Neemi

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Neemi

Pindala: 5,2 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 25 (1.01.2020)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 5390[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 29′ N, 23° 7′ E
Neemi (Eesti)
Neemi
Droonivideo Neemi külast, labürindist ja selle kõrval asuvast dendraarumist 2021. aasta augustis

Neemi on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas Unguma lahe ääres.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Pöide valda.

Külas tegutseb Neemi Külaselts MTÜ.[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Küla kuulus 19. sajandil Saare mõisa alla.[5] 1512. aastast on selles kohas teada mõis Nemes, 1645. aastast küla nimega Nehmis, 1798. aastal küla Niemis. Neeme mõisa nimetus tulenes arvatavasti sõnast neem, kuid tänapäeval ei asu küla enam merekaldal, vaid Pöide kõrgendikul.[6][7][8]

Õ või Ö?[muuda | muuda lähteteksti]

Theodor Kaljo oletatavalt 1929. aastal Tartu Ülikoolile esitatud laudaturitöö kohaselt kuulub Neemi küla õ-esindusalasse.[9] 2019. aastal märgistatud ö ja ö piiri järgi asub Neemi küla selle üleminekualal.[10][11]

Mihkel Ranna dendraarium[muuda | muuda lähteteksti]

Neemi külas asub Mihkel Ranna dendraarium. Dendraariumi rajas küla sepp, kes alustas ettevalmistamist 1925. aastal, raiudes paepinnasesse haruldaste puude-põõsaste jaoks augud ja vedades sinna pinnast. Taimeseemneid hankis ta Saarema parkidest ja aedades, samuti Tallinnast, Tartust ja Viljandist. Dendraariumis on palju võõrpuuliike, kokku on seal üle 100 puu- ja põõsaliigi. Dendraarium on looduskaitse all[12][13]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  4. "Neemi Külaselts MTÜ". Inforegister. Vaadatud 27.08.2021.
  5. Ülo Rehepapp. "Horele". Vaadatud 29.08.2021.
  6. "Neemi". Eesti kohanimeandmebaas. Vaadatud 29.08.2021.
  7. "Külad". Vaadatud 29.08.2021.
  8. "Saksa-Eesti kohanimed". Abik loodusvaatlejale, 2016. Vaadatud 29.08.2021.
  9. Theodor Kaljo. "Õ- ja ö-hääliku vahepiir Saaremaal". 1929. Vaadatud 27.08.2021.
  10. "Saaremaal märgiti maha "õ" ja "ö" tähe piir". ERR, 18.05.2019. Vaadatud 27.08.2021.
  11. Ahto Jakson. "Juhan Peegli idee Ö-tähe alguse tähistamisest sai lõpuks teoks". Peegel. Vaadatud 27.08.2021.
  12. "Mihkel Ranna dendraarium". Puhka Eestis. Vaadatud 27.08.2021.
  13. "Mihkel Ranna dendraarium". RMK. Vaadatud 27.08.2021.