Austla

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Austla
Austla (2008)
Pindala: 4,19 km²
Elanikke: 5 (31.12.2011)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 1470[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 17′ N, 21° 52′ E
Austla (Eesti)
Austla

Austla on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas. Austla on Saaremaa läänepoolseim asustatud küla (läänepoolsem Elda küla tühjenes Põhjasõja ajal, Vilsandi aga on omaette saar), piirneb põhjas Vilsandi rahvuspargiga, kirdes Atla ja kagus Karala külaga. Ajalooliselt kuulus küla Karala riigimõisa alla Kihelkonna kihelkonnas, 1991–2014 Lümanda valda, 2014–2017 Lääneranna valda.

Karala ja Austla küla vahelisel Roopa lahel on arvatavalt olnud muistne sadamakoht looduslike paekaljudest neemikute vahel.

4. septembril 1897 toimus Austla sõda (Pudrusõda) [3].

1930-ndatel oli küla rahvaarv 150 kuni 200. Austlas oli 12 normaalsuuruses talukohta, lisaks 5–7 popsikohta (sh. nn. soldatikohad). Külas oli algkool. Eesti Wabariigi maareform kulges siin nõnda loiult, et 1940.-ndaks ei jõutud talusid kruntida. Iga talu kasutas endiselt tavaõiguse alusel oma lapimaid, ühiselt kasutati karjamaid ja randa (vt. numeratsiooni lapimaade kaardilt).

Austla küla lapimaad 1928.

Kuna põllumaad olid kehvad, tegeldi rannapüügiga ja käidi "mandre pääl linna ehitamas". aga tõsist kapitali saadi haakrikust, kaugsõidust ja salakaubaveost (põhiliselt piiritus).

Suur osa Austla elanikest põgenes 1944 Rootsi, sealt edasi Kanadasse jm.

1940-ndatest kuni augustini 1992 paiknes Austlas üks suurimaid ja salajasemaid piirivalvekordoneid Saaremaal. Algul kasutas nõukogude piirivalve rekvireeritud talude elamuid, mis lagunemise ja reostumise järel hüljati. Kohalikele elanikele kehtis nõukogude ajal eriti range piiritsoonirežiim, külastamiseks oli vaja nii Saaremaa piiritsooni luba kui eriluba Austlasse lühiajaliseks sisenemiseks. Loaga kaasnes riigilõiv, kohustus pidada majaraamatut elanike ja külaliste loendiga ning külaliste kohustus ilmuda iga päev miilitsajaoskonda. Selliste piirangute tõttu küla tühjenes. 1970-ndatel süvendas piirivalve lõhkamise teel Austla peakraavi ja ehitas Lahtepää talu asemele kasarmukompleksi. Spioonide eksitamiseks olid Karala kandis nõukogude ajal kilomeetripostidel valed numbrid ja teeristidel valed sildid. Kõik loata juhukülalised arreteeriti ja peeti taustakontrolliks kinni kordoni arestikambris.

Austla lähiajalugu on esindatud Saaremaa muuseumi püsiekspositsioonis (fotod: NL piirivalvurid Austla sildi all, Elda piirivalveposti prožektorikuur loosungiga "ГРАНИЦА СССР СВЯЩЕННА И НЕПРИКОСНОВЕННА" (ek "NL piir on püha ja puutumatu"); museaalid: piirivalve harjutusväljaku postid okastraadiga, majaraamat Loretsi talust, Kaitseliidu käeside Ingli talust jmt.).

1992. aastaks oli püsielanikke vaid 5, neist 3 üle 70-aastasi. Hooneid omas veel vaid 5 talukohta (neistki kahel peahoone hävinud) ja 3 väiksemat majapidamist. Ülejäänud kõik varemetes.

1994 suudeti 41 õigusjärgse omaniku vahel saavutada kokkulepe, tänu millele Austla maad korraldati ja krunditi riigi kulul. Lapimaade tavaõiguslik kasutusviis kui õiguslik seisund oli Maa-ameti andmetel seni Eestis pretsedenditu.

2018. aasta seisuga on külas ülekaalus maakodud, mida kasutatakse enamasti suviti. Lisandunud on 4 uut majapidamist. Endisi kasarmuid kasutatakse lambalaudana.

Austla kogukonnal on oma Facebooki lehekülg [4].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]