Salome Trei

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Salome Trei
Sünniaeg 17. jaanuar 1905
Kuressaare
Surmaaeg 17. oktoober 1995
Geneseo, New Yorgi osariik
Rahvus eestlane
Tegevusala graafik
Kunsti õppinud Pallas
Tuntud teoseid "Mustlaspoiss", "Tulijad"

Salome Trei (17. jaanuar 1905 Kuressaare17. oktoober 1995 Geneseo, New Yorgi osariik) oli eesti graafik.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Salome Trei sündis 17. jaanuaril 1905 Kuressaares kooliõpetaja perekonnas. Ta õppis 1919–1924 Saaremaa Ühisgümnaasiumi humanitaarklassis. 1929 astus ta Riigi Kunsttööstuskooli Tallinnas, kus omandas järgmise viie aasta jooksul Günther Reindorffi juhendamisel rakenduskunstniku kutse graafika alal.[1] Lõpetanud kooli kiitusega, astus ta juba samal aastal Pallasesse, kus õppis graafikat esmalt Ado Vabbe ja siis Hando Mugasto ning lõpuks Arkadio Laigo ning Roman Vaheri juures.[1] Lõpetas 1939. aastal Pallase ühes tugevaimas lennus koos Elmar Kitse, Lepo Mikko, Eduard Rüga, Ella Mätlik jt.[2] 1939. aasta Pallase lõpetajate näitusel Tartus ja samal aastal Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse näitusel Tallinnas saatis Salome Treid juba arvestatav tunnustus.[3]

1943. aastal sattus kunstnik haiglasse ning evakueeriti tema nõusolekuta 1944. aasta suvel Saksamaale.[2] 1950. aastal emigreerus ta Ameerikasse, kus tegelemine loominguga osutus nii materiaalsetel kui vaimsetel põhjustel raskendatuks. [1] Kunstnik püüdis küll jätkata jõulukaartide joonistamise ning tapeetide kavandamisega, kuid see ei osutunud majanduslikult tasuvaks.[4] Oma viimastel eluaastatel tegeles Salome Trei fotograafiaga ning herbaliseeritud taimedest kaartide valmistamisega.[4]

Suri 1995. aastal. Tuhastatud põrm toodi kodumaale ning maeti Saaremaale Kudjape kalmistule.[4]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Kunstööstuskooli õppides pälvis ta Rakenduskunsti Ühingu poolt korraldatud tarbegraafika võistluselt preemia "Tohveri kalendri" kujundamise eest.[1] Pärast Pallase lõpetamist kujunes välja talle iseloomulik lüüriline hingestatud laad. Tema illustratsioonid Friedrich Robert Faehlmanni "Müüdilistele muinasjuttudele" on nii poeetilise ja õhulised, et mõjuvad lausa ebamateriaalsetena.[1]

II maailmasõja eelsel poeetilise realismi perioodil tegeles Trei peamiselt graafikaga.[5] Ta kasutas huvitavate ja isikupäraste tulemustega litot, puulõiget, sügavtrükki, puugravüüri, metsotintot, vaselõiget ja monotüüpiat. Salome Trei looming oli mitmekülgne ka žanritelt: maastikud, natüürmordid, aktid, kompositsioonid ja portreed.

Oma töödes kasutas ta tihti kujundeid naiste vaatevinklist, aga samal ajal tõi ta ka tähelepanu argipäevastele toimingutele, eriti esile tuues loodust.[5] Sõjaaja suved veetis ta Harjumaal Haiba külas, kus valmis hulgaliselt joonistusi lastest.[1] Kõrvuti talviste linnavaadetega on just lapseportreed need, mis teevad Salome Trei kunstist aegumatu.[2]

1941–1942 esines ta koos Jaan Grünbergi ja Eduard Wiiraltiga Tartus ühisnäitusel.[2] Saksamaal põgenikelaagris viibides eksponeeris Trei oma töid 1949 Stedelijk Museumi näitusel Amsterdamis ja 1950 Charlottenborgi lossis Kopenhaagenis.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Anu Allikvee, Salome Trei graafika 1933–1944, Adamson-Ericu muuseum, 1995
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Anne Lõugas, Salome Trei - legend graafikas, Oma Saar, 6.05.1995
  3. 3,0 3,1 Juta Kivimäe, Pallase legend graafikas, Hommikuleht, 17.02.1995
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Salome Trei põrm sängitati kodukiriku pühitsetud mulda, Meie Maa, 19.01.1996
  5. 5,0 5,1 5,2 Salome Trei