Muinsuskaitse
Muinsuskaitse on kultuuri järjepidevuse, rahva ajaloomälu ning ajalooliselt kujunenud väärtushinnangute kohase inim- ja kultuurisõbraliku elukeskkonna kaitsmine.[1]
Muinsuskaitse hõlmab näiteks ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitset ning kohanimede, murrete, käsitööoskuste säilitamist.
Eesti muinsuskaitse
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Eesti muinsuskaitse
Vastavalt muinsuskaitseseadusele on kultuurimälestiseks riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi, nende osa või asjade kogum, mis on seotud ajaloo oluliste protsesside, sündmuste või isikutega või millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik või muu kultuuriline väärtus.
Liigitus
[muuda | muuda lähteteksti]Kultuurimälestised on kas kinnis- või vallasmälestised.
Kinnismälestised
[muuda | muuda lähteteksti]- Muinas- ja keskaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad, kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, teed, sillad, sadamakohad, veealused rajatised, tööndusega seotud kohad
- arhitektuuriajaloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja kultuseehitised ning nende ansamblid ja kompleksid
- teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad ehitised
- monumentaalkunsti teosed
- ajaloolise väärtusega ehitised, mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa-alad), loodusobjektid
Vallasmälestised
[muuda | muuda lähteteksti]- Kinnismälestisest eemaldatud osad
- arheoloogilised leiud, etnograafilised ja ajaloolised esemed ja nende kogud
- kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega kujutava ja tarbekunsti teosed ja nende kogud
- teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad masinad ja seadmed
Mälestisi liigitatakse ka arheoloogia-, arhitektuuri-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestisteks.
Eesti muinsuskaitsehuvilisi ühendab 1987. aastal loodud Eesti Muinsuskaitse Selts.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- EE 6. köide, 1995.