Sarkoidoos

Allikas: Vikipeedia
Sarkoidoos
Klassifikatsioon ja välisallikad
APSarcoid.PNG
Kopsu sarkoidoosi kolle.
Ladinakeelne nimi Sarcoidosis, lymphogranuloma benignum
RHK-10 kood D.d
RHK-9 kood 135
OMIM 181000
DiseasesDB 11797
MedlinePlus 000076
eMedicine 2063 
MeSH D012507

Sarkoidoos (ladina keeles lymphogranuloma benignum) ehk Besnier-Boecki tõbi on multisüsteemne granulomatoosne ja lümfoidkoe sümptomitega haigus. Sarkoidoos väljendub sageli lümfadenopaatia ja ka ebanormaalsete krooniliste põletikuliste rakkude kogumikena ehk histiotsüütgranuloomidena. [1] Nimetatud granuloomid tekivad enamasti kopsudes või lümfisõlmedes, kuid võivad tekkida ka luudes, maksas, silmas, nahas. Sarkoidoos võib olla asümptomaatiline, äge (laheneb 2 aasta jooksul) või krooniline.

Põhjused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarkoidoosi tekkepõhjused ei ole teada, kuid välja võib tuua mitmeid tegureid[2] :

Morfoloogiliselt aga tekivad granuloomid epitelioidrakkudest ja makrofaagsetest Langhansi rakkudest, võõrkehahiidrakkudest ning T-lümfotüütidest.

Kopsuasarkoidoosi korral on tõendeid närvirakkude kasvufaktori liiga kõrge taseme kohta kontrollanalüüsides.[4]

T-rakud ja patofüsioloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enim seostatakse sarkoidoosi kroonilise põletikuga seotud immunoloogiliste reaktsioonidega:

Lisaks T-lümfotsüütidele osalevad immuunvastuses ka B-lümfotsüüdid. [5]

Esinemissagedus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõige sagedamini esineb sarkoidoosi 30–50-aastastel täiskasvanutel. USA-s on sarkoidoos diagnoositud valdavalt tumedanahalise elanikkonna seas.[6]

Kliinilised sümptomid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarkoidoos on põletikuline haigus, mis võib mõjutada igat elundit, kuigi see on sageli asümptomaatiline. Sagedasemad ebamäärased sümptomid, on väsimus (mitte väljapuhkamine), jõuetus, kehakaalu langus, valud, artriit, silmade kuivus, põlvede turse, hägune nägemine, hingeldus, kuiv köha või nahakahjustused.

Nägemiselunkond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lümfiringeelundkond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lihased ja luustik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Südame- ja vereringeelundkond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Närvisüsteem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kopsud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sümptomid kopsudes on sarkoidoosi puhul kõige laialdasealt levinud. Enamusel patsientidest on ebatavaline rindkere röntgenpilt mingil perioodil haiguse kulgedes. Umbes pooltel tekib püsivaid tüsistusi kopsudes ning vaid 5–15% juhtudel tekib progresseeruv fibroos kopsukoes. Sarkoidoos kopsudes on peamiselt interstitsiaalne kopsuhaigus, kus põletikuline protsess hõlmab alveoole, väikseid bronhe ja väikseid veresooni.

Nahk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarkoidoos hõlmab nahka umbes veerandil juhtudest. Kõige tavalisemad kahjustused on nodoosne erüteem, makulopapuloosne lööve, nahaalused sõlmed ja lupus pernio. Sümptomid nahal võivad erineda ning väljenduda ainult lööbe ja väikeste muhukestena. Samuti on näiteks nodoosne erüteem potentsiaalne sarkoidoosi sümptom. Ravi pole tavaliselt vajalik, sest kahjustused taanduvad iseeneslikult kahe kuni nelja nädalaga. Äge naha sarkoidoos võib patsiendil siiski suuri probleeme põhjustada.

Diagnoosimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Diagnoosimisel juhindutakse Eesti kaudu rahvusvahelise haiguste klassifikatsioonisüsteemi RHK-10. RHK-10 alusel kuulub sarkoidoos jaotisse D86. Mida vajadusel korral täpsustatakse:

  • [D86.0] Kopsu sarkoidoos
  • [D86.1] Lümfisõlmede sarkoidoos
  • [D86.2] Kopsu sarkoidoos koos lümfisõlmede sarkoidoosiga
  • [D86.3] Naha sarkoidoos
  • [D86.8] Muude ja kombineeritud paikmete sarkoidoos
  • [D86.9] Täpsustamata sarkoidoos

Diagnoosi määramiseks kasutatakse röntgenülesvõtteid, laboratoorseid analüüse ning erinevaid südame ja kopsu tööd monitoorivaid teste.[7]

Komplikatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ravimata (ka diagnoosimata) jätmise korral võib peamiste komplikatsioonidena välja tuua:

Eristusdiagnoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarkoidoos ja vähk võivad üksteist jäljendada ja teatud staadiumides on neil raske vahet teha.

Eristusdiagnoosi on vaja ka teiste granulomatoossete tõbede välistamiseks nagu:

Kombinatsiooni nodoossest erüteemist, suurenenud lümfisõlmedest ja liigesevalust nimetatakse Löfgreni sündroomiks, mis on iseenesest suhteliselt hea prognoosiga. Neerude, maksa, südame või peaaju kaasus võib põhjustada täiendavaid sümptomeid ja teistsugust haigusekulgu.

Ravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Asümptomaatilise sarkoidoosi korral on vajadus ravi järele pea olematu. Akuutne sarkoidoos aga vajaks medikamentoosset ravi.

Samuti soovitatakse patsientidele madala kaltsiumisisaldusega dieeti ja neile kel tuvastatud hüperkaltseemia soovitatakse vältida otsest päikesevalguse käes (ka sünt nagu solaarium) olemist.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik", 2004, lk 676 , Kirjastus Medicina, ISBN 9985-829-55-7
  2. Professional Guide to Diseases, 9th Edition, pg 139–140, 2008, Lippincott Williams&Wilkins, ISBN 0 7817-7899-9
  3. Alan Altraja,Sarkoidoos- õppekonspekt. SA Tartu Ülikooli Kliinikum, 2012–2013
  4. Charlotta Dagnell, Johan Grunewald, Marija Kramar, Helga Haugom-Olsen, Göran P Elmberger, Anders Eklund, ja Caroline Olgart Höglund, Neurotrophins and neurotrophin receptors in pulmonary sarcoidosis - granulomas as a source of expression, Respir Res. 2010; 11(1): 156, 8 nov 2010. doi: 10.1186/1465-9921-11-156, PMCID: PMC2994818, veebiversioon (vaadatud 18.06.2014) (inglise keeles)
  5. Nader Kamangar, Zab Mosenifar, Sarcoidosis, Veebiversioon (vaadatud 05.03.2014) (inglise keeles)
  6. Professional Guide to Diseases, 9th Edition, pg 139–140, 2008, Lippincott Williams&Wilkins, ISBN 0 7817-7899-9
  7. Professional Guide to Diseases, 9th Edition, pg 139–140, 2008, Lippincott Williams&Wilkins, ISBN 0 7817-7899-9

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]