Saaremaa rüütelkond

Allikas: Vikipeedia
Saaremaa rüütelkond
Oeselsche Ritterschaft
Deviis DWGBE
Tegevuse lõpetanud 1920
Peakorter Kuressaare
Asukoht Lossi tänav 1
Tegevuspiirkond Saaremaa
Liikmed Saaremaa rüütelkonna aadlimatriklisse kantud
Ametlikud keeled saksa keel
Juhtkond Saaremaa maamarssal
Peaorgan Aadlikonvent
Saaremaa maapäev

Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.

Rüütelkonna kujunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Saaremaa rüütelkond kui korporatsioon kujunes keskajal Saare-Lääne piiskopkonna vasallidest. Keskajal nimetati seda eelkõige Saaremaa piiskopkonnaks (ecclesia Osiliensis, Bistum Ösel), kuna olulisem osa sellest asus Lääne-Eesti saartel. Saaremaal laienes läänindus alles pärast 1343–1345 ülestõusu. Saare-Lääne piiskopkonna vasallid said õiguse stiftis valida 1545. aastast[1].

Saaremaa rüütelkonna hoone osteti Dellingshausenitelt 1800. aastal. 20. sajandi algul restaureeriti Saaremaa rüütelkonna uueks hooneks Kuressaare piiskopilinnus.

Rüütelkonna organisatsioon ja juhtorganid[muuda | muuda lähteteksti]

Maapäev[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Saaremaa maapäev
 Pikemalt artiklis Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel

Saaremaa rüütelkonna kõrgemaks võimuorganiks oli korralised Saaremaa maapäevad, mis toimusid iga kolme aasta tagant detsembris või jaanuaris Kuressaares. Maapäev kestis reeglina kuni neliteist päeva. Enne maapäeva avamist toimus jumalateenistus Kuressaare Laurentiuse kirikus.

Maapäevale pidid ilmuma kõik 21–60 aasta vanused Saaremaa aadlikud, kes ei olnud eestkoste või hoolduse all ja omasid Saaremaal pärimise, ostu või pandi teel mõisaid. Maapäevale võisid ilmuda: mõisaomanikest üle 60-aastased Saaremaa rüütelkonna aadlimatriklisse immatrikuleeritud aadlikud; täisealised immatrikuleeritud aadlikud, kes Saaremaal mõisa ei omanud; immatrikuleerimata aadlikud, kes olid Saaremaal mõisate pandi- või rendivaldajad.

Maapäev teostas omavalitsuslikke ja seadusandlikke funktsioone. Maapäeva ülesanded olid:

  • maamarssali, maanõunike, kohtunike, maapolitseinike ja teiste juhtivate ametiisikute valimine;
  • maksude ja koormiste määramine ja korraldamine;
  • Saaremaa omavalitsuste eelarve vastuvõtmine;
  • kiriku ja kooliolude korraldamine;
  • riigivõimu poolt antud seaduste ja korralduste arutamine, talurahvaseaduste projektide koostamine ja täiendamine;
  • Saaremaa sisemise korra kindlustamine;
  • aadli huvide kaitsmine riigivõimu ees.

Aadlikonvent[muuda | muuda lähteteksti]

Saaremaa rüütelkonna aadelkonna valitav organ oli aadlikonvent, mis toimis maapäevade vaheaegadel. Saaremaa aadlikonvent koosnes maamarssalist ja kuuest konvendisaadikust. Aadlikonvendi kutsus kokku resideeriv maanõunik või maamarssal vajaduse korral.

Maanõunike Kolleegium[muuda | muuda lähteteksti]

Saaremaa maanõunike kolleegium koosnes neljast maapäeva poolt eluks ajaks valitud Saaremaa maanõunikust. Maanõunikud täitsid resideeriva maanõuniku nimetuse all järjekorras rüütelkonna jooksvad ülesandeid. Resideeriv maanõunik võis teha erakorralisi väljamakseid kuni 15, rüütelkonna hoone paranduseks kuni 30 hõberubla ulatuses. Üks maanõunikest oli Saaremaa konsistooriumi president ja teine Saaremaa ülemkirikueestseisja.

1862. aastal kuulusid Saaremaa maanõunike kolleegiumi: maanõunik (saksa k. Landrath) Balthasar Adolf Gotthilf von Poll, parun Ernst Nolcken, Karl Gustav von Güldenstubbe, parun Alexander Magnus von Buxhoeveden.

vt Saaremaa maanõunikud

Maamarssal[muuda | muuda lähteteksti]

Axel Buxhoeveden (1856–1919), Saaremaa rüütelkonna viimane maamarssal.

Maamarssal oli Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht, hiljem Saaremaal Taani ajast ja Liivimaal Rootsi ajast alates kuni Vene aja lõpuni 16431920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna kõrgem ametnik, kes valiti Maapäeval 3 aastaks ja kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva. 18. sajandist alates oli maamarssali ülesandeks esindada ka rüütelkonna huve keskvõimu juures.

Vt. Saaremaa maamarssalid

Rüütelkonna kantselei[muuda | muuda lähteteksti]

Rüütelkonna kantselei koosnes sekretärist ja vajalikust arvust kirjutajatest. Rüütelkonna sekretär valiti rüütelkonna poolt kuueks aastaks. Tal oli korter Saaremaa rüütelkonna hoones.

Rüütelkonna juhid[muuda | muuda lähteteksti]

Saaremaa maiskonna peamees 1646[muuda | muuda lähteteksti]

Saaremaa rüütelkonna peamehed 1655−1707[muuda | muuda lähteteksti]

Saaremaa rüütelkonna maamarssal 1716[muuda | muuda lähteteksti]

Saaremaa maiskonna peamees[muuda | muuda lähteteksti]

Saaremaa rüütelkonna peamehed 1723−1753[muuda | muuda lähteteksti]

Saaremaa rüütelkonnna maamarssalid 1753−1783[muuda | muuda lähteteksti]

Saaremaa rüütelkonnna maamarssalid 1797−1919[muuda | muuda lähteteksti]

Saaremaa Üldkasuliku Ühingu presidendid 1920−1939[muuda | muuda lähteteksti]

Saaremaa rüütelkonna esinduse esimees 1941−1945[muuda | muuda lähteteksti]

Saaremaa rüütelkonna esimehed alates 1948[muuda | muuda lähteteksti]

Saavutused[muuda | muuda lähteteksti]

Saaremaa rüütelkond on juhtinud Suure väina laevaliiklust.[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Buxhövden, F. von. Zweite Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialien zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte der Oeselschen Landguter und ihren Besitzer. Riga: Nicolai Kymmel's Buchhandlung, 1851 [2].
  • Freytag-Loringhoven, Roderich. Personen-Register zur zweiten Fortsetzung von Hagemeisters Materialien zur Gütergeschichte Livlands von F. von Buxhövden. Mitau: J. F. Steffenhagen und Sohn, 1906 [3].
  • Hupel, August Wilhelm. Materialen zu einer öselschen Adelsgeschichte. − Nordische Miscellaneen. Riga: 1790. Lk 20–21 [4] .
  • Laakmann, Heinrich; Nicolai von Essen (1935). Zur Geschichte der Öselschen Ritterschaft. – Genealogisches Handbuch der Öselschen Ritterschaft. Tartu. (saksa keeles; 2. trükk 1971) Digitaalselt
  • Krusenstjern, Georg von (1963). Die Landmarschälle und Landräte der Livländischen und der Öselschen Ritterschaft in Bildnissen / herausgegeben von der Livländischen Ritterschaft und von der Öselschen Ritterschaft ; gesammelt, zusammengestellt und mit historischem Text versehen von Georg von Krusenstjern. Hamburg: Hofmann. Lk 243 lk. (saksa keeles) URRAM
  • Parun Peter Wilhelm von Buxhövden: Beiträge zur Geschichte der Provinz Oesell: mit einem illuminirten Wappen von Oesell , Riga und Leipzig: Verlag von Eduard Götschel 1838, Digitaalselt

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]