sarkoidoosihaigetel hulgaliselt silmi (ka nägemist) kahjustavaid neuro-oftalmoloogilisi seisundeid (ei ole spetsiiflised sarkoidoosile), nagu kraniaalne neuropaatia, diploopia, uveiit.[37]

Sünonüümid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • kesknävisüsteemi sarkoidoos, kesknärvisüsteemi kahjustused sarkoidoosi korral, neurosarkoid.

Ravimindutseeritud sarkoidoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ravimindutseeritud sarkoidoos ei ole küll eraldi sarkoidoosi vorm, kuid seda on esinenud

Eristusdiagnoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarkoidoos ja vähk (haigus)vähk võivad üksteist jäljendada ja teatud staadiumides on neil raske vahet teha.

Eristusdiagnoosi on vaja ka teiste ebasoovitavate seisundite ja tõbede välistamiseks nagu:

Ülemiste hingamisteede haaratuse korral ka tuberkuloos, leepra, ƒWegeneri granulomatoos, neerude haaratuse korral aga mittesteroidsed põletikuvastaste ravimite kõrvaltoimed, Wegeneri granulomatoos ja ƒmuudel põhjustel esineva võiv interstitsiaalne nefriit.

Närvisüsteemi sarkoidoosi korral tuleks välistada kõik ƒpõletikud, kasvajad, vaskulaarsed haigused.[42]

Immunopatogenees[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enim seostatakse sarkoidoosi kroonilise põletikuga kaasnevate immunoloogiliste reaktsioonidega:

Lisaks T-lümfotsüütidele osalevad immuunvastuses ka B-lümfotsüüdid.[43]

Morfoloogiliselt aga tekivad CD4+ T-rakkude, ja makrofaagsete Langhansi rakkude, epitelioidrakkude ja võõrkehahiidrakkude osavõtul spetsiifilised sarkoidsed granuloomid. Nende granuloomide moodustumisel erinevate immunokompetentsete rakkude poolt osalevad mitmed põletikumediaatorid, nagu tsütokiinid ja kemokiinid (näiteks CXCL10 ja CXCL16 jt).

Sarkoidne granuloom[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarkoidsetes granuloomides sünteesitakse kolooniaid stimuleerivat tegurit ja D3-vitamiini (1,25-dihüdroksüvitamiin) mis omakorda stimuleerivad tsirkuleerivate monotsüütide paljunemist ja diferentseerumist macrophage-epithelioid cells'i rakkudeks. Sarcoid epithelioid cells meenutavad epiteelkude, kuid on tõenäoliselt kudede makrofaagid, mis pärinevad veres ringlevatest monotsüütidest.[44][45]

Valdav enamik sarkoidse granuloomi immuunrakke liigitatakse Th1 hulka, need osalevad rakulise immuunsusega seotud reaktsioonides, need ekspresseerivad alfa-beeta T-rakkude retseptoreid (TcR) ning sünteesivad ja eritavad tsütokiine IL-2 ja IFN-γ.

Sarkoidsete granuloomide küpsedes piiravad makrofaagidest ja epiteloidrakkudest sisu[46] ühtse 'ringina' CD4+ T rakud (T-abistajarakud), granuloomi pinnal aga CD8+ T-rakud.

Ravimid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selles artiklis tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ning selle lugemine ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.


Sarkoidoosi puhul võib teatud juhtudel ravist üldse loobuda ja patsienti üksnes jälgida.

Asümptomaatilise sarkoidoosi korral on vajadus ravi järele pea olematu. Akuutne sarkoidoos aga vajaks medikamentoosset ravi.

Neerude haaratuse korral ja sümptomite esinemisel manustatakse rakuliste põletikuliste reaktsioonide supressiooniks ja granulomatoossete infiltratsioonide kaotamiseks steroide, näiteks prednisooniteraapia (30– 40 mg/päevas) 8–12 nädalat ja edasine teraapia vähendades doosi (10–20 mg/päevas) 6–12 kuud.

Kortikosteroidide kasutamine baseerub suuresti raviarsti ja patsiendi vahelisele usaldusele, kuna vaatamata >50 aastasele tarvitamisele puuduvad tõendid selle kohta, et kortikosteroidide teraapia aitaks kaasa või muudaks ehk parendaks improve long-term prognosis haiguse kulgu või elulemust. Lisaks puuduvad andmed optimaalsete ravimidooside ja kortikosteroidide teraapia või ka teiste immunosupressiivsete teraapiate kestvuse kohta.[47][48]

Kortikosteroidide kõrvaltoimed olenevad indiviidist, preparaadist, kogustest ja haaratud elundist jpt teguritest aga esinenud on tujumuutusi, paistetust ja kaalutõusu (vedelikupeetus jm), kõrgrõhku, kõrget veresuhkru taset ja söögiisu kasvu. Pikemajaline tarbimine võib põhjustada kõhuvalu, haavandeid, aknet ja kaltsiumi suurenenud kadu luudest[49], diabeeti, tuberkuloosi ja osteoporoosi[50], glaukoomi, depressiooni, soodumust sinikate tekkele, suurenenud infektsioonide ohtu[51]

Patsiendid ja raviarstid peavad ehk kaaluma ja arstid põhjendama kuis kasud kaaluksid kahjud ülesse.

Patsientide jälgimine on vajalik, kuna 25% patsientidest esineb sarkoidoosi retsidiveerumist.[52]

Neil, kel on tuvastatud hüperkaltseemia, soovitatakse pidada vähese kaltsiumisisaldusega dieeti, piirduda vähem kui 2 liitri vedeliku tarbimisega päevas ja vältida otsese päikesevalguse käes (ka solaariumis) olemist.

On teateid kasvajavastase aine kloorambutsiili, metotreksaadi, malaariavastase ravimi klorokviini jmt ravimite kasutamise kohta sarkoosiga patsientidel.

Kui ei ole hüperkaltseemia ohtu siis võidakse kortikosteroidide indutseeritud osteoporoosi vältimiseks manustada kolekaltsiferooli.

Sarkoidoosi põdevatel patsientidel tuleb ettevaatlik olla kaltsiumi sisaldavate preparaatidega ja eriti ravimiga Kalcipos-D forte (kaltsium, kolekaltsiferool (D3-vitamiin)) [53]).

Taimsed droogid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarkoidoosi kulg ja ravi varieeruvad ja olenevad haiguse kestusest, patsiendi tervislikust seisundist ja paljust muust, seega soovitatakse enne taimsete droogide tarvitamist konsulteerida raviarstiga, vältimaks ravimite (näiteks immunosupressiivseid toimeid evivate) ja taimesaaduste (nii ravimi mõju tugevdavat kui ka nõrgendavat) koostoimet.

Tugevaks põletikuvastase toimega taimseteks droogideks inimorganismis loetakse hariliku kollajuure risoomist valmistatavat pulbrit kurkumit, teekummeli õitsvaid korvõisikuid (Chamomillae flos), kanada koldjuurt[54], surinami küünisvääti[55], kanepiürti[56], küüslauku jpt taimesaaduste oskuslikku tarbimist.

Toitumisteraapia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarkoidoos võib paljude tegurite koostoimel kujuneda pikemat aega kestvaks krooniliseks haiguseks. Seega peetakse oluliseks, et sarkoidoosihaige toitumine oleks mitmekülgne ja tervislik; kui ei esine ülitundlikkust, võiks toiduks tarbida puu- ja juurvilju ning täisteratooteid.[57]

Teised haigused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarkoidoosiga koos (samaaegselt) võivad esineda ka süsteemne erütematoosne luupus, reumatoidartriit, Sjögreni sündroom, süsteemne vaskuliit[58],gangrenoosne püoderma[59], motoorneuroni haigus amüotroofne lateraalskleroos, tsöliaakia, amüloidoos, Crohni tõbi[60]; neurosarkoidoosi korral polüskleroos[61] jmt.

Patsientidel, kellel esineb hematoloogilisi pahaloomulisi kasvajaid, võib esineda näiteks sarcoidosis-lymphoma syndrome'i, mis 1–2 aasta jooksul sarkoidoosi diagnoosist, võib jõuda lümfoomi seisundisse.

Sarkoidoos võib välja kujuneda ka vähki, näiteks melanoomi, emakakaela-, maksa- ja kopsuvähki põdevatel patsientidel.[62]

Sarkoidoos võib mitme vähitüübi korral esineda vastavas elundis paraneoplastilise sündroomi sümptomina.

Sarnasus teiste haigustega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvatakse, et sarkoidoos on väga sarnane tuberkuloosiga, ja seetõttu kahtlustatakse neil teatavat sugulust. Kui tuberkuloosi ja/või selle tekitaja sugulus võikski sarkoidoosi põhjustada, siis on proovitud välja selgitada, kas tuberkuloosiravist oleks abi ka sarkoidoosihaigetel.[63]

Sarkoidoos ja amüotroofne lateraalskleroos[muuda | redigeeri lähteteksti]

On haigusjuhte, kus sarkoidoosihaigetel patsientidel on samaaegselt põdemisel ka kliiniline amüotroofne lateraalskleroos ja sarkoidseid närvigranuloome on tuvastatud motoneuronites.[64]

Sarkoidoos ja herpesviirused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarkoidoos ja herpesviiruste nakkus võivad esineda koos, viimast loetakse aga praegu veel sarkoidoosi komplikatsiooniks, mitte põhjustajaks. Sarkoidoosihaigetel võib esineda herpes simplex-viiruse põhjustatud herpesviirusentsefaliiti (kesknärvisüsteemis).[65]

Sarkoidoosi retsidiiv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarkoidoosi retsidiiv[66] on sarkoidoosi retsidiivjuht, mille korral diagnoositakse sarkoidoosi uuesti inimesel, kes on varem sarkoidoosi põdenud, saanud ravi ja tema seisund on paranenud kuid mõne aja pärast taaselustunud.

Komplikatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarkoidoosi korral esineb kaltsiumi metabolismi häireid, mis võivad põhjustada patoloogilise kuluga seisundeid nagu pankreatiit, hüperkaltseemia (esinemissagedus 5–10%), hüperkaltsuuria (40–62%), luutiheduse alanemine (40–55%), kortikosteroidide indutseeritud osteoporoosi ja neeruvälise kaltsitriooli kõrgenenud sünteesi jpm.

Pikemat aega kestev hüperkaltseemia ja hüperkaltsuuria võivad põhjustada nefrokaltsinoosi ja hiljem neerupuudulikkust. Neerukomplikatsioonideks, mis kaasnevad kaltsiumi metabolismi häiretega, on neerukivitõbi (ligi 10% patsientidest) ning harvemini tubulaarfunktsiooni häired ja neerutekkene suhkruta diabeet.

Sümptomaatiline hüperkaltseemia koos dehüdratsiooni, liigkusesuse ja teadvuse häiretega on sarkoidoosi komplikatsioonid, mida aga esineb harva.[67]

Ägedad komplikatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Külotooraks ja sarkoidoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Külotooraks ei põhjusta sarkoidoosi, kuid seisundit peetakse sarkoidoosi üliharva esinevaks komplikatsiooniks.[68]

Õhkrind ja sarkoidoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õhkrind ei põhjusta sarkoidoosi, kuid seisundit peetakse kaugele arenenud kopsusarkoidoosi (sh fibroos) harva esinevaks komplikatsiooniks.[69][70]

Hingamispuudulikkus ja sarkoidoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hingamispuudulikkuse põhjusteks sarkoidoosi korral peetakse kaugele arenenud kopsusarkoidoosi, õhkrinda, ülemiste hingamisteede obstruktsiooni, närvisüsteemi sarkoidoosi (kahepoolne nervus phrenicus'e sarkoidoos, hüperventilatsioon[71]), ravimitest tingitud kopsukahjustusi (nt metotreksaat).

Pulmonaalhüpertensioon ja sarkoidoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pulmonaalhüpertensioon ei põhjusta sarkoidoosi, kuid erinevate uuringute põhjal esineb pulmonaalhüpertooniat 5–28% juhtudel.[72]

Veriröga ja sarkoidoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veriröga ei põhjusta sarkoidoosi, kuid seisundit peetakse sarkoidoosi sümptomiks ja/või komplikatsiooniks.[73]

Kaltsitriool ja sakroidoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

1983. aastal tuvastati in vitro kultuuride põhjal sarkoidoosi põdevatel patsientidel neeruvälise kalsitriooli allikana alveolaarmakrofaagid (ka kudede makrofaagid sünteesivad kaltsitriooli).

Kaltsitrioolil on inimkehas immunoregulatoorseid ja neuroendokriinseid toimed ning selle taseme tõus sarkoidoosi põdevatel patsientidel võib tegelikkuses soodsaid toimeid evida. Kaltsitriooli suhtes vastuvõtlikke retseptoreid ekspresseerivad dendriitrakud, lümfotsüüdid ja makrofaagid.

Osade uuringute põhjal võib kaltsitriool (calcitriol) interleukiin-2 ja IFNγ inhibeerides reguleerida lümfotsüütide aktivatsiooni ja paljunemist.[74]

Kõrvalkilpnäärmehormoon ja sarkoidoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaltsitriooli kõrge tase hüperkaltseemia korral takistab kõrvalkilpnäärmehormooni vabastamist.

Sarkoidoosi korral on raporteeritud ka hüperparatüreoosi.[75]

Sarkoidoosihaige inimese füsioloogilised eripärad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarkoidoosi põdevatel patsientidel tuleb meeles pidada, et vaktsineerimine võib neile olla ohtlik. Humoraalsete immuunvastuste eripära tõttu[76] võivad mitmed vaktsiinid osutuda kasutuks või koguni ohtlikuks.

Ajaloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarkoidoosi esimese kliinilise haigusjuhtumi kirjapanijaks 1869. aastal peetakse Jonathan Hutchinsoni (1828–1913).[77][78]

1899. aasta detsembris avaldas professor Caesar Boeck (1845–1917) Oslos artikli "Multiple benign sarkoid of the skin".[79]

Haigust on varem nimetatud ka Besnier-Boecki tõveks ja Hutchinson'i või Boecki haiguseks.

Jorgen Schaumanni (1879–1953) nimetus haigusele oli lymphogranulomatosis benigna.

Lisalugemist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik", 2004:676
  2. Zurkova M, Turkova M, Tichy T, Pilka R, Kolek V, Kriegova E., Sarcoidosis of female reproductive organs in a postmenopausal woman: a case report and review of the literature: is there a potential for hormone therapy?, Menopause. mai 2015;22(5):549-53. doi: 10.1097/GME.0000000000000347, veebiversioon (tarve 14.07.2015)(inglise keeles)
  3. Fiorucci F, Conti V, Lucantoni G, Patrizi A, Fiorucci C, Giannunzio G, Di Michele L, Sarcoidosis of the breast: a rare case report and a review, Eur Rev Med Pharmacol Sci. märts-aprill 2006 ;10(2):47-50, veebiversioon (tarve 14.07.2015)(inglise keeles)
  4. Alan Altraja, Enn Püttsepp, Sarkoidoos – olemus, diagnostika ja ravi, Eesti Arst 2006; 85 (7): 460–474, veebiversioon (vaadatud 12.07.2015)
  5. Sarcoidosis - Symptoms - Diagnosis - Treatment - Prognosis, veebiversioon (vaadatud 12.07.2015)(inglise keeles)
  6. "Professional Guide to Diseases", 10. trükk, lk 127–129, 2013, Lippincott Williams&Wilkins, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 10.07.2015)(inglise keeles)
  7. "Professional Guide to Diseases", 9. trükk, lk 139–140, 2008, Lippincott Williams&Wilkins, ISBN 0 7817-7899-9
  8. Alan Altraja,Sarkoidoos- õppekonspekt. SA Tartu Ülikooli Kliinikum, 2012–2013
  9. J. Keith Smith, Maria Gisele Matheus ja Mauricio Castillo, Imaging Manifestations of Neurosarcoidosis, veebruar 2004, 182. välaanne, number 2, veebiversioon (vaadatud 18.06.2014) (inglise keeles)
  10. Michael C. Iannuzzi, M.D., Benjamin A. Rybicki, Ph.D., ja Alvin S. Teirstein, M.D., Sarcoidosis, N Engl J Med 2007; 357:2153-2165, 22. november 2007, DOI: 10.1056/NEJMra071714, veebiversioon (vaadatud 11.07.2015) (inglise keeles)
  11. J. Keith Smith, Maria Gisele Matheus ja Mauricio Castillo, Imaging Manifestations of Neurosarcoidosis, veebruar 2004, 182. välaanne, number 2, veebiversioon (vaadatud 18.06.2014) (inglise keeles)
  12. Sarcoidosis, veebiversioon (tarve 14.07.2015)(inglise keeles)
  13. Michael C. Iannuzzi, M.D., Benjamin A. Rybicki, Ph.D., ja Alvin S. Teirstein, M.D., Sarcoidosis, N Engl J Med 2007; 357:2153-2165, 22. november 2007, DOI: 10.1056/NEJMra071714, veebiversioon (vaadatud 11.07.2015) (inglise keeles)
  14. Garabed Eknoyan, Renal Involvement in Sarcoidosis, veebiversioon (vaadatud 11.07.2015)(inglise keeles)
  15. Christophe Penna, M.D., ja Grégoire A. Deroide, M.D., Splenic Sarcoidosis, N Engl J Med 2003; 349:e16 23. oktoober 2003, DOI: 10.1056/ENEJMicm020110, veebiversioon (tarve 14.07.2015)(inglise keeles)
  16. A. Kurata, N. Takayama, Y. Terado jt, Sarcoidal granulomas in the spleen associated with multiple carcinomas, SARCOIDOSIS VASCULITIS AND DIFFUSE LUNG DISEASES 2010; 27; 153-159, veebiversioon (tarve 14.07.2015)(inglise keeles)
  17. Antonio Ruiz Serrato, M. Ángeles Guerrero León, Juan Jiménez Martín, Desirée Gómez Lora, http://www.reumatologiaclinica.org/en/isolated-splenic-sarcoidosis/articulo/90375690/ Isolated Splenic Sarcoidosis, Reumatol Clin. 2015;11:54-5. - 11. väljaanne, num 01, DOI: 10.1016/j.reumae.2014.01.012, veebiversioon (tarve 14.07.2015)(inglise keeles)
  18. Robert Baughman, "Sarcoidosis", Marc A. Judson, 26. Hepatic and Splenic sarcoidosis, lk 571 – 575, 2006, Google'i raamatu veebiversioon (tarve 14.07.2015)(inglise keeles)
  19. Märkus 1: immature dendritic cells on võimelised antigeene korjama ja töötlema, kuid ei ole võimelised stimuleerima ja seonduma naiivsete T-rakkudega
  20. Zurkova M, Turkova M, Tichy T, Pilka R, Kolek V, Kriegova E., Sarcoidosis of female reproductive organs in a postmenopausal woman: a case report and review of the literature: is there a potential for hormone therapy?, Menopause. mai 2015;22(5):549-53. doi: 10.1097/GME.0000000000000347, veebiversioon (tarve 14.07.2015)(inglise keeles)
  21. Fiorucci F, Conti V, Lucantoni G, Patrizi A, Fiorucci C, Giannunzio G, Di Michele L, Sarcoidosis of the breast: a rare case report and a review, Eur Rev Med Pharmacol Sci. märts-aprill 2006 ;10(2):47-50, veebiversioon (tarve 14.07.2015)(inglise keeles)
  22. Michael C. Iannuzzi, M.D., Benjamin A. Rybicki, Ph.D., ja Alvin S. Teirstein, M.D., Sarcoidosis, N Engl J Med 2007; 357:2153-2165, 22. november 2007, DOI: 10.1056/NEJMra071714, veebiversioon (vaadatud 11.07.2015) (inglise keeles)
  23. Garcia C, Kumar V, Sharma OP, Pancreatic sarcoidosis, Sarcoidosis Vasc Diffuse Lung Dis. märts 1996 ;13(1):28-32, veebiversioon (vaadatud 11.07.2015) (inglise keeles)
  24. Gerald J Berry MD, Pulmonary Sarcoidosis, Stanford University School of Medicine, 20.11.2010, veebiversioon (vaadatud 11.07.2015) (inglise keeles)
  25. "Professional Guide to Diseases", 9. trükk,lk 139–140, 2008, Lippincott Williams&Wilkins, ISBN 0 7817-7899-9
  26. Studdy PR, Bird R., Serum angiotensin converting enzyme in sarcoidosis--its value in present clinical practice., Ann Clin Biochem. jaanuar 1989;26 ( Pt 1):13-8, veebiversioon (tarve 14.07.2015) (inglise keeles)
  27. ACE blood test, veebiversioon (tarve 14.07.2015) (inglise keeles)
  28. Charlotta Dagnell, Johan Grunewald, Marija Kramar, Helga Haugom-Olsen, Göran P Elmberger, Anders Eklund, ja Caroline Olgart Höglund, Neurotrophins and neurotrophin receptors in pulmonary sarcoidosis - granulomas as a source of expression, Respir Res. 2010; 11(1): 156, 8 november 2010. doi: 10.1186/1465-9921-11-156, PMCID: PMC2994818, veebiversioon (vaadatud 18.06.2014) (inglise keeles)
  29. Sarcoidosis, veebiversioon (vaadatud 11.07.2015)(inglise keeles)
  30. Hatzakis K, Siafakas NM, Bouros D, Miliary sarcoidosis following miliary tuberculosis, Respiration. 2000;67(2):219-22, veebiversioon (taarve 14.07.2015)(inglise keeles)
  31. Gabriel Bucurescu jt, Neurosarcoidosis Clinical Presentation, veebiversioon (vaadatud 10.07.2015)(inglise keeles)
  32. Robert J. Baumann, MD, William C. Robertson Jr, MD, Neurosarcoid Presents Differently in Children Than in Adults, PEDIATRICS, 112. väljaanne, nr 6, 1. detsemer 2003, lk e480 -e486, veebiversioon (vaadatud 13.07.2015)(inglise keeles)
  33. Gabriel Bucurescu, MD, MS; Chief Editor jt, Neurosarcoidosis Clinical Presentation, veebiversioon (vaadatud 10.07.2015)(inglise keeles)
  34. N. Porter, H.L. Beynon, H.S. Randeva, Endocrine and reproductive manifestations of sarcoidosis, DOI: http://dx.doi.org/10.1093/qjmed/hcg103 553-561, 1. august 2003, veebiversioon (tarve 14.07.2015)(inglise keeles)
  35. Dr Frank Gaillard jt, Neurosarcoidosis, veebiversioon (vaadatud 13.07.2015)(inglise keeles)
  36. Gabriel Bucurescu, MD, MS; Chief Editor jt, Neurosarcoidosis, 18. september 2014, veebiversioon (vaadatud 10.07.2015)(inglise keeles)
  37. Menezo V, Lobo A, Yeo TK, du Bois RM, Lightman S., Ocular features in neurosarcoidosis., Ocul Immunol Inflamm. mai-juuni 2009 ;17(3):170-8. doi: 10.1080/09273940802687812, veebiversioon (vaadatud 12.07.2015)(inglise keeles)
  38. M Trevenzoli jt, Sarcoidosis and HIV infection: a case report and a review of the literature, Postgrad Med J 2003;79:535-538 doi:10.1136/pmj.79.935.535, veebiversioon (tarve 18.07.2015)(inglise keeles)
  39. Ramos-Casals M, Sarcoidosis in patients with chronic hepatitis C virus infection: analysis of 68 cases., Medicine (Baltimore). märts 2005;84(2):69-80., veebiversioon (tarve 18.07.2015)(inglise keeles)
  40. Nayia Petousi ja Enson C Thomas, Interferon-β-induced pulmonary sarcoidosis in a 30-year-old woman treated for multiple sclerosis: a case report, J Med Case Rep. 2012; 6: 344, 8. oktoober 2012, doi: 10.1186/1752-1947-6-344, PMCID: PMC3492064, veebiversioon (tarve 18.07.2015)(inglise keeles)
  41. Sarcoidosis, veebiversioon (vaadatud 11.07.2015)(inglise keeles)
  42. Alan Altraja, Sarkoidoos, TÜ Kopsukliinik, veebiversioon (vaadatud 11.07.2015)
  43. Nader Kamangar, Zab Mosenifar, Sarcoidosis, veebiversioon (vaadatud 5.03.2014) (inglise keeles)
  44. Ohta M, Okabe T, Ozawa K, Urabe A, Takaku F, In vitro formation of macrophage-epithelioid cells and multinucleated giant cells by 1 alpha,25-dihydroxyvitamin D3 from human circulating monocytes., Ann N Y Acad Sci. 1986;465:211-20, veebiversioon (tarve 14.07.2015)(inglise keeles)
  45. Okabe T, Origin of epithelioid cells in sarcoid granuloma, Nihon Rinsho. september 2002;60(9):1714-9, veebiversioon (tarve 14.07.2015)(inglise keeles)
  46. J. G. G. Ledingham, "Concise Oxford Textbook of Medicine", Oxford University Press, lk 443–449, 2000
  47. Grutters JC, van den Bosch JM, Corticosteroid treatment in sarcoidosis, Eur Respir J. september 2006;28(3):627-36, veebiversioon (tarve 14.07.2015)(inglise keeles)
  48. Sarcoidosis, veebiversioon (tarve 14.07.2015)(inglise keeles)
  49. How is sarcoidosis treated?, Medically Reviewed by a Doctor on 2/9/2015, veebiversioon (vaadatud 11.07.2015)(inglise keeles)
  50. Sarcoidosis, veebiversioon (vaadatud 12.07.2015)(inglise keeles)
  51. Sarcoidosis Treatment Options, veebiversioon (vaadatud 12.07.2015)(inglise keeles)
  52. Garabed Eknoyan, Renal Involvement in Sarcoidosis, veebiversioon (vaadatud 11.07.2015)(inglise keeles)
  53. Kalcipos-D Forte, veebiversioon (vaadatud 10.07.2015
  54. Martin Hughes, Are There Herbal Treatments for Sarcoidosis?, 1. juuli 2015, veebiversioon (vaadatud 12.07.2015)(inglise keeles)
  55. Sarcoidosis, veebiversioon (vaadatud 12.07.2015)(inglise keeles)
  56. Dale H. Gieringer, Ed Rosenthal, Gregory T. Carter, "Marijuana Medical Handbook: Practical Guide to the Therapeutic Uses of Marijuana", lk 80, 2008, Googleõi raamatu veebiversioon (vaadatud 12.07.2015)(inglise keeles)
  57. Sarcoidosis, veebiversioon (vaadatud 12.07.2015)(inglise keeles)
  58. Nadera J. Sweiss, M.D.; Karen Patterson, M.D.; Ray Sawaqed jt, Rheumatologic Manifestations of Sarcoidosis, Semin Respir Crit Care Med. 2010;31(4):463-473, veebiversioon (vaadatud 11.07.2015)(inglise keeles)
  59. G. Kontochristopoulos, E. Saxioni, , G. Doulaveri-Gherasim jt, Pyoderma Gangrenosum Associated with Sarcoidosis, Acta Derm Venereol 83, veebiversioon (vaadatud 11.07.2015)(inglise keeles)
  60. D. Geraint James ja O.P. Sharma, Overlap syndromes with sarcoidosis, Postgraduate Medical Journal (1985) 61, 769-771, veebiversioon (tarve 19.07.2015)(inglise keeles)
  61. L. Radolović Prenc jt, Coexistence of neurosarcoidosis and multiple sclerosis, Neurol. Croat. 61. väljanne, 3-4, 2012, veebiversioon (tarve 18.07.2015)(inglise keeles)
  62. Cohen PR, Kurzrock R, Sarcoidosis and malignancy., Clin Dermatol. mai-juuni 2007;25(3):326-33, (tarve 14.07.2015)(inglise keeles)
  63. Postgraduate Institute of Medical Education and Research, Efficacy of Antituberculous Therapy in Management of Sarcoidosis, ClinicalTrials.gov Identifier: NCT01245036, mai 2013, (tarve 14.07.2015)(inglise keeles)
  64. I-HWEII AMY CHEN, MD, PhD jt, AMYOTROPHIC LATERAL SCLEROSIS AND NEUROSARCOIDOSIS: A CASE REPORT, Muscle Nerve. veebruar 2009; 39(2): 234–238, doi: 10.1002/mus.21159, PMCID: PMC2847417, NIHMSID: NIHMS114927, veebiversioon (tarve 18.07.2015)(inglise keeles)
  65. E. C. Sweeney, L. McDonnell, Herpes simplex encephalitis and sarcoidosis, Irish Journal of Medical Science, detsember 1979, 148. väljaanne, nr 1, lk 54-57, veebiversioon (tarve 14.07.2015)(inglise keeles)
  66. Ying-Ting Wang, MS, Yi-Ping Han, MD, Qiang Li, MD, He-Zhong Chen, MD, Recurrence of sarcoidosis: The follow-up of splenic involvement, Heart & Lung: The Journal of Acute and Critical Care, 41. väljaanne, nr 6, november–detsember 2012, lk e44–e48, veebiversioon (tarve 14.07.2015)(inglise keeles)
  67. Calcium metabolism in sarcoidosis and its clinical implications, Rheumatology (2000) 39 (7): 707-713, doi: 10.1093/rheumatology/39.7.707, veebiversioon (vaadatud 11.07.2015)(inglise keeles)
  68. Paul R Jarman, Moira K B Whyte, Ian Sabroe, J M B Hughes, Sarcoidosis presenting with chylothorax, Thorax 1995;50: 1324-1325, veebiversioon (tarve 14.07.2015)(inglise keeles)
  69. Lake KB, Sharma OP, VanDyke JJ, Pneumothorax in sarcoidosis, Rev Interam Radiol. jaanuar 1978;3(1):33-6, veebiversioon (tarve 14.07.2015)(inglise keeles)
  70. Katerina Manika, Ioannis Kioumis, Konstantinos Zarogoulidis jt, Pneumothorax in sarcoidosis, J Thorac Dis. oktoober 2014; 6(Suppl 4): S466–S469, doi: 10.3978/j.issn.2072-1439.2014.09.11 PMCID: PMC4203981, veebiversioon (tarve 14.07.2015)(inglise keeles)
  71. Robinson LR, Brownsberger R, Raghu G, Respiratory failure and hypoventilation secondary to neurosarcoidosis, Am J Respir Crit Care Med. aprill 1998;157(4 Pt 1):1316-8, veebiversioon (tarve 14.07.2015)(inglise keeles)
  72. Luis Jara-Palomares , Candela Caballero-Eraso, Cesar Gutiérrez jt, http://cdn.intechopen.com/pdfs-wm/43576.pdf Clinical Manifestations of Sarcoidosis, veebiversioon (tarve 14.07.2015)(inglise keeles)
  73. Chang JC, Driver AG, Townsend CA, Kataria YP, Hemoptysis in sarcoidosis., Sarcoidosis. märts 1987;4(1):49-54, veebiversioon (tarve 14.07.2015)(inglise keeles)
  74. Calcium metabolism in sarcoidosis and its clinical implications, Rheumatology (2000) 39 (7): 707-713, doi: 10.1093/rheumatology/39.7.707, veebiversioon (vaadatud 11.07.2015)(inglise keeles)
  75. Calcium metabolism in sarcoidosis and its clinical implications, Rheumatology (2000) 39 (7): 707-713, doi: 10.1093/rheumatology/39.7.707, veebiversioon (vaadatud 11.07.2015)(inglise keeles)
  76. THEODORE CORNBLEET, M.D., http://archderm.jamanetwork.com/article.aspx?articleid=522616 BCG VACCINATION IN SARCOIDOSIS: Preliminary Report, november 1950, AMA Arch Derm Syphilol. 1950;62(5):697-698, doi:10.1001/archderm.1950.01530180086018, veebiversioon (tarve 18.07.2015)(inglise keeles)
  77. D. GERAINT JAMES, Centenary Commemoration of Sarcoidosis and of Jonathan Hutchinson, 12. aprill 1969, veebiversioon (vaadatud 10.07.2015)(inglise keeles)
  78. The Pioneers of Sarcoidosis, Atlas of Sarcoidosis, 2005, veebiversioon (vaadatud 10.07.2015)(inglise keeles)
  79. Hem E, Multiple benign sarcoid of the skin--100 years since Caesar Boeck's pioneering article, Tidsskr Nor Laegeforen. 10. detsember 1999 ;119(30):4567-9, veebiversioon (vaadatud 10.07.2015)(inglise keeles)

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lapseea sarkoidoos
Kopsude sarkoidoos
Luude sarkoidoos
  • Scot E. Campbell, Christopher M. Reed, Liem T. Bui-Mansfield ja Eric Fillman, Vertebral and Spinal Cord Sarcoidosis, Radiologic–Pathologic Conference of Brooke Army Medical Center, mai 2005, 184. väljaanne, number 5
  • Nadera J. Sweiss jt, Rheumatologic Manifestations of Sarcoidosis, Semin Respir Crit Care Med. august 2010; 31(4): 463–473, doi: 10.1055/s-0030-1262214, PMCID: PMC3314339, NIHMSID: NIHMS364108
Maksa sarkoidoos
Nahasarkoidoos
Sarkoidne granuloom
Neurosarkoidoos
Hüpotalamus-ajuripatsi sarkoidoos
D Smith, MD MRCPI ja M J Cullen, FRCPI,Two cases of hypothalamic-pituitary sarcoidosis, J R Soc Med. aprill 2005; 98(4): 167–169, doi: 10.1258/jrsm.98.4.167, PMCID: PMC1079444
Südamesarkoidoos
  • Simon W Dubrey, Alex Bell, ja Tarun K Mittal, Sarcoid heart disease, Postgrad Med J. oktoober 2007; 83(984): 618–623, doi: 10.1136/pgmj.2007.060608, PMCID: PMC2600123
Süljenäärme sarkoidoos
Sarkoidoos ja neerud
Sarkoidoosi immunopatogenees
Komplikatsioonid
Medikamentoosne teraapia
Rahva- ja alternatiivmeditsiin ning toitumisteraapia