Tartu Ülikooli Botaanikaaed

Allikas: Vikipeedia
Vaade botaanikaaiale Kroonuaia sillalt.

Tartu Ülikooli Botaanikaaed on Tartus asuv kahest aiast koosnev botaanikaaed. Selle tähtsam aed ehk demonstratsiooniaed asub Laial tänaval Emajõe paremal kaldal. Teine osa aiast on Oa tänaval.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Botaanikaaed asutati 1803. aastal Gottfried Albert Germanni eestvõttel, kes oli ühtlasi ka esimene direktor. Algupäraselt asus aed Tiigi tänaval (samas, kus hiljem Vanemuise park), kuid 1806. aastal viidi see üle praegusse asukohta Laiale tänavale. Botaanikaaia esimene direktor oli Gottfried Albert Germann. Aastast 1811 sai direktoriks Carl Friedrich von Ledebour, kelle ajal aed saavutas oma praeguse suuruse. Aastal 1836 astus botaanikaaia direktori ametisse Alexander Georg von Bunge.

Aastal 1868 sai botaanikaaia direktoriks Moritz Willkomm. Tema ajal varustati taimed esimest korda nimesiltidega. Aastal 1874 sai sellesse ametisse Edmund August Friedrich Russow, kes töötas direktorina aastani 1895. Järgmine direktor oli Nikolai Kuznetsov.

Järgnes kiire direktorite vaheldumine. Aastast 1915 oli selles ametis Nikolai Petrovitš Popov, aastast 1917 Mihhail Tswett, aastal 1918 lühikest aega Peter Claussen, tema järel Heinrich Riikoja, aastast 1919 Fedor Bucholtz, aastast 1923 Hugo Kaho ja aastast 1924 Edmund Spohr. Aastal 1930 sai direktoriks Teodor Lippmaa. Aastal 1943 kannatas botaanikaaed pommirünnaku all, milles hävisid sealsed kasvuhooned ja kus hukkus ka härra Lippmaa.

Aastal 1944 sai direktoriks August Vaga, kes alustas aia taastamist. Aastal 1955 astus tema asemele Hans Trass, aastal 1962 sai aga direktoriks Viktor Masing, kes oli ametis aastani 1964. Seejärel oli taas selles ametis Hans Trass, aga juba samal aastal astus ametisse Elli Lellep, kes oli botaanikaaia direktoriks aastani 1969.

Aastal 1969 astus ametisse Hiie Kimmel. Tema ajal valmis uus palmimaja, samuti sai botaanikaaed 2,5 hektarit maad Tammelinnas Pirni ja Soinaste tänava ristmiku juures. Aastal 1986 sai direktoriks Andi Pärn, kelle ajal valmis Tammelinna kompleks. Aastal 1995 sai direktoriks Ain Vellak.

Botaanikaaias leiavad eksponeerimist üle 6500 taksoni taimi.

2001-2015 oli botaanikaaia direktor Heiki Tamm, kelle juhtimise ajal koliti Tammelinna kompleks Oa tänavale 0,5 hektari suurusele maalapile.[1] Ka valmis aastal 2006 uus troopikamaja. 2015. aastast on direktor Jüri Sild. 2001 asutati botaanikaaeda abistav ja taimeteadust populariseeriv Tartu Ülikooli Botaanikaaia Sõprade Selts.

Skulptuurid[muuda | muuda lähteteksti]

Botaanikaaia Laia tänava aias paiknevad mälestusmärgid Gottfried Albert Germannile ja Teodor Lippmaale. Aia keskosas seisab ülikooli 350. aastapäevaks leedulaste kingitud puuskulptuur, samuti kaunistavad aeda mitmesugused pisemad kujud.

Botaanikaaed. Vasakul servas ülikoolile 350. aastapäevaks kingitud Leedu puuskulptuur

Tähelepanuväärsed puud[muuda | muuda lähteteksti]

Laia tänava aias kasvab Eesti jämedaim harilik vaher, mille tüve ümbermõõduks mõõtis Hendrik Relve 2000. aastal 424 cm.

1985. aastal istutas looduseuurija Viktor Masing botaanikaaeda hariliku tamme, mis 2012. aastaks on kasvanud mitmemeetriseks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]