Mine sisu juurde

Jaagarahu lade

Allikas: Vikipeedia
Lademe stratotüüp asub Jaagarahu karjääris

Jaagarahu lade on siluri ladestu Wenlocki ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).[1] Jaagarahu lademe all lamab Jaani lade ja temal lasub Eestis Rootsiküla lade, Leedu aladel aga Gėluva lade.[2]

Ladet hakkas esimesena eristama Artur Luha aastal 1946. Enne seda kasutas ta lademe kivimite kohta nimetust Muhu-Kurevere lade. Lademe stratotüüp asub Jaagarahu murdudes ja Jaagarahu puuraugus, täiendav stratotüüp on pärit Kuressaare (Kingissepa) G1 puuraugust. Lade on saanud nime Jaagarahu sadama järgi.[3] Üleilmses standardis vastab sellele alumises osas Sheinwoodi lade, ülemises osas aga Homeri lade.

Lademe vanus on 427...424,6 miljonit aastat. Litostratigraafiliselt vastavad sellele Muhu kihistu, milles on eristatud Kesselaiu, Maasi ja Tagavere kihid, Jaagarahu kihistu, milles on eristatud Pangamäe ja Vilsandi kihid, ning Sõrve kihistu. Samuti kuuluvad sellesse Rīga kihistu Jugla kihid. Ka loevad osad autorid sellesse kuuluvaks Jamaja kihistut ja Riksu kihistut.[4]

Leedu idaosas eristatakse selles Jočionysi kihistut ja Paprieniai kihistut, millel lasuvad Birštonase kihistu ja Verknė kihistu.[5] Leedu lääneosas eristatakse selles Ragainė kihistut, seal ja maa keskosas ühendatakse Jaani ja Jaagarahu lademed Leedus ühiseks Jaani-Jaagarahu lademeks.[6]

Lademe paksus Eestis on 32 kuni 139 m.[1]

Lademe avamusala on vöönd Põhja-Saaremaalt läbi Muhu Varbla lähisteni.[1] Nagu siluri lademetele Eestis omane, ei ole selle kivimid devonis esinenud kulutuse tõttu esindatud Ida- ega Kagu-Eestis.[7]

Lade paljandub näiteks Üügu pangal, Vilsandil, Vaika saartel[1] ja Kesselaiul.

Lademe kivimkoosseisus on palju dolo- ja lubjakivi.[8] Sõrve poolsaarel on sügavamates kihtides ka merglit.

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 EE 12. köide, 2003: 165.
  2. LIETUVOS SILŪRO, ORDOVIKO, KAMBRO, EDIAKARO SISTEMŲ STRATIGRAFINĖ KLASIFIKACIJA, 2015, lk 13.
  3. Stratigraafia terminoloogia
  4. Jaagarahu Stage H. Heinsalu & V. Viira: Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. ISBN 9985-50-185-3.
  5. LIETUVOS SILŪRO, ORDOVIKO, KAMBRO, EDIAKARO SISTEMŲ STRATIGRAFINĖ KLASIFIKACIJA, 2015, lk 19-20.
  6. LIETUVOS SILŪRO, ORDOVIKO, KAMBRO, EDIAKARO SISTEMŲ STRATIGRAFINĖ KLASIFIKACIJA, 2015, lk 7.
  7. Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.
  8. http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)