Harri Haamer

Allikas: Vikipeedia

Harri Haamer (8. juuli 1906 Kuressaare8. august 1987 Viljandi) oli eesti vaimulik ja skaudijuht.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Kirikuõpetajana[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi ja õppis seejärel 1924-1929 Tartu Ülikoolis usuteadust. Prooviaastal oli ta Martna Püha Martini koguduses Gustav Halleri juures. Ordineeriti 6. oktoobril 1929 Tallinna toomkirikus õpetajaks.

Harri Haamer nimetati 1929. aastal EELK noorsootöö sekretäriks, kuid juba samal aastal võttis ta vastu pakkumise minna Saaremaale Püha koguduse õpetajaks. Elades ja töötades seal 1929–1933, alustas ta seal töötamist noortega ning tõstis koguduse liikmete arvu 72-lt 700-le[1]. Tema seal töötamise ajal ehitati ka uus pastoraadihoone[1]. 1930–1932 oli ta Kaarma koguduse õpetaja.

Aastatel 1933–1948 oli Harri Haamer Tartu Pauluse koguduse 1. pihtkonna õpetaja. Tartus abiellus ta omaaegse Viljandi linnapea August Maramaa tütre Maimuga. 1943. aastal hävines tules nii Pauluse kirik kui Haamerite kodu[1]. 1944–1945 EMK Tartu Püha Luuka koguduse mittekorraline pastor ja 1946–1947 Tartu praostkonna praost.

5. veebruaril 1948 Harri Haamer arreteeriti, kuna ta vaatamata keelule jätkas piiblitundide pidamist üliõpilastele. 1948–1955 oli ta Kolõma vangilaagris. Naastes ei saanud ta võimudelt luba olla linnakogudse õpetaja ning teenis üle 30 aasta (1955–1987) Tarvastu koguduse õpetajana ja 1964–1987 Kõpu koguduse õpetaja. Lühemat aga on ta teeninud ka Kursi ja Paistu kogudusi.

1962 kaitses ta usuteaduse magistri kraadi ning töötas 1962–1970 õppejõuna EELK Usuteaduse Instituudis.

Harri Haamer on maetud Tarvastu kalmistule.

Skaudijuhina[muuda | muuda lähteteksti]

Ta tegutses aktiivselt noorte- ja skaudijuhina. Skauditõotuse andis ta 20.08.1922 ning valiti kuu aega hiljem Kuressaare skautrühma juhiks. 1928. aastal asutas ta Püha skautide lipkonna, mis kujunes üheks suurimaks Eestis. 1932. aastani oli Harri Haamer Saare Skautide Maleva juht. Ta oli ka Skautmasterite Kogu juhataja ning osales aktiivselt Eesti Skautide Maleva häälekandja "Eesti Skaut" sisu loomises[2].

Kirjamehena[muuda | muuda lähteteksti]

1933–1937 toimetas Harri Haamer ajakirja Meie Sõber ja 1942–1944 põrandaalust ajakirja Risti Valgus. Tema sulest on ilmunud rida raamatuid, seal hulgas ka lasteraamatuid.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Harri Haameri üks vend oli maalikunstnik Eerik Haamer ning teine vend ehitusinsener ja arhitekt Eugen Haamer. Äi August Maramaa oli Viljandi linnapea. Harri Haameri abikaasa oli Maimu Haamer (sünd. Maramaa, 14. juuli 1912 - 28. detsember 1997), nende poeg on Eenok Haamer ja pojapojad Naatan Haamer ning Markus Haamer on eesti vaimulikud. Pojapoeg Siimon Haamer on teoloog ja oli aastatel 20062009 ESÜ peaskaut. Tütar Maarja Haamer-Renter on eesti laulja ning väimees Eldor Renter oli eesti teatrikunstnik. Poeg Andres Haamer oli firma Overall Eesti nõukogu esimees ja Eesti Skautide Ühingu peavanem[3].

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tartu Pauluse koguduse poolt annetatud kuldametirist, 1940

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Harri Haamer. Seitse palvet. Kirjastus EVR, Stockholm, 1980
  • Harri Haameri mälestused ilmusid Püha Jakobi koguduse lehes 2000. aastal

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Anti Toplaan, Meenutades Harri Haamerit, Meie Maa, 19.09.1997
  2. Aleksander Lust, Ühest Eestimaa noortejuhist
  3. http://www.skaut.ee/?jutt=10233

Välislink[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Aleksander Kuusik
Tartu praost
19461947
Järgnev:
Jaan Konsin