Pajumõisa
Asukoht[muuda | muuda lähteteksti]
| Pajumõisa küla | |
|---|---|
|
| |
| Pindala |
8,3 km² (2020)[1]  |
| Elanikke | 34 |
|
| |
| EHAK-i kood: |
5890[2] |
| Koordinaadid | 58° 22′ N, 22° 3′ E |
  | |
 | |
Pajumõisa on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas. Küla asub Saaremaa lääneosas endise Kihelkonna kihelkonna aladel. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Kihelkonna valda.
Küla alalt on leitud Eesti üks kahest vanaaja kuldmündist: Lääne-Rooma keisri Valentinianus III solidus. [3]
Küla lähedal asuvad keskused on Kihelkonna ja Lümanda.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1919. aasta maareformi käigus loodud küla kandis alguses nime Paju küla läheduses asuva rüütlimõisa järgi. Mõisa nimi oli Paju, sest selle juures kasvasid suured iidsed pajud.
Talud[muuda | muuda lähteteksti]
Pajumõisa küla koosneb kahekümnest talust. Asukohtade kirjelduse järgi on talud endale nimed saanud. Nimede saamise lood on kirja pandud Õispuu talu omaniku mäletamise järgi.
| Nimi | Nime tekke põhjus |
|---|---|
| Putku | – |
| Mäe | Talu asub mäe peal |
| Põlluvälja | Talu on ümbritsetud suurte väljade ja põldudega |
| Mõisa | Talu juures asus mõis |
| Liiksu | Varem oli see koht soine |
| Rehe | Varem asus seal mõisa rehi |
| Möistri | Talu, kus elas mees, kes oskas väga palju erinevaid töid teha |
| Teistre (algne nimi Teistri) | – |
| Piiri | Talu on väga lähestikku teise taluga |
| Lõhmuse | Õue peal kasvas suur lõhmus ehk pärna puu |
| Mets | Talu asub mets sees |
| Õispuu | Õue peal kasvab õispuu |
| Kusta | Talu peremehe nime järgi. See talu oli üks esimesi Pajumõisa külas |
| Aabe | Õue peal kasvavad suured haava puud |
| Sülla | Talu lähedal asus sild (süld) ja sellega juhiti tee peale kogunev vesi ära |
| Põllu | Talu asub väga suurte põldude keskel |
| Välja | Talu asub suure lagedate väljade peal |
| Kadaka | Talu lähedal kasvab hästi palju kadakaid |
| Oja | Enne talu ehitamist oli seal oja |
| Putla | – |
Mälestised[muuda | muuda lähteteksti]
Pajumõisa külast on leitud mitmeid mälestisi:
- Kiviaja asulakoht (mälestise registri nr 12387). Asulakoht pärineb II aastatuhandest e.m.a. Seal piirkonnas korraldatud kaevamiste tulemusena on mitmed ehted ja relvad jõudnud muuseumisse.[4]
- Kivikalme (mälestise registri nr 12388). Leitud on inimluid ja tõestust arheoloogilise kultuurikihi olemasolust. [5]
- Kivikalme (mälestise registri nr 12389). Tegemist on I at kuuluva kivikalmega. Leitud on inimluid. [6]
- Kivikalme (mälestise registri nr 12390). Leitud on inimluid ja tõestust arheoloogilise kultuurikihi olemasolust.[7]
Tuntud inimesed[muuda | muuda lähteteksti]
Saaremaalt Pajumõisa külast on pärit Eesti Keele Instituudi vanemteadur ja filoloogiadoktor Silvi Vare.[8]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Pajumõisa asulakoht (Kihelkonna vallas Virita külas)
- Pajumõisa mõis (Paju mõis)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Dieter Quast: Ein skandinavisches Spathascheidenmundblech der Völkerwanderungszeit aus Pikkjärve (Polvamaa, Estland). "Jahrbuch des Römisch-germanischen Zentralmuseums Mainz" 51 (2004): 243-281
- ↑ "Kiviaja asulakoht (12387)".
- ↑ "Kivikalme (12388)".
- ↑ "Kivikalme (12389)".
- ↑ "Kivikalme (12390)".
- ↑ "Silvi Vare".[alaline kõdulink]
