Mine sisu juurde

Louis Kahn

Allikas: Vikipeedia
Louis Kahn
Sünniaeg 20. veebruar 1901
Kuressaare
Surmaaeg 17. märts 1974 (73-aastaselt)
Pennsylvania raudteejaam
Amet arhitekt, maalikunstnik, disainer, õpetaja, filosoof

Louis Isadore Kahn (sünninimi Itze-Leib Schmuilowsky; 20. veebruar[1] 1901 Kuressaare17. märts 1974 New York) oli Eestis sündinud juudi päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt, maalikunstnik, disainer, muusik ja filosoof[1].

Elukäik ja töö

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta sündis finantsametniku Leib Schmuilowsky (hilisema nimega Leopold Kahn) peres, tõenäoliselt Saaremaal, kuid sünnikoht ei ole päris täpselt teada ka sündide raamatu sissekannete järgi. Kindel on, et esimesed viis aastat elas ta Saaremaal.[2] Kahn alustas joonistamist söega.[1]

Lapsena sattus ta Saaremaal tuleõnnetusse, millest jäid näkku armid.[1]

„Ta mäletas veel imepäraseid valgeid öid, kiviseid randu ning eineid, mis koosnesid väikestest punaseist kartuleist ja lestakalast. Kahn mainis sageli, et tema soontes voolab vähemalt 25% "head eesti verd" ning nimetas alati oma sünnikohana Eestit ja mitte Venemaad, nagu mõnikord ekslikult märgitakse. “

August E. Komendant, Kahni kaastöötaja alates 1957. aastast[2]

„Kahn suhtus arhitektuuri otsekui religiooni ning iga uus ehitis oli tema jaoks nagu tempel, püha ja pisut müstiline“

August Komendant

„See, mis oli, on alati olnud.

See, mis on, on alati olnud.

See, mis tuleb, on alati olnud.“

Louis Kahn

Tulevase suurkuju loomingule avaldas mõju lapsepõlves nähtud monumentaalne stiilipuhas Kuressaare linnus. Seda on tunnistanud nii Kahn ise kui tema loomingu uurijad.[2]

1906. aastal emigreerus pere USA-sse eesmärgiga vältida Kahni isa värbamist Vene-Jaapani sõtta.[1] USA-s võttis pere uueks perekonnanimeks Kahn.[1] Kahn kasvas üles Philadelphias ja sai USA kodakondsuse 1914. aastal.

1929. aastal külastas ta Euroopa töö- ja õppereisi käigus Eestit ja Saaremaad.[1]

Ta õppis Pennsylvania ülikooli kaunite kunstide koolis[1]. Teda juhendas arhitekt ja tööstusdisainer Paul Philippe Cret. Kahn oli samas ülikoolis professor 1955. aastast, kuid täiendas end ka Euroopas. Lisaks oli ta Yale’i arhitektuurikooli professor.[1]

Kahni peetakse 20. sajandi üheks olulisemaks arhitektiks. Ta arendas välja oma arhitektuurifilosoofia.[3] Kahni hooneid iseloomustavad lihtsad suursuguselt monumentaalsed vormid, palju betooni ja loomulikku valgust.[4][5] Kahni tähtteosed pärinevad 1960. aastatest. Kahn on projekteerinud paar sünagoogi.[1]

Kahn suri müokardi infarkti tagajärjel New Yorgis Pennsylvania raudteejaamas, naastes Indiast tööreisilt. Temaga kaasas olnud kohvris olid kavandid ja lepinguprojektid.[1]

Jäädvustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Kahni poeg Nathaniel Kahn on teinud temast dokumentaalfilmi "Minu arhitekt".[1]

Filmis "Häbitu ettepanek" mainib tegelaskuju Woody Harrelson Kahni järgmiselt: "Kahni arvates tahaks isegi tellis endast midagi rohkemat kujutada.".[1]

Helilooja Lewis Spratlan on oma kammerooperis "Arhitekt" kujutanud Kahni peategelasena.[1]

Philadelphias on Louis Kahni nimeline park.[1]

Louis Kahni ja Harriet Pattisoni poeg Nathaniel Kahn (sündinud 1962) on filmirežissöör, kelle kaks dokumentaalfilmi on olnud nomineeritud filmiauhinnale Oscar.[1][6]

  1. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 Eesmaa, Enn (20. veebruar 2025). "20. veebruari lugu | Vaesest Saaremaa poisist maailmanimega loojaks". Maaleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. veebruar 2025. Vaadatud 20. veebruaril 2025.
  2. 1 2 3 Karin Paulus, Olavi Pesti. Kus sündis Louis Kahn? (vaadatud 29.12.2016)
  3. Vilen Künnapu. Louis Kahn ja igavese arhitektuuri kujundid (vaadatud 29.12.2016)
  4. Ehituskunst. Louis I. Kahn. Monumentaalsus (1944) (vaadatud 29.12.2016)
  5. Ehituskunst. Louis I. Kahn. Vorm ja kavand (1960)(vaadatud 29.12.2016)
  6. Nathaniel Kahn IMDb-s. Vaadatud 11.11.2025.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]