Mine sisu juurde

Anti Liiv

Allikas: Vikipeedia
Anti Liiv sügisel 2011

Anti Liiv (16. märts 1946 Kuressaare – 20. november 2025) oli eesti psühhiaater ja psühholoog. Ta oli Eesti Rooma Klubi ja Eesti Keskerakonna liige.[1]

Anti Liiv lõpetas 1964. aastal Viktor Kingissepa nimelise Kingissepa Keskkooli.

Aastatel 1964–1970 õppis ta Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonnas, mille lõpetas 1970 cum laude. Aastatel 1970–1975 õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis individuaalprogrammi järgi psühholoogiat (juhendaja Ülo Vooglaid) ning lõpetas õpingud 1975 cum laude. Aastatel 1975–1979 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli kaugõppeaspirant.

1993. aastal kaitses ta Tallinna Pedagoogikaülikoolis sotsiaaltöö alal magistritöö "Eesti uimastipoliitika (sotsiaalpoliitika osana) XX sajandi lõpus".

Anti Liiv oli Kuressaare psühhiaatriakabineti asutaja ja 1971–1975 selle juhataja, aastatel 1975–1979 Pilguse Psühhiaatriahaigla peaarst.

1980. aastal sai temast Tallinna Psühhoneuroloogiahaigla narkoloogiaosakonna juhataja. Kui 1985. aastal reorganiseeriti see osakond iseseisvaks asutuseks (tänane Wismari haigla), siis sai Anti Liivist uue raviasutuse esimene peaarst. Aastatel 1987–1992 töötas ta samas haiglas eksperdi ja vanemkonsultandina, 1992–1995 polikliinilise osakonna juhatajana.

Aastatel 1991–1993 töötas Anti Liiv ühtlasi Tallinna Pedagoogikaülikooli mittekoosseisulise lektorina (pidas sotsiaaltöö eriala üliõpilastele sotsiaalpsühhiaatria ja psühhiaatria filosoofia loenguid).

Aastast 2003 töötas ta SA Anti-Liew & Hingehooldus psühhiaater-konsultandina.

Doktor Liivi peamine uurimisvaldkond oli psüühikahäirete levi ja nende mõju ühiskonnas. Ta on kirjutanud nii teadus- kui ka aimeartikleid.[viide?]

Ta osales teaduskonverentsidel ja seminaridel Belgias, Soomes, Norras, Suurbritannias, Šveitsis, Poolas, Lätis, Leedus, Venemaal, Iisraelis, Ameerika Ühendriikides jm.

Ta avaldas meedias arvamust mitmesuguste nähtuste kohta Eesti ühiskonnas.[2]

Poliitiline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]
Senised Riigikogu väliskomisjoni esimehed ja aseesimehed 2007. aastal Toompeal. I reas Ülo Nugis, Endel Lippmaa, Enn Eesmaa, Vello Saatpalu, Eino Tamm ja Anti Liiv ning II reas Tiit Made, Marko Mihkelson ja Andres Tarand

Anti Liiv oli alates 7. novembrist 1994 Eesti Keskerakonna liige. Aastatel 1995–2003 kuulus ta Riigikogusse, olles perioodil 1995–2002 Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige ja aseesimees ning perioodil 2002–2003 väliskomisjoni liige ja esimees.

Aastatel 1997–2002 oli Anti Liiv Eesti Vabariigi Euroopa Nõukogu delegatsiooni asendus- ja põhiliige (kuulus Euroopa Nõukogu liberaalide fraktsiooni); samuti Eesti esindaja Euroopa Nõukogu teadus-, haridus-, kultuuri- ja sotsiaalkomiteedes.

Publikatsioone

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Anti Liivi publikatsioonide loend
  • Estonian psychiatry in 1980-s. // Univ. Kuopio, Publ. Center for Training asn Development (1991)9.
  • Alcohol problems in Estonia in 1980-s. // idem.
  • Pilguse Psychiatric Hospital in 1913–1943. // University of Tartu, Publ.# 952 (1992)
  • Women and Substance abuse: 1993 country assessment report. // World Health Organization (WHO) 1993
  • Drugs in post-communist Estonia – geography and demographic survey. // Univ. Kuopio Publ. Center for Training ans Development (1994).
  • Psühhiaatriaseadus kaitseb vaimuhaigeid, Postimees 20.02.1997
  • Sõltuvushaigused sõltumatus Eestis. // Eesti uue aastatuhande lävel. Tln. 2000.
  • Kas Eesti noored enam ilma uimastiteta elada ei saa? // Riigikogu Toimetised 2000.
  • Anti Liiv: eesti televisioonidel on vaimupuue, ajakiri Nädal (2001) nr. 17, 30. apr., lk. 10
  • Anti Liiv peab Õllesummerit alkoholi propagandaks, Beerguide, 10.07.2001
  • Anti Liiv nõuab rikastele luksuslikku kainestusmaja, Postimees 5.10.2006

Anti Liivi eeskuju on psühhiaater Juhan Luiga.[viide?]

Jurist Kalle Liiv (1952) on tema vend.

Tema abikaasa on inglise filoloog Suliko Liiv (1953). Tütar Signe Rosenberg) (1979) ja poeg Innar Liiv (1982) on Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud.

  1. ↑ "Suri saarlasest psühhiaater Anti Liiv". Saarte Hääl. 21. november 2025. Vaadatud 21. novembril 2025.
  2. ↑ Anti Liiv (26.09.2008). "Anti Liiv: Liputajate ja piilurite pidu". Internetiportaal Delfi.
  • "Keda me valisime" Tallinn, 1995, lk 142–144
  • Parlamentarians. Observers and special guests of the Council of Europe. Biographies. Strasbourg, 1999 p. 165.
  • Council of Europe. Assembly List. Strassbourg, 2001, p. 92.
  • Council of Europe, Liberal Democratic & Reformers Group. Strasbourg, 2001, p. 33.
  • Eesti teaduse biograafine leksikon, II kd. l. lk 392.
  • Inga Vennola. Minu veerandsada ehk Kuidas ma sõdisin saksa mundris NSV Liidu eest. 2009
  • Erlend-Ferdinand Vennola. Nõnda kisendas Vaikus ehk Kompetentsed kodumail. 2017
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Anti_Liiv&oldid=7023602"