Vello Puujalg
Vello Puujalg (6. märts 1962 Kuressaare – 7. aprill 1995 Rakvere) oli eesti harrastuskunstnik.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Vello Puujalg õppis kunsti kujutava kunsti kaugõppe kursusel Tartu kunstimuuseumi juures, Lembit Saartsi, Silvia Jõgeveri ja Indrek Hirve juures. Rakveres sai temast rühmituse R-Kunst üks loojaid ja organiseerijaid organiseerijaid. R-Kunsti käivitamisega julgustas ta kõiki teisigi kohalikke kunstnikke enam loomingule pühenduma. Koos Anne Kokkoviga korraldasid nad Kaurikoolis kunstiklassi tööd, mille kaugemaks eesmärgiks oli Rakvere laste kunstikooli loomine. Osales kõikidel rühmituse R-Kunsti näitustel – 1994 jõulunäitus, 1995 naistepäevanäitus ja kevadnäitus Rakvere teatris.
Vello Puujalg suri 1995. aastal ning on maetud Kudjape kalmistule.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Tema meelisteemaks oli linnakeskkond. Ta töötas eri materjalide ja tehnikatega, elu lõpuperioodil oli valdav õlimaal. Tema töid on eksponeeritud Lätis, Venemaal ja Saksamaal.
Isikunäitused olid Kuressaares 1984. ja 1986. ning Rakveres 1995. aastal. Kahel aastal – 1985 ja 1989 – sai ta oma tööde eest Kuressaare linna preemia. Osales Saaremaa Loominguliste Noorte Organisatsiooni ja Saaremaa Kunstiklubi (alates 1981) töös.
Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]
Et toetada Rakvere noori kunstnikke ja põlistada Vello Puujala nimi, loodi Vello Puujala nimeline stipendiumifond.
Teosed[muuda | muuda lähteteksti]
- "600 aastat" (õli, 1984)[1]
- "Väikelinn saarel" I, II (õli, 1985)[2]
- "Elvas Verevis ujula hoone" (õli, 1990)[3]
- "Õiteilus Rakvere" (õli, 1994)[4]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1984 – Kuressaare linna kunstipreemia laureaat
- 1985 – Kuressaare linna preemia
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "600 aastat". Saaremaa Muuseum.
- ↑ "Väikelinn saarel". Saaremaa Muuseum.
- ↑ "Elvas Verevis ujula hoone". Eesti Rahva Muuseum.
- ↑ "Õiteilus Rakvere". SA Virumaa Muuseumid.