Heli Lääts
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Heli Lääts | |
|---|---|
 Heli Lääts 1974. aastal
| |
| ♫ | |
| Sündinud | 24. juuni 1932 |
| Sünnikoht | Kuressaare |
| Surnud | 16. veebruar 2018 (85-aastaselt) |
Heli Lääts (kodanikunimi alates 1958. aastast Heli Saul; 24. juuni 1932 Kuressaare – 16. veebruar 2018) oli eesti laulja (metsosopran).
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Heli Lääts lõpetas 1955. aastal Tallinna Muusikakooli.[1] Samal aastal debüteeris ta estraadilaval. Aastal 1960 lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi laulu erialal, õppides Tiit Kuusiku klassis. Ta sai esimese eesti lauljana estraadi- ja kammerlaulja kvalifikatsiooni.[1]
Regulaarsed esinemised estraadilauljana algasid 1956. aastal Emil Laansoo ansambli ja Eesti Raadio estraadiorkestriga. Koos teiste eesti estraadikunstnikega ja ansambliga Metronoom osales ta 1957. aastal Ülemaailmsel noorsoo- ja üliõpilasfestivalil Moskvas, kust ta tuli koju laureaadina. 1958. aastal võttis Lääts osa üleliidulisest estraadiartistide konkursist, kus ta esimese eesti lauljatarina võitis laureaaditiitli. Aastatel 1957–1961 laulis Lääts Eesti Raadio naistrios. Aastatel 1957–1987 oli ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia solist, 1966–1974 sealsamas estraadistuudio lauluõpetaja.
Heli Lääts on üles astunud estraadi- ja kammerlauljana, osalenud estraadietendustes ja laulnud lastelaule. Tema hääl oli kaunitämbriline ning repertuaar sisukas.[1]Ta on salvestanud oma laule heliplaatidele ja Eesti Raadiole.
Ta oli alates 2002. aastast Keskerakonna liige.
Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti NSV teeneline kunstnik, 1970
- Eesti NSV rahvakunstnik, 1976
- Valgetähe V klassi teenetemärk, 2004
- 2004. aastal pälvis ta ühe neljast Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööauhinnast, mille väärtus oli 50 000 krooni.[2]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Peeter Saul oli tema abikaasa. Keemik Koit Lääts oli tema vend.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti kullafond (Heli Lääts)
- "Heli jälgedes" (Kõrsikute album)
- "Hõbelaev" (dokumentaalfilm)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Enda Naaber, "Vikerkaare saladus. Raamat Heli Läätsest". Autori kirjastus, Kuressaare 1995, 166 lk.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Heli Lääts andmebaasis MusicBrainz (inglise keeles)
- Maris Meiessaar, "Heli Lääts – naine kui skulptuur", EPL Laupäev, 21. juuni 2008
- Olavi Pihlamägi: Heli Lääts on ja jääb, ja mitte keegi pole temast üle, Õhtuleht, 16. veebruar 2018
- Heidy Tamme: Suurepärase pärandiga Heli Lääts väärib taevast sära, Õhtuleht, 16. veebruar 2018
- Voldemar Kuslap: Helit iseloomustab eriline armsus, mis tegi ta üldrahvalikult lugupeetavaks, ERR, 16. veebruar 2018
