Historitsism

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kunstisuunast; filosoofia mõiste kohta vaata artiklit Historitsism (filosoofia)

Historitsistlik villa Bitterfeldis
Château Frontenac Kanada linnas Quebec, valmis aastal 1893

Historitsism (kreeka keeles historia = ajalugu) on peamiselt arhitektuuris ja maalikunstis esinenud möödunud ajastute kunstistiilide ajaloolist taasteket kujutanud ja matkinud kunstisuund. 19. sajandil määras see eraldi kunstiaegkonna, kui erinevaid historitsistlikke uus- ehk neostiile (uusbütsants, uusromaanika, uusgootika, uusrenessanss, uusbarokk, uusrokokoo ja uusklassitsism) kasutati ja rakendati peamiselt arhitektuuris paralleelselt samaaegselt ja üksteisest eraldiseisvalt.

Historitsism tekkis romantismi mõjul aastatel 18401900 industriaalselt ja majanduslikult tärkavas Euroopas ja seejärel Põhja-Ameerikas. Historitsismile eelnenud klassitsism ja romantism lähtusid samuti eelnenud ajastute stiilidest – klassitsism antiigist ja romantism keskaja eeskujudest. Uus kunstisuund seevastu ei olnud seotud kindla ajalooperioodiga. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, profaanehitistes võeti eeskujuks antiiki, renessanssi ja barokki.

Tollases Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigis levisid XIX sajandil Georgian ehk georgiaanlikust perioodist (1714–1830) alguse saanud ajastustiilid: Regency style ehk regendistiil (1811–1837) ning põhiliselt Victorian ehk viktoriaanliku ajastu stiil (1837–1901); seda jätkas omakorda Edwardian ehk edvardiaanlik periood (1901–1914). Prantsusmaal võttis ilmet Teisele keisririigile omane klassitsistlikult barokne arhitektuuristiil. Endiste Venemaa keisririigi kui ka Jugoslaavia ja Bulgaaria aladel Balkanimaades taaselustus niisamuti ehitiste bütsantslik ilmestamine.

Kuigi historitsistlik kunst võib lähtuda peaaegu mis tahes mineviku kunstivoolust, ei tohi sama kunstiteose piires kasutada mitme kunstivoolu detaile ja eeskujusid. Vastasel juhul on tegemist eklektitsismiga.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]